Piibli seisukoht

Kas Jehoova oli juutide suguharujumal?

TÄNAPÄEVAL seostatakse paljudes maades nime Jehoova praegusaegse Jehoova tunnistajate organisatsiooniga. Ometi esineb see nimi mõningates piiblitõlgetes, mida kasutavad peale Jehoova tunnistajate ka teised usundid. Nime Jehoova, mida tähistab tetragrammaton, on tegelikult kasutatud tuhandeid aastaid.

Jehoovat kutsutakse vahel „Iisraeli Jumalaks” (1. Ajaraamat 17:24). Selle väljendi tõttu on mõningatel inimestel tekkinud arvamus, et Jehoova oli lihtsalt kohalik suguharujumal, kelle heebrealased võtsid üle mõnest teisest kultuurist või mõtlesid ise välja. „Alguses peeti [Jehoovat] väga agressiivseks iisraellaste suguharujumalaks,” väidab raamatu „A History of God” autor Karen Armstrong. „Hiljem, umbes seitsmendal või kuuendal sajandil e.m.a, tegid Iisraeli prohvetid ... selle suguharujumala sümboliks, mis tähistas absoluutselt kirjeldamatut reaalsust.”

Paljud usuajaloolased on üritanud leida nime Jehoova juuri kaananlaste või egiptlaste allikatest. Teised aga väidavad, et see on „vana suguharu nimi” ning et selle all pole mõeldud Jumalat, keda kirjeldatakse Uues Testamendis. Kas see on tõsi? Mida näitab hoolikas Piibli lugemine?

Jehoova – kõigi rahvaste Jumal

Kuigi Piibel räägib Jehoova ja Iisraeli rahva lähedasest liidust, ei anna see põhjust arvata, et Jehoova on kõigest juutide suguharujumal. Kristlik apostel Paulus küsis: „Või on Jumal ükspäinis juutide Jumal? Eks ta ole ka paganate Jumal?” Ja Pauluse selge vastus oli: „Jah, tõesti ka paganate Jumal!”  (Roomlastele 3:29). Kes oli see Jumal, kellest Paulus rääkis? Sellessamas kirjas roomlastele kasutatakse nime Jehoova Uue Maailma tõlkes 19 korda. Apostel, kes tsiteerib muistset heebrea prohvetit Joeli, märkis, et mitte ainult juudid, vaid „igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, UM] nime, päästetakse” (Roomlastele 10:13; Joel 3:5, meie kursiiv).

Mitte iisraellased ei valinud Jehoovat oma Jumalaks, vaid Jehoova valis nemad, et teostada oma eesmärk, milleks oli tee valmistamine Messiale. Ja pealegi on suguharujumala saatus seotud oma rahva saatusega. Kui see rahvas võidetakse, kaotab ka nende jumal. Nii pole aga juhtunud Jehoovaga.

Jehoova leping Aabrahamiga, mis sõlmiti sajandeid enne kristlikku aega, tõotas õnnistusi kõikidest rahvastest inimestele, mis näitab Jumala huvi kogu inimkonna vastu (1. Moosese 12:1–3; Apostlite teod 10:34, 35; 11:18). Iisraeli kuningas Taavet ütles, et Jehoovale kuulub rohkem kui vaid Iisraeli maa: „Jehoova päralt on ilmamaa ja selle täius, maailm ja kõik, kes seal elavad!” (Laul 24:1).

Hiljem, kui Taaveti poeg Saalomon pühitses Jehoovale templi, näitas ta, et Jehoova poole võivad pöörduda alandlikud inimesed kõikidest rahvastest. Saalomon ütles oma pühitsemispalves: „Aga ka võõramaalast, kes ei ole sinu Iisraeli rahva hulgast, tuleb aga kaugelt maalt ... ning palvetab selle koja poole, kuule sina taevast, oma asupaigast, ja tee kõike, mille pärast võõras sinu poole hüüab, et kõik maa rahvad õpiksid tundma sinu nime ja kardaksid sind, nõnda nagu su Iisraeli rahvas” (1. Kuningate 8:41–43).

Iisrael hüljati

Professor Casper J. Labuschagne kirjutas iisraellaste suhete kohta Jehoovaga: „Kogu ajaloo vältel kogesid iisraellased korduvalt, et nn rahvusjumal võib tegutseda viisil, mis näitab, et ta ei soosi Iisraeli rahvast ning tegutseb vahel koguni selle rahva vastu.” Esimesel sajandil, mil Iisrael hülgas Messia, hülgas Jehoova Iisraeli.

Ent Jehoova nime kasutati kristlaste seas edasi. Kristlik kogudus kasvas ning selle liikmeskonda hakkas kuuluma inimesi kõikidest rahvastest. Juudist jünger Jakoobus, kes juhatas kristlikku kokkutulekut Jeruusalemmas, rääkis sellest, et Jumal „võttis eesmärgiks võita oma nimele rahvas paganate seast”. Selle tõestamiseks tsiteeris Jakoobus Aamose raamatu prohvetiennustust, kus esineb Jehoova nimi (Apostlite teod 15:2, 12–18, meie kursiiv; Aamos 9:11, 12).

Hoolib kõigist, õnnistab kõiki

Edasiseks kinnituseks, et Jehoova on kõikide rahvaste Jumal, kirjutas Paulus: „Siin ei ole vahet juudi ja kreeklase vahel, sest üks ja sama on kõikide Issand, rikas kõikide heaks, kes teda appi hüüavad” (Roomlastele 10:12, meie kursiiv). Jah, kõik sõnakuulelikud inimesed võivad saada Jehoova õnnistuste osaliseks.

Jehoova tõotab suurepärast tulevikku kõigile oma ustavatele ja kuulekatele inimlastele, hoolimata sellest, mis rahvusesse või rassi nad kuuluvad. Tema Sõna kirjeldab selliseid inimesi kui „kõikide rahvaste ihaldusväärsusi” (Haggai 2:7, UM). Need inimesed õpivad Jehoovat tundma ja armastama. Piibli viimane raamat ütleb nende kohta: „Kõik paganad tulevad ja kummardavad sind, sellepärast et su õiged kohtuotsused on saanud avalikuks!” (Ilmutuse 15:4).

[Pilt lk 20]

Mooses hoiab käes kümmet käsku