Kas me suudame päästa brasiilia araukaaria?
Kas me suudame päästa brasiilia araukaaria?
„ÄRGAKE!” BRASIILIA-KORRESPONDENDILT
KUNAGI oli Brasiilia araukaariametsadega kaetud. Kuna araukaariad sarnanevad harulise kandelaabriga, hakati üht araukaarialiiki kutsuma kandelaabripuuks, mis on tuntud ka kui brasiilia araukaaria.
Brasiilia araukaaria käbid on suuremad kui greibid ja mõned neist kaaluvad koguni viis kilogrammi. Üks käbi sisaldab kuni 150 seemet, mida portugali keeles kutsutakse pinhões. Kui käbi on valmis, praksatab see lahti ning seemned kukuvad välja.
Araukaaria kastanimaitselisi seemneid söövad nii inimesed kui ka linnud ja loomad. Kunagi olid selle puu seemned, mis sisaldavad valku ja kaltsiumi, mõningatele Lõuna-Brasiilia põlisrahvastele peamiseks toiduaineks. Ent seemneid süüakse veel tänapäevalgi. Näiteks kasutatakse neid Brasiilia Santa Catarina osariigis sellises rahvustoidus nagu paçoca de pinhão (purustatud seemned).
Brasiilia araukaaria muutus ohustatud liigiks 18. sajandil, mil Euroopa asunikud nägid, et sellest saab head puitu. Peagi võeti araukaariaid maha, et ehitada maju või rajada metsade asemele maisipõlde ja viinamarjaistandusi. Aja jooksul hakati raadama rohkem puid kui neid juurde istutati. Nüüd on järgi vaid üksikud metsasaared. Seetõttu on araukaaria hind tunduvalt tõusnud. „Araukaaria pole enam lihtsalt puiduallikas,” märkis üks mees, kes on seda puud töödelnud 50 aastat. „See on kuld.”
Uurijad ütlevad, et araukaaria on säilinud tänu ühele vareslasele. See pidevalt ringi liikuv lind toitub araukaariaseemnetest, millest osa peidab ta tagavaraks samblasse või kuivanud sõnajalgadesse. Paljud neist seemnetest hakkavad hiljem idanema. Niisiis on see lind teatud mõttes tubli seemnekülvaja. Paraku aga väheneb araukaariametsade hävimise tagajärjel selle linnuliigi arvukus.
Mõned puidufirmad on nüüd hakanud säilitama väikseid metsa-alasid ning istutama araukaariaid Lõuna-Brasiiliasse. Ehk tähendab see araukaariale paremat tulevikku.
[Pildid lk 11]
Iga käbi sisaldab kuni 150 seemet
[Allikaviide]
Puu ja käbid: Marcos Castelani