Globaalne vihkamise epideemia

KOLETIS on valla pääsenud – koletis nimega vihkamine. See kihutab ohjeldamatult üle kogu maakera.

Üks Balkanimaade piirkond vaevleb siiani hiljutise etnilise puhastuskampaania tagajärgede käes. Sajanditepikkune vaen on põhjustanud massihukkamisi, vägistamist, kodust väljaajamist, majade ja külade põletamist ning rüüstamist, vilja ja karja hävitamist ning nälga. Maamiine on endiselt palju.

Kagu-Aasias Ida-Timoris on 700 000 ärahirmutatud inimest pidanud pagema tapmiste, peksmiste, valimatu tulistamise ja vägivaldse ümberasustamise terrori eest. Maha jääb poolsõjaväeliste röövgruppide laastatud maa. „Ma tunnen end jahiloomana,” halas üks ohver.

Moskvas purustas terroristi tekitatud tohutu pommiplahvatus kortermaja. Plahvatus tappis ja paiskas laiali 94 süütu inimese kehad. Mõned hukkunutest olid lapsed. Rohkem kui 150 sai vigastada. Pärast selliseid õudusi küsivad inimesed: „Kes on järgmised ohvrid?”

USA-s California osariigis Los Angeleses tulistas üks rassist gruppi eelkooliealisi juudi lapsi ja tappis hiljem ühe filipiinlasest postiljoni.

Vihkamist on sobivalt nimetatud globaalseks epideemiaks. Peaaegu iga päev teatavad uudistereportaažid sündmustest, mida põhjustab rassilise, etnilise või religioosse vaenuga kaasnev seadusetus. Me näeme, kuidas lahutatakse rahvaid, kogukondi ja perekondi, kuidas riike haarab tohutu genotsiid. Me näeme kirjeldamatult julmi tegusid, mida saadetakse korda vaid selle pärast, et mõned inimesed on „teistsugused”.

Saamaks teada, kas on kunagi võimalik ohjeldada koletist nimega vihkamine, tuleb meil mõista sellise kohutava vägivalla päritolu. Kas see peitub juba inimgeenides? Kas see on õpitud käitumisviis? Kas on võimalik vihkamise ringist välja murda?

[Pildi allikaviide lk 3]

Kemal Jufri/Sipa Press