Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kui tabab õudus

Kui tabab õudus

Kui tabab õudus

„Mul on nuga! Ole vait või ma tapan su!”

OLI imeilus suvine pärastlõuna ja 17-aastane Jane *, kes on Jehoova tunnistaja, sõitis rulluiskudega ühes avalikus pargis USAs Virginia osariigis. Äkki tundus park inimtühjana ja Jane otsustas lahkuda. Kui ta siis istus oma perekonna minifurgoonauto lähedale rulluiske ära võtma, pöördus tema poole üks võõras. Artikli alguses toodud õudusttekitavate sõnadega tahtis ta tüdrukut endaga seksuaalvahekorda astuma sundida, haaras Jane’ist kinni ja püüdis teda autosse lükata. Tüdruk karjust kõigest jõust, kuid see ei peatanud meest.

„Ma tundsin end täiesti abituna,” meenutas Jane hiljem. „Nagu putukas hiiglase kõrval. Ent ma karjusin ja rabelesin edasi. Lõpuks hüüdsin Jumalat: „Jehoova, palun ära lase sel juhtuda!”” Tundus, et see jahmatas ründajat, nii et ta lasi Jane’i äkki lahti ja põgenes sündmuskohalt.

Kui Jane’i vägistada tahtnud mees oma autosse läks, lukustas Jane värisedes end autosse. Ta haaras mobiiltelefoni ja püüdis end rahulikuks sundida. Jane helistas politseile ning andis neile kahtlusaluse auto täpse kirjelduse ja numbri, nii et ründaja arreteeriti mõne minutiga.

Kas õnnelik lõpp?

Seda küll, kuid mitte kohe. Jane’i kannatused alles algasid. Kuigi politsei ja ajalehed kiitsid teda selle eest, et ta pärast rünnakut nii kiiresti ja selge peaga tegutses, oli ta pärast esialgset šokki üsna endast väljas. „Paari nädala pärast tundsin, et hakkan liimist lahti minema,” meenutab ta. „Mind haaras alatihti kabuhirm ning see ei lasknud mul magada. Pärast mitut sellist nädalat ei suutnud ma enam õppida ega keskenduda. Mul olid ka paanikahood. Üks pisut ründajaga sarnanev klassivend koputas kord kergelt mu õlale, et mult kellaaega küsida, ning ma läksin täiesti endast välja.”

Ta ütles: „Ma tundsin end nii armetuna. Ma ei suhelnud enam sõpradega ning üksindus vaid suurendas depressiooni. Süüdistasin ennast selle rünnaku pärast ja olin kurb, et ma polnud enam selline õnnelik ja usaldav inimene nagu varem. Too inimene oleks otsekui surnud.”

Jane’il olid klassikalised posttraumaatilise (traumajärgse) stresshäire (PTSH) sümptomid. Mis on posttraumaatiline stresshäire ja kuidas saab aidata inimest, kes kannatab selle laastavate sümptomite all? Järgmine artikkel vastab nendele küsimustele.

[Allmärkus]

^ lõik 3 Nimi on muudetud.