Vaatleme maailma

Meie aja „galeeriorjad”

„Kümneid tuhandeid kaubalaevadel töötavaid madruseid koheldakse nagu orje,” märgib ajaleht „International Herald Tribune”. Rahvusvahelise Laevanduse Komisjoni teadaande kohaselt töötavad need madrused „tingimustes, kus pole tagatud piisav ohutus, nende tööpäevad on liiga pikad, neile jäetakse palk maksmata, nad ei saa piisavalt süüa ning neid vägistatakse ja pekstakse”. Kui mõne laevameeskonna madrused kurdavad selle üle või otsivad abi ametiühingutelt, riskivad nad musta nimekirja sattumise või isegi üle parda viskamisega. Meie aja orjad on pärit peamiselt arengumaadest. Kuna nende kodumaad vaevlevad majanduslikes raskustes, pole paljudel kuskilt mujalt tööd leida. See ongi põhjuseks, miks nad on nii kaitsetud ning miks neid on kerge petta ja röövida, ütleb sama teadaanne.

Kaovad „loodussaladused”

„ÜRO arvestuste kohaselt võib järgmise sajandi jooksul kaduda kuni 90% maailma keeltest ning nendega koos palju väärtuslikke teadmisi loodusest,” teatab BBC News. Päriselanike keeltes antakse tihti ühelt põlvkonnalt teisele traditsioone, laule ja jutustusi, mis sisaldavad väärtuslikke õppetunde kohaliku keskkonna ja loomade elu kohta. Näiteks on Loode-Kenya turkanad jälginud pikka aega mõningate lindude käitumist, mille järgi nad ennustavad vihmasadu. See aitab neil otsustada, millal külvata. Kui kaob nende keel, kaovad ka paljude põlvkondade teadmised. Teadupoolest on juba kadunud 234 keelt ning veel 2500 keelt on väljasuremisohus. „Loodussaladused, mis sisalduvad päriselanike lauludes, jutustustes, kunstis ja käsitöös, võivad igaveseks kaduma minna,” teatab ÜRO raport, mis hoiatab sellega seonduvast saagihävimise riski suurenemisest.

Seniajani eelistatakse paberit

Rohkem kui veerand sajandit tagasi ennustati, et paberi kasutamine väheneb, kuna kontorites tehakse tööd arvutitega ja infot on võimalik talletada elektrooniliselt. Ometi kasvab nõudlus paberi järele endiselt. Ajalehe „The Vancouver Sun” sõnul kasutasid kanadalased 1999. aastal 25 protsenti rohkem koopia- ning faksimasina paberit kui 1992. aastal. See teeb kokku „66 naela (30 kilogrammi) paberit iga kanadalase, kaasa arvatud lapse kohta aastas”. Üks kontoritööliste küsitlus näitas, et kuigi alguses kasutatakse arvuteid info vaatamiseks, soovivad inimesed siiski saada püsikoopiat. See peab paika ka nende puhul, kellel on kodus arvuti, ütleb „The Vancouver Sun”. Kõige suuremateks paberitarbijateks on saanud lapsed, kes tahavad printida välja kõike, mida nad arvutiekraanil on teinud või näinud.

Eesti rahva tervis halveneb

Meditsiinidoktor Jaak Uibu uurimusest „Eesti rahvastiku tervis XXI sajandi künnisel” selgub, et Eesti rahva tervis halveneb. Ajaleht „Postimees” tõi välja, et peamiste tervist halvendavate tegurite hulgas on rahva arvu katastroofiline vähenemine, psüühika- ja käitumishäirete sagenemine ning ühiskondlike väärtuste väärastumine. Näiteks aastatel 1970–1999 psüühika- ja käitumishäirete hulk neljakordistus. Rahva tervise halvenemist põhjustavad nii elatusvahendite nappus, tööpuudus kui ka ebakindlus tuleviku ees. Pooled inimesed alustavad tööpäeva stressis ning veerand Eesti lastest elab poolnäljas. Ka väärastunud väärtushinnangud – edufilosoofia ja uute iidolite pealetung Läänest – ei soosi enda ega teiste elust hoolimist. „Järjest kiirenev elutempo ja elumõnude tagaajamine jätavad väga vähe aega elu põhiväärtustele,” nentis Uibu.

Risustatud kosmos

Alates ajast, mil inimene umbes 40 aastat tagasi kosmosereise tegema hakkas, on ta muutnud Maa lähiümbruse prügimäeks. México ajalehe „The News” sõnul on kosmosesse lennutatud ligi 4000 raketti, mille tagajärjel on tekkinud „rohkem kui 23 000 kriketipallist  suuremat vaadeldavat tehisobjekti”. Umbes 6000 neist on nii-öelda vana koli, mis kaalub ühtekokku 1800 tonni. Selliste objektide kokkupõrgete tagajärjel on tekkinud umbes 100 000 väiksemat kildu. Kuigi need ei kujuta mingit ohtu maakerale, on nad kiire liikumise tõttu tõsiseks ohuks kosmoselendudele. Tilluke metallitükk, mis liigub kiirusega 50 000 kilomeetrit tunnis, võib lüüa mõra kosmosejaama aknasse, teha augu päikesepatareisse või läbistada avakosmoses viibiva kosmonaudi skafandri. „NASA-l on käsil Orioni Projekt ehk „kosmose luua” projekt, mis näeb ette taevaste prügist puhtaks pühkimist,” ütleb „The News”. „Idee seisneb prügi õhkimises laseriga, ... mille tagajärjel need tükid langevad Maa stratosfääri, kus need peaksid ohutult ära põlema.”

Järjest rohkem kodutuid

„Aastal 1948 väljaantud Inimõiguste ülddeklaratsioonis pidas ÜRO adekvaatse elamispinna olemasolu väga oluliseks, kuid enam kui pool sajandit hiljem pole õigus turvalisele kodule sugugi mitte kõigile garanteeritud,” teatab BBC News. ÜRO hiljutise raporti arvestuse kohaselt on maailmas 100 miljonit kodutut, kaasa arvatud rohkem kui 30 miljonit last, ning raporti kohaselt muutub olukord veelgi halvemaks. ÜRO arvates on arengumaades kodutuse peamiseks põhjuseks kiire linnastumine. Lisaks sellele elab Kagu-Aasias ja Aafrikas umbes 600 miljonit inimest ülerahvastatud paikades, kus elamis- ja sanitaartingimused on viletsad ning vett napib. Ka rikkad maad pole sellest probleemist puutumata jäänud. Ameerika Ühendriikides elab tänavatel ligi 700 000 inimest. Mõningates Lääne-Euroopa riikides on tuhandest inimesest 12 kodutud.

Kas „väljasurev kunst”?

Taskuvargusest on Jaapanis Osakas saanud „väljasurev kunst”, sest noored pole enam huvitatud selle oskuse arendamisest, teatab „Asahi Evening News”. Ühe kohaliku politseiniku sõnul võtab taskuvarguse õppimine aega mitu aastat. Noored kurjategijad näivad aga eelistavat kergemaid varastamisviise. Näiteks pannakse üha enam toime kottide käest rebimist. Üks kolmandik neist, kes eelmisel aastal Osaka prefektuuris arreteeriti taskuvarguses kahtlustatuna, olid üle 60-aastased. Kõige vanem neist oli 78-aastane mees, kes arreteeriti 12. korda, kui ta parasjagu varastas ühe vanema naise käekotist prillitoosi. „Tema nägemine on nii vilets, et ta pidas prillitoosi rahakotiks,” ütles uurija.

Rollimudel autojuhtimises

„Vanemad peaksid arvestama sellega, et nad võivad saada oma lastele liiklemises rollimudeliks, kui nood hakkavad autojuhtimist õppima ja juhiluba taotlema,” ütleb USA Maanteede Ohutuse Kindlustusasutuses töötav Susan Ferguson. Ajakiri „New Scientist” ütleb, et Susan Ferguson ja tema kolleegid uurisid 140 000 Ameerika perekonna avariiprotokolle, võrreldes vanemate ja nende laste (vanuses 18–21) liiklusavariisid. Need lapsed, kelle vanemad olid teinud viie aasta jooksul üle kolme avarii, sattusid 22 protsenti suurema tõenäosusega avariisse kui need lapsed, kelle vanemad polnud avariid teinud. Sama pidas paika ka kiiruse ületamise ja punase tulega ristmiku ületamise puhul. Neil juhtumitel tegid lapsed 38-protsendilise tõenäosusega seda, mida nende vanemadki. „Vanemad peaksid andma oma lastele head eeskuju,” ütleb Jane Eason Suurbritannia Avariide Vältimise Kuninglikust Ühingust. „Kunagi pole liiga vara hakata inimestele turvalist liiklemist õpetama.”

„Maailma suurim elusorganism”

„Oregoni idaosa igihaljas metsas elab maailma suurim elusorganism tõmmu külmaseen, millest suurem osa asub nähtamatuna maa all,” ütleb ajakiri „National Wildlife”. „See seen on vähemalt 2400 aastat vana ja katab rohkem kui 900 hektarit, mis on ligi 1700 jalgpallistaadioni suurune maa-ala, väidavad USA metsateenistuse teadlased, kes seene leidsid.” See seen elab maa all, kasvab aeglaselt ning levib sageli ühelt puult teisele puujuurte kaudu. Kuid sellel seenel on ka halb külg, ütlevad metsateenistuse töötajad. „Külmaseen põhjustab juurehaigust, mis võib lõpuks puud tappa,” märgib ajakiri.