Vaatleme maailma

Eluaegne vangistus mesitarus

„Aafrikas elavad meemesilased kasutavad väga kummalist, kuid tõhusat meetodit kutsumata külalistest lahti saamiseks,” ütleb ajakiri „New Scientist”. „Nad sulgevad võõrad oma tarus vangikongi. Tänu sellele karistusabinõule on mesilastel võimalik parasiitidest vabaneda ja kui tarvis, annab see mesilasperele aega põgenemiseks.” Teadlased „uurisid, kuidas Lõuna-Aafrikas elavad mesilased kaitsevad end pisikese mesipuid rüüstava mardika Aethina tumida eest, kes on mesilasest umbes poole võrra väiksem”. Teadlase Peter Neumanni kirjelduse kohaselt on see mardikas nagu tank, mida on raske rünnata. Seega on mesilaste ainukeseks võimaluseks end kaitsta mardika vangistamisega. „Samal ajal, kui mõned mesilased ehitavad vanglat, valvavad teised mardikaid, et need põgenema ei pääseks,” selgitab Neumann. Tooraineks kasutavad mesilased puuvaiku ning ehitamiseks kulub kuni neli päeva. Euroopas ja Põhja-Ameerikas elavad mesilased sellist strateegiat aga ei kasuta. Niisiis, kui see mardikaliik, mis toodi umbes viis aastat tagasi kogemata Ameerika Ühendriikidesse, tungib mõnda mesilastarusse, on see taru määratud hävingule.

 Loomad jälgivad saastet

Vihmaussid on ideaalsed organismid, kelle uurimisel saab avastada õhu- ja pinnasesaastet, väidab zooloog Steve Hopkin. Kuna vihmausse on palju ja nende kasutamine on odav, on neist alamatest loomadest rohkem kasu kui keerukatest tehisseadmetest. Vee kvaliteedi jälgimiseks kasutatakse aga söödavat rannakarpi. Ämbrisuurune jälgimisseade, milles on kaheksa rannakarpi, on juba osutunud tõhusaks Reini ja Doonau jõe reostatuse uurimisel. „Kui mõne reoaine kontsentratsioon järsult tõuseb, tunnevad rannakarbid seda,” ütles seadme looja Kees Kramer. Rannakarbid reageerivad tuhandetele keemilistele reoainetele sellega, et sulgevad oma kojapoolmed, mis vallandab karpide jälgimisseadmes alarmi. Niisuguste jälgimismeetodite suurim kasu on see, et need võimaldavad uurida saaste mõju elusorganismidele, teatab Hispaania ajaleht „El País”.

Lapssõdurid

„41 riigis üle kogu maailma on enam kui 300 000 lapssõdurit, kellest mõned on kõigest seitsmeaastased,” ütles Associated Pressi teadaanne. Enamik neist on 15–18-aastased. „Peale selle, et lapsi saadetakse rindejoonele, kasutatakse neid maamiinide otsijate, spioonide, kandjate ja seksiorjadena, ütleb organisatsioon Coalition to Stop the Use of Child Soldiers.” Tihti antakse nendele lastele uimasteid, et neil kaoks hirmutunne. Need, kes keelduvad uimasteid pruukimast, tapetakse, ütles 14-aastane mässulise väe sõdur Sierra Leonest. Üks Põhja-Aafrikast pärit poiss rääkis 1999. aastal toimunud lahingust, kus ta võitles 15-aastasena: „Kõik 15- ja 16-aastased saadeti rindele, samal ajal kui armee taganes. Minuga koos oli veel 40 noort. Võitlesin 24 tundi. Kui nägin, et ainult kolm mu sõpra on elus, jooksin tagasi.” Sama organisatsiooni raport teatas, et valitsused värbavad lapsi „nende omaduste tõttu: neid võib saada odavalt, neid pole vaja säästa ning neid on kergem panna inimesi kartmatult tapma ja mõtlematult kuuletuma”.

Uus piiblitõlgete rekord

„Piibel on praegu täielikult või osaliselt kättesaadav 2261 keeles, mis teeb 28 keelt rohkem kui 12 kuud tagasi,” teatab Briti Piibliselts. „Täispiibel on praegu kättesaadav 383 keeles, mis on 13 keelt rohkem kui aasta tagasi.” Üks kahest, kas Heebrea või Kreeka Kirjad, mida kutsutakse ka Vanaks ja Uueks Testamendiks, on nüüd olemas 987 keeles.

Uus keemiline „raskekaallane”

Keemikutel on „oma ehituskogus uus ehituskivi: raskmetall hassium”, teatab Saksamaa ajaleht „Süddeutsche Zeitung”. Teadlastel Saksamaa Darmstadti Raskioonide Uurimiskeskusest on esimest korda õnnestunud panna hassiumi aatomid reageerima hapnikuga, mille tagajärjel moodustus uus keemiline ühend. Hassiumi, mis sai nime Saksamaa liidumaa Hesseni järgi, looduses ei esine. Esimest korda lõid selle tehiselemendi tuumafüüsikud 1984. aastal. Nii hassium kui ka selle uus ühend on radioaktiivsed, ebapüsivad ja lühikese elueaga ning seega pole neil otsest praktilist väärtust.

Vereülekande ohud

„Iga kolmanda [vere]ülekande tegemine oli [Uus-Lõuna-Walesi] ravijuhendi järgi tarbetu,” ütleb Austraalia ajaleht „Sydney Morning Herald”. „Ravijuhendite järgi tuleb teha vereülekanne sel juhul, kui patsiendi hemoglobiini tase on 70 või alla selle.” Dr Ross Wilson, kes uuris vere kasutamist, ütles, et „tarbetu vereülekanne võib põhjustada patsiendil südame seiskumise, millele järgneb surm”. Uuringus, mille dr Wilson korraldas kuus aastat varem, selgus, et „ühe aasta jooksul suri ligikaudu 18 000 [austraallast] otseselt ravist tingitud tüsistuste tõttu”. Dr Wilson soovitab tuletada arstidele meelde neid ravijuhendeid iga kord, kui nad nõuavad vereülekannet, ning informeerida nendest juhenditest ka patsiente, nii et neil oleks võimalik arstilt otse olukorra kohta küsida.

Range karistus küberporno eest

„Saksamaa ülemkohtu kriminaalkolleegium kuulutas, et ... lasteporno levitamine Internetis ei erine mingil viisil samasuguse materjali levitamisest trükis ning selle eest määratakse kuni 15-aastane vanglakaristus,” teatab Associated Press. Artikkel ütleb, et „föderaalkohtu otsus lõi pretsedendi Saksamaal, kus varem polnud kindlat kohtupoliitikat, kuidas karistada Internetis lastepornot levitavaid inimesi”. Ülemkohus lükkas ümber liidumaakohtu otsuse, mille järgi lasteporno üles panemine Internetti polnud sama raske seksuaalkuritegu kui sellise materjali levitamine trükis.

Marihuaana ja süda

„Keskealistel marihuaanakasutajatel on viis korda suurem risk saada infarkt tund aega pärast selle narkootikumi suitsetamist,” ütleb Kanada ajalehe „Globe and Mail” raport uuest uuringust. „Marihuaana suitsetamine põhjustab südamelöökide sagenemist, tihti isegi kahekordistumist, ning vererõhu muutust ... See võib ka põhjustada trombi teket, mis takistab verevoolu südamelihasesse ja millele järgneb infarkt.” Dr Harold Kalant Toronto ülikoolist ütles: „Vanematele inimestele võib südamekoormuse suurenemine olla üheks infarkti riskiteguriks.” Raport ütleb, et veelgi ohtlikum on kokaiin, sest see suurendab infarkti riski umbes 25 korda esimese tunni jooksul pärast tarbimist.

Mis panna roosile nimeks?

Kuna taimesorte on aretatud nii palju, on neile nime panemine muutunud üha raskemaks ülesandeks. „Nime on saanud juba ligikaudu 100 000 päevaliiliat,” ütleb „The Wall Street Journal”, „umbes sama palju roosisorte ja enam kui 14 000 daaliasorti. Igasuguseid poeetilisi nimi- ja omadussõnu, nagu kaunis, punane, nauding, unistus, hiilgav, kuninganna, päikesetõus, päikeseloojang, samet, õrn ja võluv on juba kasutatud peaaegu kõikvõimalikes kombinatsioonides. Nüüd tuleb taimenimetajatel kasutada kommertsliku terminoloogia puhul rohkem kujutlusvõimet, kuid samas leppida ka madalamate normidega.” Näiteks võib „tänapäeval aianduspoodidest osta iirisesorti ’Taco Supreme’, roosisorti ’Macho’, hostasorti ’Abba Dabba Do’, päevaliiliasorti ’Primal Scream’ (’ürgne karje’) või daaliasorti ’Kung Fu’ ”. Lillele võib lasta panna ka enda nime, mis muidugi maksab kenakese summa. California roosikasvatajad lasevad inimestel nimetada roose 10 000 dollari eest, tingimusel, et see nimi on maitsekas. Teine firma võtab selle eest 75 000 dollarit, kuid pakub selle eest ka lisahüvesid, näiteks nädalalõppu Los Angeleses.