Taim, mille õitsemiseni kulub aastaid

„ÄRGAKE!” BOLIIVIA-KORRESPONDENDILT

MIKS sõidetakse Andide linnast La Pazist läbi Altiplano jäätmaa kahe-kolme tunni kaugusel asuvasse kõrvalisse paika Comanchesse? Miks tulevad mõned botaanikud koguni teisest maailma otsast selle suhteliselt väikese mäe otsa, mis ümbritseva avara maastiku kõrval näib kääbusena?

Selleks, et näha Andide kõige tähelepanuväärsemat taime Raimondi puiat, mida peetakse ühtlasi maailma suurimaks rohttaimeks. Kui tulla Andidesse kevadel (septembrist kuni detsembrini), võib avaneda õnnelik juhus näha puiasid õitsemas. Et aga vaatajaid oma õitega rõõmustada, peab puia mõningate sõnul kasvama tervelt sada aastat.

Mitmesaja kilomeetri raadiuses leidub Raimondi puiasid üksnes Comanches. See haruldane liik kasvab ainult vähestes kohtades, sedagi üksnes Andide mäestikus. Kuna puia vars pole puitunud nagu puudel ja põõsastel, kuulub see botaanikute liigituse järgi rohttaimede hulka. Raimondi puia pole aga mõni väike rohttaim, vaid lausa hiiglane. Selle taime rosetina paiknevad kitsad ja ogalised lehed ulatuvad isegi kõige pikemast inimesest palju-palju kõrgemale. Kui vaadata puiat lähemalt, on näha, et selle lehed on väikestele lindudele surmalõksuks. Lehtede vahel on peaaegu alati mõni surnud lind, kes on sealt kulliliste eest varju otsides sattunud surmava piigi otsa.

Inimesi köidavad selle taime juures võib-olla kõige enam õied. Kuigi puiasid kasvab selles kohas palju, õitseb neist heal juhul ainult üks või kaks.

Seda taimehiiglast õitsemas näha on tõesti unustamatu elamus. Lehtede keskelt kerkib ülespoole taimeriigi kõrgeim õisik, mis koosneb tuhandetest kollastest õitest ja võib ulatuda 10 meetri kõrgusele ehk kõrgemale kui kolmekorruseline maja. Nii seisab kivisele pinnasele kinnitunud ja taeva poole kõrguv Raimondi puia uhkes üksinduses.

Kahjuks ähvardab Raimondi puiat väljasuremisoht.  Miskipärast on inimestel kombeks puiasid põletada. Kas selleks, et näha põlemas nii suurt tõrvikut, saada selle leekidest sooja või kartusest, et lambad puia ogaliste lehtede külge kinni jäävad ja hukkuvad, on vaid oletus. Hoolimata sellest, et puiasid põletatakse, et nad peavad taluma pakast, tuuli ja kõrvetavat päikest ning kasvama mullavaeses pinnases, pole nad välja surnud. Kuidas puiad sellistes oludes kasvavad?

Raimondi puia kuulub umbes 2000 liigist koosnevasse bromeelialiste suurde sugukonda. Bromeelialised näivad kasvavat just sellistes paikades, kus muud taimed ei suuda ellu jääda. Peale ühe bromeelialise liigi kasvavad kõik üksnes Ameerikas. Sarnaselt puiaga on paljude bromeelialiste juurte peamiseks ülesandeks neid pinnase küljes kinni hoida. Vett saavad bromeelialised hoopis õhust, mitte mullast, kuna nende lehtedel paiknevad niiskust imevad mikroskoopilised soomused. Lisaks, kui maale langeb kaste või sajab vihma, nõrgub see lehtede alusele moodustunud õõnsustesse. Sellest veevarust saavad peale taime kasu ka paljud tillukesed loomad. Kõigist bromeelialistest suurim on siiski Raimondi puia.

Raimondi puial, mida on kutsutud Andide kuningannaks, kulub õitsemiseni väga kaua aega. Üks tuntud botaanik luges üle surnud puia lehearmid ja sai selle vanuseks 150 aastat. Teised väidavad, et see taim elab vaid 70 aastat. Kohalikud elanikud kutsuvad puiat saja aasta taimeks, kuna nad arvavad, et see taim puhkeb õide alles saja-aastaselt. Esimene puia, mis kasvatati üles seemnest, olevat hakanud 1986. aastal Californias õitsema kõigest 28-aastaselt. Vaatamata andmete erinevusele, kulub kõrgel Andides kasvavatel puiadel õitsemiseni igal juhul väga kaua aega.

[Pilt lk 22]

Kuidas tuleb hiiglaslik Raimondi puia toime nii vähese mullaga?

[Pilt lk 23]

Tuhanded Raimondi puia õied meelitavad ligi palju linde

[Pilt lk 23]

Põlengu üle elanud Raimondi puia