Valcamonica huviäratavad kaljujoonised

„ÄRGAKE!” ITAALIA-KORRESPONDENDILT

AASTATUHANDEID on need andnud vaikset tunnistust muistsel ajal elanud inimeste eluviisi kohta. Jutt on kivisse graveeritud stiliseeritud joonistustest, mis kujutavad jahipidamist, maaviljelust, sõjapidamist ja jumalateenistust. Sajad tuhanded säärased joonistused kaunistavad Põhja-Itaalias Alpides asuva maalilise Valcamonica kaljuseinu.

Veel tänapäevalgi on need Valcamonica kaljujoonised hommikuses päikesepaistes selgelt nähtavad. Kes need joonistused tegi ja miks?

Kamuunid

See kaunis org on saanud oma nime seal elanud muistse hõimu kamuunide järgi. Esmakordselt mainitakse seda hõimu aastal 16 e.m.a, kui roomlased nad orjastasid ning neilt vabaduse võtsid. Valcamonica kaljujooniseid hakati aga tegema juba sajandeid enne Rooma leegionite saabumist.

Kaljujoonistel kujutatud relvade, nõude, koduloomade ja küladest joonistatud kaartide analüüsimisel on eksperdid jõudnud järeldusele, et joonistuste autorid kuulusid hõimu hulka, kellel oli mitmekülgselt arenenud  majandus. Tõenäoliselt tegelesid nad paljude asjadega, näiteks metallurgia, kudumite valmistamise, põlluharimise, karjakasvatuse ja kaubandusega.

Enamik nende kaljujooniseid on tehtud esimese aastatuhande jooksul e.m.a, kuigi paljud neist kuuluvad ka tunduvalt vanemasse aega. Kamuunide kultuuri kõrgaeg näis olevat ajavahemikus 1000 kuni 800 aastat e.m.a. Tuhanded tolle perioodi kaljujoonised kujutavad detaile selle hõimu eluviisist. Näiteks on neil näha kokku aheldatud inimesi ja ratsutavaid mehi, odad käes, mis arvatavasti kujutab inimeste vangistamist. Samuti on kujutatud seppasid, koormahobuseid, vankreid ja sammastega ehitisi.

Mägede mõju kunstile

Õpetlased nimetavad nende kaljujooniste autoreid preesterkunstnikeks, inimesteks, keda mõjutas religioon või müstika. Nad võisid eralduda teistest inimestest vaiksesse kohta, et omaette mõtiskleda. Kui see oli nii, võis kamuunisid eriliselt inspireerida vähemalt kaks harukordset loodusnähtust, mis leiavad siinkandis aset mõnel päeval aastas.

Kevaditi ja sügiseti tõuseb päike oru kohal kõrguva suursuguse Pizzo Badile mäe tagant. Mõningatel päevadel enne päikese mäe tagant väljatulekut murduvad mäge raamistavad kiired, nii et piimvalgesse taevasse ilmub hiiglaslik säravatest kiirtest ümbritsetud vari. Seda meeldejäävat nähtust tuntakse veelgi nimetuse all „mäevaim”. Kui aga päike vajub teisel pool orgu Concarena mäekurusse, tõuseb pimenevasse taevasse suurejooneline valguskiir, mis näib mäe pooleks jagavat, ning kustub siis mõne minuti pärast. Kuna muistsel ajal ei osatud selliseid nähtusi seletada, võisid oru elanikud omistada sellele paigale üleloomulikke omadusi.

Palju joonistusi on leitud Pizzo Badile mäelt ja selle lähedusest. Need on kraabitud kaljusse kas kivist, sarvest, luust või vandlist tööriistadega. Mõnikord tehti piirjooned mingi terava riistaga. Uurendused on erineva sügavusega alates kergetest kriimustustest kivipinnal kuni kolme sentimeetri sügavuste vagudeni. On tõendeid, et kunstnikud kasutasid ka mitmesuguseid värve, kuigi palja silmaga pole neid enam võimalik näha.

Kaljujoonised kui palved

Kamuunid võisid olla päikesekummardajad. See selgitaks joonistuste sagedast motiivi – inimest, kes palvetab ülestõstetud kätega ketta poole, mis sümboliseerib tõenäoliselt päikest. Kuigi arheoloog Ausilio Priuli arvates oli päikesejumala kultus sellele hõimule kõige tähtsam, mainib ta ka teisi vähemtähtsaid kultusi. Ta märgib: „Kõige sagedamini kujutatavad usutalitused olid protsessioonid, lepitustantsud, ohvritoomine, rituaalsed võitlused ja ühine palvetamine. Ka joonistamine ise oli üks palvetamise vorm.” Mille eest aga palvetati?

Eelajalooliste kaljujooniste asjatundja Emmanuel Anati sõnul peeti kaljujooniste tegemist „hädavajalikuks tegevuseks, mis tagab majandusliku ja sotsiaalse heaolu ning hea läbisaamise üleloomulike jõududega”. Kündmise kujutamisega lootsid kamuunid tõenäoliselt suurendada põlluviljakust, karjakasvatuse kujutamisega karjamaade rohkust, sõdade joonistamisega võidu saavutamist vaenlaste üle jne.

Valcamonica on maailmapärand, mida kaitseb ÜRO Hariduse-, Teaduse- ja Kultuuriorganisatsioon. On huvitav, et kaljujooniseid on leitud vähemalt 120 riigist nii Aafrikast, Aasiast, Austraaliast, Euroopast, Põhja- ja Lõuna-Ameerikast kui ka paljudelt meresaartelt. Märkimist väärib ka fakt, et kogu maailmas võib kaljujoonistelt leida sarnaseid motiive. Need annavad tunnistust inimese loomulikust soovist ennast väljendada ja otsida tuge üleloomulikelt vaimsetelt jõududelt.

[Pildid lk 26]

Päikesekiired Concarena mäekurus

Valcamonica on maailmapärand

Kaljujoonised, mis pidid tagama hea jahiõnne

Ülestõstetud kätega palvetav inimene

[Allikaviited]

Concarena mägi: Ausilio Priuli, „IL Mondo dei Camuni”; kaljujoonised ja inimene: Parco nazionale delle incisioni rupestri: su concessione del Ministero per i Beni e le Attività Culturali. Ogni riproduzione è vietata