Vaatleme maailma

Rotid ja inimesed võistlevad toidu pärast

Austraalia Ühenduse Teadus- ja Tööstusuuringute Organisatsiooni (CSIRO) sõnul sünnib maailmas iga inimlapse kohta kümme rotipoega. Iga päev tuleb toita 360 000 uut inimlast, kuid peale selle nõuavad toitu ka 3 600 000 uut rotipoega. Näiteks on Indoneesia rahvaarv ligikaudu 230 miljonit, kusjuures 60 protsenti rahvast saab oma igapäevase energiavajaduse kätte riisist. Igal aastal hävitavad aga rotid Indoneesia riisisaagist umbes 15 protsenti. „See tähendab, et selle riisikogusega, mille söövad ära rotid, saaks Indoneesias aasta jooksul toita rohkem kui 20 miljonit inimest,” ütleb CSIRO teadlane dr Grant Singleton.

 Kanasupp – looduslik vahend külmetuse vastu

Rahvameditsiinis on juba kaua kasutatud hingamisteede haiguste, näiteks külmetustõbede puhul kanasuppi. Los Angeleses asuva California ülikooli kopsuspetsialist dr Irwin Ziment selgitab raamatus „Food–Your Miracle Medicine”, millist mõju kanasupp organismile avaldab: „Nii nagu enamik valgurikkaid toiduaineid, sisaldab kanaliha looduslikku aminohapet tsüsteiini, mis vabaneb supi keetmisel. Tsüsteiin on keemiliselt märkimisväärselt sarnane atsetüültsüsteiini nimelise ravimiga, mida arstid kirjutavad välja bronhiidi ja hingamisteede nakkuste puhul.” See arstim, mida algselt saadi kana sulgedest ja nahast, on mukolüütikum, mis muudab lima vedelamaks ja soodustab selle eritumist ninast, kurgust ja kopsudest. Kanasupp toimib paljuski samamoodi. Et supi toimet veel tõhusamaks muuta, soovitab dr Ziment lisada sellele küüslauku, sibulat ja teravaid vürtse, nagu näiteks tšillipipart.

Prantslased ja parateadused

Vaatamata sellele et prantslasi peetakse üldiselt ratsionalistideks, usuvad paljud neist siiski parateadustesse. Prantsusmaa päevalehes „Le Monde” ilmunud teate kohaselt selgitasid uurijad, et „kolmandik elanikkonnast usub sellesse, et inimese iseloomujooned sõltuvad astroloogilistest märkidest, üks neljandik usub aga horoskoobi ennustustesse”. Umbes 50 protsenti usub imetervendamisse ja telepaatiasse. Üllataval kombel selgus uuringus, et huvi teaduse vastu ei vähenda usku parateadustesse. Vastupidi, need kes teadusega eriti kursis polnud, kaldusid olema isegi vähem kergeusklikud kui need, kellel olid teadusest üsna põhjalikud teadmised.

Surmav kuumarabandus

Kui ajakirjas „Time” oli juttu USA sporditähest Korey Stringerist, kes suri kuumarabandusse, selgitati seal, et kuuma ja niiske ilmaga ei pruugi inimese higi nii kiiresti erituda, et keha jõuaks suurte pingutuste korral maha jahtuda. Selle tagajärjel võib tekkida kuumarabandus, mida iseloomustab eluohtlikult kõrge kehatemperatuuri tõus. Kuumarabanduse hoiatusmärkideks võivad muu hulgas olla peapööritus, peavalu, iiveldus, nõrkus, segasus, kiire pulss ning kuum, kuiv ja punetav nahk. Kannatanu elu päästmiseks tuleks keha otsekohe jahutada jäävee, jääkottide või muude vahenditega. Parem on aga kuumarabandust ära hoida kui seda ravida. „Ära tee sporti päeva kõige palavamal ajal. Kanna avaramaid riideid, mis võimaldavad õhul keha ümber liikuda. Joo palju vedelikku, eriti vett,” soovitab „Time”. „Alkohol, tee ja koolajoogid, mis on diureetikumid, võivad ainult vedelikukadu suurendada.”

Tubakafirmade kahtlane tegevus

Ühe tubakafirma salajased dokumendid näitavad, et tubakafirmad on „ettekavatsetult pannud suitsetajaid uskuma, et need suitsetavad sigarette, mis sisaldavad vähem tõrva ja nikotiini”, teatab Suurbritannia ajakiri „New Scientist”. Üks näide: Euroopa Liidu 1990. aasta direktiiv määras sigareti tõrvasisalduse piirnormiks 15 milligrammi ning kehtestas limiidi ka nikotiinihulgale. Ühe firma dokumendid aga näitavad, et vastamaks uutele nõuetele, manipuleerisid sigaretitootjad sihilikult kehtestatud standarditega: selle asemel et tootmises muudatusi teha, muutsid nad hoopiski nende ainete mõõtmisviisi. Kuidas neil see pettus õnnestus? „Tänu sellele, et neil firmadel on tugev kontroll tubakakomitee üle, [kes] need testid määrab,” teatab „New Scientist”. Stella Bialous Maailma Tervishoiuorganisatsioonist ütleb: „See näitab, kui jõuetud on need eeskirjad inimesi kaitsma.”

Kõige vanem trükitud reklaam

Hiina arheoloogid on leidnud maailma vanima teadaoleva paberile trükitud kuulutuse, teatab Hiina People’s Daily Online. Kaks pakkepaberi tükki, mis on umbes 700 aastat vanad ja mida kasutati tõenäoliselt õlivärvi pigmendi pakkimiseks, kaevati välja Hiina Hunani provintsi ühest hauast. „Paberi parempoolses ülemises nurgas on 70 hiina hieroglüüfi, mis kirjeldavad selle kaubaartikli eri sorte, kvaliteeti ja omadusi, ning paberile on trükitud ka poe aadress,” ütleb teadaanne. Reklaamis kasutatav keel on kohati rabavalt sarnane praeguste reklaamide sõnastusega. Osa reklaamist kõlab järgmiselt: „Võrreldes teiste õlivärvidega, on meie toote toon ainulaadne.” Märkides, et Euroopas hakati paberit kasutama 12. sajandil ja Gutenberg leiutas trükikunsti alles 15. sajandil, mainib teadaanne: „Hiinas võib leida esimesi teateid paberitegemise kohta aastast 105 a. D., mil Ts’ai Lun valmistas esimese paberilehe, ning mis puudutab trükikunsti, siis Hiinas tunti puitplaatidega trükkimist juba 9. sajandil.”

Kirikute äritegevus

Kuna kirikuskäijate arv ei kasva ning annetused vähenevad, on kirikud Ameerika Ühendriikides hakanud tegelema äriga, mis aitab neil maksta oma arveid. „Selline on kõigi ettevõtlike kirikute tulevik,” ütleb Indiana osariigi Munsteri linna Family Christian Center’i vanempastor Stephen Munsey. Ajalehe „The Wall Street Journal” sõnul tegeletakse kirikutes alates kohvi ja sõõrikute müümisest kiriku eeskojas kuni täisteenindusega restorani pidamiseni kiriku terrassil. Üks kirik Floridas Jacksonville’is avas kiriku lähedal ostukeskuse. Ostukeskuses paikneb muu hulgas reisibüroo, ilusalong ja restoran, kus pakutakse mustanahaliste traditsioonilisi toite. Kiriku rajaja ning piiskop Vaughn McLaughlin ütles: „Jeesus tahtis, et me võtaksime tema annid vastu ja teeniksime nende pealt kasu.” Ta lisab, et aastal 2000 tõi kiriku äritegevus sisse üle kahe miljoni USA dollari.

Kas kanep on tõesti ohutu?

„Väited kanepi ohutuse kohta lükkab ümber üks uus uurimus, mis hoiatab, et see uimasti muutub järjest tugevatoimelisemaks ning võib põhjustada tõsiseid ja pikaajalisi tervisekahjustusi,” annab teada Londoni ajaleht „The Independent”. Professor Heather Ashton Inglismaalt Newcastle’i ülikoolist ütleb: „Kanep mõjub peaaegu igale elundkonnale. Selles on palju alkoholile, rahustitele, opiaatidele ja hallutsinogeenidele sarnaseid omadusi.” On teada, et see mõjub halvasti ka sõidukijuhtimisvõimele. Samuti võib see kutsuda esile ägedaid vaimuhaigusi, näiteks skisofreeniat, kahjustada kopse viis korda rohkem kui sigaretid, põhjustada harvaesinevat kõrivähki ja mõningatel noortel narkomaanidel surmaga lõppevat südameinfarkti. 1960. aastatel sisaldas üks marihuaana sigarett tavaliselt 10 milligrammi tetrahüdrokannabinooli (THC), keemilist ühendit, mis mõjub ajule. „Nüüdisaegset taimekasvatust ja aretust silmas pidades võib marihuaanasigarett sisaldada 150 milligrammi THCd, hašišiõli lisamise puhul aga koguni kuni 300 milligrammi,” selgitab ajaleht.

Kas sa saad oma arstist aru?

„Arstide ja patsientide vaheline suhtlemine on muutunud tõeliseks probleemiks,” märgib Brasiilia ajaleht „Folha de S. Paulo”. Küsitluses, mis korraldati ühes São Paulo haigla pediaatriaosakonnas, selgus, et 25 protsenti vanematest, kes olid käinud oma lapsega arstikabinetis kaasas, ei saanud aru, mis diagnoos oli lapsele pandud, 24 protsenti ei saanud arsti halva käekirja tõttu retseptist aru ning 90 protsendile polnud jäänud meelde arsti nimi. Arstide ja patsientide vahelise suhtlemise halvenemiseks on mitu põhjust. Nendeks on kiired konsultatsioonid, mille jooksul ei pöörata patsiendi isikule küllaldast tähelepanu ja mis tekitavad patsientides arsti diagnoosi suhtes kahtlusi ja rahulolematust, liigne meditsiiniterminoloogia kasutamine ning asjaolu, et nüüdisaegsete analüüside tõttu on kadunud vajadus esitada patsientidele nii palju küsimusi nagu varem. Selles teadaandes toob üks psühhiaater välja veel ühe teguri, nimelt emotsionaalse kaitsemüüri, mille paljud arstid enda ümber ehitavad, et „hoida end valu, kannatuste, ängistuse ja surmahirmu eest”.