Kas sulle teevad juuksed muret?

EHK kuulud sinagi nende paljude sekka, kes iga päev hoolega peegli ees oma juukseid uurivad. Nii mehed kui naised tunnevad huvi oma juuste seisundi vastu ja nii mõnigi kord võib olla põhjust muretsemiseks.

Tunne oma juukseid

Kas sa tead, kui palju juukseid kasvab inimese peas? Keskmiselt umbes 100 000 juuksekarva. Juuksekarv ei kasva mitte lõputult, vaid kõigest kaks kuni kuus aastat, misjärel see irdub, mõne aja pärast aga hakkab sellestsamast poorist uus juuksekarv kasvama. Juuksekarva eluperioodi nimetatakse juuksekasvutsükliks. (Vaata kasti lk 27.) Tingituna sellisest tsüklist, irdub ka tervete juuste puhul iga päev umbes 70–100 juuksekarva.

Millest tuleneb juuste värvus? Väljaandes „The World Book Encyclopedia” selgitatakse: „Juuste värvus oleneb peamiselt mustjaspruuni pigmendi melaniini hulgast ja jaotumisest.” Melaniin on looduslik värvaine, mida leidub juustes, nahas ja silmades. Mida enam on seda värvainet, seda tumedam on juus. Vastavalt melaniini hulgale varieerub juuksevärv mustast pruunini, punasest kollaseni. Kui juus ei sisalda üldse melaniini, on see säravvalge.

Lisaks kõõmale teeb paljudele muret kas juuste väljalangemine või hallinemine.

Miks juuksed halliks lähevad?

Üldiselt nähakse hallides juustes vananemise märki, valget juust aga peetakse eakate inimeste tunnusjooneks. On tõsi, et kõrge iga toob kaasa ka valged juuksed, ent hallide juuste põhjuseks teatakse olevat lisaks vananemisele muidki tegureid, nagu näiteks liiga range dieet. Juuksed lähevad halliks, sõltumata inimese soost või loomulikust juuksevärvist, kuigi tumedajuukseliste puhul paistab see rohkem silma.

Mõnda inimest võidakse pidada hallide juuste tõttu vanemaks, kui ta tegelikult on, mistõttu ta võib tunda end ebamugavalt. Ent on ka inimesi, kes on hallide juuste puudumise tõttu mures ebakõla pärast oma välimuse ja tegeliku vanuse vahel.

Halliksminek ei tähenda seda, et juus sureb. Tegelikult ongi juuksekarva nähtav osa juba surnud. Nahas paiknevat juuksekarva alumist osa nimetatakse karvasibulaks, mis on karva ainuke elus osa ning selle „kasvulava”. Kui karv karvasibulas kiire rakulise paljunemise teel moodustub, imab see endasse pigmendirakkude sünteesitavat melaniini. Niisiis, kui pigmendirakud enam ei sünteesi melaniini, muutub juuksekarv valgeks.

Praegu pole veel teada, miks lõpetavad pigmendirakud järsku melaniini sünteesimise, seetõttu pole olemas kindlat ravi, mis takistaks juuste hallinemist. On siiski teada, et talitluse lõpetanud pigmendirakud võivad taas tööle hakata. On huvitav, et Piiblis on palju juustega seonduvaid väljendeid ning ka Jeesus viitas ühes oma näites valgetele juustele. Ta ütles: „Sina ei või ühtki juuksekarva teha valgeks ega mustaks” (Matteuse 5:36). Neist sõnadest võib järeldada, et juba ammustest aegadest on juuste halliksminekut peetud millekski, mille ärahoidmine või ravimine pole inimese võimuses.

 Mõned kasutavad moodsaid ravivõtteid, näiteks melaniini süstimist. Mõned aga eelistavad juuste värvimist, mis pole kaugeltki vaid nüüdisaegne komme. Juukseid värvisid ka muistsed kreeklased ja roomlased. Muistsed egiptlased kasutasid juuste värvimiseks härjaverd. Ajalooliste ülestähenduste järgi värvis Jeesus Kristuse kaasaegne Heroodes Suur oma hallinevaid juukseid, et varjata oma iga.

Ent juuste värvimine nõuab aega ja vaeva, peale selle võib see mõnele tekitada nahaprobleeme või kutsuda esile allergilisi reaktsioone. Kui otsustatakse halliksminevaid juukseid värvida, võib ikkagi jõuda kätte aeg, mil tahetakse värvimisest loobuda, siis aga tuleb üle elada värvitud juuste väljakasvamise staadium. Positiivne külg on see, et hall juus võib lisada elegantsi ja väärikust. Piibel märgib: „Hallid juuksed on ilus kroon, mis saavutatakse, kui ollakse õigluse teel!” (Õpetussõnad 16:31).

Juuste õhenemine ja kiilaspäisus

Juba ammustest aegadest on üldteada probleemideks ka juuste õhenemine ja kiilaspäisus. Muistses Egiptuses raviti kiilaspäisust muu hulgas lõvi-, jõehobu-, krokodilli-, kassi-, mao- ja hanerasva sisaldavate arstimitega. Tänapäeval on turg üle ujutatud tõhusat toimet tõotavatest juukse- ja peanaharavimitest, millele igal aastal kulutatakse hiigelsummasid.

Kiilaspäisus saab alguse kõrvalekalletest juuksekasvutsüklis. Normaalse juuksekasvutsükli võivad rikkuda organismi talitlust häirivad tegurid, näiteks alatoitlus, pikka aega kestev kõrge palavik või mõningad nahahaigused. Juuksekasvutsüklit võib mõjutada ka rasedus ja sünnitus, nii et enne normaalse tsükli taastumist langeb peast hulgaliselt juukseid välja. Ent seda tüüpi algpõhjuste kadudes lõpeb ka juuste väljalangemine ning taastub normaalne juuksekasvutsükkel.

Veel üht tüüpi juuksekadu kutsutakse alopeetsiaks. * Tihti esineb selle probleemi korral juuksekadu peanahal laikudena. Värsked meditsiiniuuringud osutavad sellele, et alopeetsia võib olla immuunsüsteemi häire.

Ühte üldlevinumat juuste õhenemise probleemi kutsutakse meeste pärilikuks juuksekaoks. Nagu juba nimetuse põhjal võib järeldada, esineb seda meestel. Protsess algab juuste oimukohtadelt taandumise või pealaelt hõrenemisega ning süveneb tasapisi. Juuksekasvutsükkel on kahjustatud aladel häiritud ning lakkab lõpuks hoopis. „The Encyclopædia Britannica” selgitab: „Peanaha kahjustatud aladel asenduvad endised väljaulatuvad pikad, tugevad, pigmenteerunud juuksekarvad udusulgjate karvadega nimetusega vellus.” See tähendab, et juuksekarvad muutuvad edasiste juuksekasvutsüklite jooksul aina peenemaks ja lühiealisemaks ning lõpuks nende kasv lakkab. Seda põhjustavad pärilikud omadused ja meessuguhormoonid üheskoos.

Meeste pärilik juuksekadu võib alata juba koguni teismeeas, ent tõenäolisemalt saab see alguse 30. eluaastate lõpus või 40. eluaastatel. Ehkki seda tüüpi juuksekadu esineb paljudel meestel, pole protsessi süvenemistempo rassiti ja indiviiditi ühesugune. Kahjuks ei osata senini seda häda täielikult välja ravida. Mõnikord otsustatakse poolparukat kanda või teha läbi juuksesiirdamine. Paljudel võib aidata juuksekadu vähendada allesjäänud juuste õige hooldus.

See, et inimese juuksed õhenevad, ei pruugi veel tähendada, et ta juuksed hakkavad kaduma. Pigem võib see tähendada seda, et juuksekarvad muutuvad peenemaks ehk õhemaks, mistõttu juus kaotab oma paksuse. Kui jäme on juuksekarv? Ühe uurimuse kohaselt võib selle läbimõõt olla alates  50 mikronist ühtedel kuni 100 mikronini teistel. * Vananedes muutuvad juuksed õhemaks. Võib tunduda, et vaid mõnemikroniline erinevus on tühine, ent juuksekarvu on kokku 100 000! Niisiis, kui juuksekarvad on veidigi peenemad, avaldab see juuste paksusele märkimisväärset mõju.

Hoolitse oma juuste eest

Juuksed kasvavad üle kümne millimeetri kuus ning on seega organismi kiiremini arenevaid struktuure. Kui kõigi juuksekarvade juurdekasv kokku liita, teeb see üle 20 meetri päevas!

Olgugi et hallide juuste ja kiilaspäisuse vastu pole veel leitud tõhusat ravi, saab olemasolevate juuste eest hoolitsemisel palju ära teha. Tähtis on süüa toitainerikast toitu ja parandada peanaha vereringet. Ülemäära range dieet ja tasakaalustamata toidusedel võib soodustada juuste hallinemist ja õhenemist. Spetsialistid soovitavad juukseid regulaarselt pesta ning peanahka masseerida, hoidudes seda küüntega kratsimast. See soodustab peanaha vereringet. Pärast juuste šampooniga pesemist tuleb neid hoolega loputada.

Hoiduda tuleks juuste liiga jõulisest harjamisest. Pikkade juuste puhul poleks hea kohe kogu juust juurtest otsteni läbi harjata. Selle asemel tuleks kõigepealt võtta juuksed pihku ja harjata sassiläinud juukseotsad lahti. Edasi tuleks harjata juuste keskosast otsteni, lõpuks aga lasta juuksed tasapisi peost lahti ning harjata neid juurtest otsteni.

Kui leiad peast halle juuksekarvu või näed, et palju juukseid langeb välja, võib see teha sind murelikuks. Kuid pea meeles, et teised pole tavaliselt su juuste pärast sedavõrd mures kui sa ise. On sinu otsustada, kas juukseid värvida või mitte, kas poolparukat kasutada või mitte või kas rakendada mingeid muid menetlusi. Olgu su juus mis tahes värvi või kui tahes tihe, oluline on hoida seda puhta ja kammituna.

[Allmärkused]

[Kast/joonis lk 27]

JUUKSEKASVUTSÜKKEL

Juuksekarvad kasvavad tsükliliselt. Tsükkel koosneb kasvufaasist, lühikesest vahefaasist ja puhkefaasist. „The World Book Encyclopedia” selgitab: „Puhkefaasi jõudes juuksekarva kasv peatub. Vana juuksekarv jääb puhkestaadiumis karvafolliikulisse kuni järgmise kasvufaasini. Järgmise kasvufaasi alates surub uus kasvama hakkav juuksekarv vana karva folliikulist välja.” Kogu aeg on 85–90 protsenti juuksekarvu aktiivses faasis, 10–15 protsenti puhkefaasis ja 1 protsent vahefaasis.

[Joonis]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Varajane kasvufaas

Aktiivne kasvufaas

folliikul

veresooned

rasunääre

karvatüvik

Taandumine

Puhkefaas

Uus kasvufaas