Palju kogemusi, kuid vähe muutusi

„Hiljutistest teadusesaavutustest hoolimata on inimene põhiolemuselt samasugune kui kaks tuhat aastat tagasi; seetõttu peame ikka veel üritama ajaloost õppida.” (Kenneth Clark „Civilisation – A Personal View”)

SAJANDITE jooksul on teadus teinud märkimisväärseid edusamme. Ajakiri „Time” ütleb, et tänu sellele on „miljonitel meie hulgast ajaloo kõrgeim elatustase”. Suurimaid edusamme on tehtud meditsiini vallas. Keskajal oli „meditsiin primitiivne ja jõhker”, väidab ajaloolane Zoé Oldenbourg. „Arst võis sama hästi tappa kui ravida.”

Mitte alati õppimisaltid

Inimesed ei pruugi just alati hea meelega õppust võtta. Näiteks 19. sajandi teisel poolel ignoreerisid paljud arstid ilmseid tõendeid, et nad ise levitavad mingil moel patsientide hulgas haigusi. Nad jäid oma ohtlikule praksisele kindlaks ega pesnud käsi enne ühe patsiendi juurest teise juurde minemist.

Teadus ja tehnoloogia on siiski pidevalt arenenud. Seega oleks ootuspärane, et inimesed on minevikukogemustest õppinud, kuidas muuta maailma õnnelikumaks, turvalisemaks elupaigaks. Paraku pole see nõnda läinud.

Vaadelgem 17. sajandi Euroopat. Seda aega peeti valgustus- ja mõistuseajastuks. Siiski on tõsiasi, et hoolimata „kogu vaimusuuruse valamisest kunsti ja teadusesse, toimus endiselt mõttetuid tagakiusamisi ning enneolematult jõhkraid sõdu”, sõnab Kenneth Clark.

Meie ajal ei soovi inimesed ikka veel õppida minevikust, et vältida varasemaid vigu. Selle tagajärjel on sattunud ohtu koguni meie olemasolu siin planeedil. Kirjanik Joseph Needhami väitel on olukord muutunud nii kriitiliseks, et „me võime vaid loota ja palvetada ..., et fanaatikud ei vallanda inimkonna vastu selliseid jõude, mis võiksid hävitada maa pealt kõik elava”.

Miks on nii, et hoolimata kõigist inimese vaimuannetest ja kogemustest vaevleme ikka veel maailmas, mis on täis vägivalda ja julmust? Kas selline olukord muutub kunagi? Järgmised kaks artiklit käsitlevad neid küsimusi.

[Pildi allikaviited lk 3]

ESIKAAS: kahurid I maailmasõjas: U.S. National Archives photo; holokausti ohvrid II maailmasõjas: Robert A. Schmuhl, courtesy of USHMM Photo Archives

Lk 2 ja 3: B-17 pommitaja: USAF photo; naine: Instituto Municipal de Historia, Barcelona; pagulased: UN PHOTO 186 797/ J. Isaac; plahvatus võimsusega 23 kilotonni: U.S. Department of Energy photograph