Vaatleme maailma

Unepuudus kosmosereisil

Pärast seda, kui astronaut Jerry Linenger oli viibinud 1997. aastal viis kuud Venemaa kosmosejaama „Mir” pardal, ütles ta, et päevavalguse ja pimeduse vaheldumine iga 90 minuti jooksul, mil „Mir” maakera ümber tiiru tegi, ajas segamini tema unerütmi. Miks? Energia säästmiseks kasutas „Mir” peamise valgusallikana läbi akende tulevat päikesevalgust. Seega, kui „päev ja öö vahelduvad päevas 15 korda, ajab see mõne aja pärast unerütmi segamini”, ütles Linenger. Rääkides sellest, kuidas ebaregulaarne magamine mõjus tema kahele kolleegile, ütles ta: „Nad tukastasid äkki ja hõljusid minust mööda.” Ajakirja „New Scientist” sõnul on äärmiselt oluline leida viis, mis võimaldaks astronautidel säilitada ööpäevarütmid, et tagada edaspidiste pikaajaliste kosmoselendude õnnestumine. Muidu tekiks tõeline probleem, kuidas hoida astronaute pikkadel kosmoselendudel tukastamast.

 Äädikakärbsed tegid seda esimesena

Luua mootor, mis segab kütuse ja õhu õiges vahekorras, et kindlustada auto liikumine eri kiirustel ning tagada sealjuures heitgaaside puhtus, on autoinseneride jaoks päris keeruline ülesanne. Autovalmistajad kasutavad selleks „klappide süsteemi, mis muudab kütuse ja õhu sissevoolu hulka otsekohe, kui võimsust on vaja muuta”, teatab ajaleht „The New York Times”. Ent Saksamaa Würzburgi ülikooli teadlased, kes uurivad äädikakärbseid, avastasid hiljaaegu, et need putukad on hämmastavalt sarnast meetodit kasutanud juba kaua. Äädikakärbsed hingavad sisse just õiges koguses hapnikku ning hingavad välja süsihappegaasi, kaotamata seejuures liigselt veeauru. Äädikakärbsed kasutavad selleks protsessiks rindmikus ja tagakehas asuvaid tillukesi hingamisavasid, et tagada „vajalik gaasivahetus ning vähendada samal ajal veekadu”, teatab ajaleht. Ajalehes lisatakse, et hingamisavad „võivad täiesti avaneda ja sulguda kõigest mõne sekundi jooksul”.

Joobunud armastusest

Paljud inimesed võivad sattuda armudes eufooriasse, teatab México ajaleht „El Universal”. See suurendab ajus dopamiini-nimelise neuromediaatori kontsentratsiooni. Perepsühholoog Giuseppe Amara märgib, et mõned inimesed, kes tahavad, et see joovastav tunne ei kaoks, armuvad pidevalt kellessegi ega suuda rajada püsivat suhet. Eufooria mõju võib kesta mõnest kuust kahe aastani. Seejärel see tunne vähehaaval vaibub ning inimene jõuab järgmisesse etappi, mil suureneb oksütotsiini-nimelise hormooni tase, mis tekitab soojus- ja sügava kiindumustunde. Kuigi armumisest tulenev eufooria on väga meeldiv, märgib Amara, et see võib ähmastada inimese otsustusvõimet ja takistada nägemast teise vigu. Seepärast soovitavad spetsialistid paaridel abielluda alles siis, kui nad „tunnevad teineteist piisavalt hästi, et säilitada häid suhteid”, kirjutab „El Universal”.

Lahutuste ja lahuselu plahvatuslik kasv Hispaanias

„Me ei pea ju terve elu ainult ühe inimesega abielus olema,” ütleb sotsioloog ja raamatu „La nueva familia española” („Uus Hispaania perekond”) autor Inés Alberdi. Nagu andis teada ajaleht „El País”, arvavad sedasama ilmselt ka paljud Hispaania abielupaarid. Hiljutine justiitsministeeriumi uuring näitab, et Hispaanias tuleb iga kahe sõlmitud abielu kohta üks lahutus või lahku elama asumine. Eksperdid ennustavad, et tulevikus laguneb veel rohkem perekondi, kuna inimeste suhtumine abielusse on muutumas ning naised on majanduslikult sõltumatumad kui varem. „Abielupaarid ei ole eriti ohvrimeelsed [ja] noori pole õpetatud vastu pidama,” ütleb Hispaania Perejuristide Liidu president Luis Zarraluqui. „Lahutused kasvavad [isegi] vanemate abielupaaride seas, eriti siis, kui nad jõuavad pensioniikka.” Traditsioonilised usulised tõekspidamised pole suutnud seda suundumust peatada. Kuigi 85 protsenti hispaanlastest peab end katoliiklasteks, on lahku elama asumised ja lahutused kasvanud viimase 20 aasta jooksul 500 protsenti.

Keharõngastamise ohud

Igasuguste kehaosade rõngastamine on väga populaarne eriti noorte seas. „Kahjuks ei mõtle nad aga tihti selle tagajärgedele,” ütleb Poola ajakiri „Świat Kobiety”. „Kui nooruse mässumeelsuse aeg möödub, ei näi kulmu küljes rippuvad metallitükid enam kaunistusena.” Kuigi need metallehted saab ära võtta, jäävad järgi armid. Lisaks võib näonahasse augu torkamine kahjustada närve ja veresooni ning põhjustada tuimust, infektsioone ja aeglaselt paranevaid haavu. Kuna suu „niiskes ja soojas keskkonnas” on palju baktereid, võib suu piirkonna rõngastamine tekitada nakkusi, samuti põhjustada hammaste lagunemist. Rõngastatud naba- ja kõrvapiirkonnas, kus on palju rasvarakke, võivad kõvade paapulite näol areneda rasutsüstid. Artikkel hoiatab, et „metallehted sisaldavad tihti niklit. Neil, kes on allergilised sellele metallile, võivad tekkida allergianähud, nagu paistetus ja sügelev lööve.

Ebakvaliteetsed kosmeetilised operatsioonid

Viimase kümne aasta jooksul on Prantsusmaal kasvanud 117 protsendi võrra kohtuprotsessid, mis on algatatud ebaõnnestunud kosmeetiliste operatsioonide pärast, kusjuures iga kolmas kohtuasi on puudutanud rinnaoperatsiooni, kommenteerib ajakiri „Le Point”. Spetsialistide sõnul nõuab kuni 30 protsenti kosmeetilistest operatsioonidest hiljem parandamist ning mõned patsiendid on operatsioonijärgsete komplikatsioonide tõttu koguni surnud. Dr Pierre Nahon, kes on ise plastikakirurg, mõistab sellised ebakvaliteetsed kosmeetilised operatsioonid hukka, öeldes: „Me kõik võime sooritada 20 minutiga operatsiooni, mis võtab tavaliselt aega kaks tundi. Tulemused pole aga samad.” Ajakirja „Le Point” sõnul „näevad mõned kliinikud rohkem vaeva advokaatide kui kirurgide valimisega”.

Eurooplaste mure arstiabi pärast

Mõningates Euroopa maades on inimesed muutunud tervishoiukorralduse suhtes üha rahulolematumaks. Euroopa Komisjoni uuringud näitavad, et paljude Portugali, Kreeka ja Itaalia elanike arvates pole arstiabi piisavalt hea. Peab möönma, et Euroopa tervishoiutöötajatel on väga suur töökoormus. Kuna eakate osakaal rahvastikus kasvab, areneb üha suuremal hulgal inimestel selliseid haigusi nagu Alzheimeri tõbi. Tervishoiuametnikud aga arvavad, et eurooplased peaksid ise oma tervise eest rohkem hoolt kandma. Infolehe „EUR-OP News” sõnul on ohtlike suundumuste seas esile tõstetud dieedipidamist, istuvat eluviisi, liigset küllastatud rasvhapete tarbimist ning ülekaaluliste meeste ja alakaaluliste naiste arvu jätkuvat suurenemist.

Vikaaridevastane vägivald

„Agressiivsed keskklassi kuuluvad kirikuliikmed, kes kaotavad pulmade ja ristimise üle käivates vaidlustes enesevalitsemise, on vikaare sõimanud ja neile isegi kallale kippunud,” teatab Londoni ajaleht „The Sunday Telegraph”. Uuringus, mis hõlmas 1300 Kagu-Inglismaa vaimulikku, selgus, et umbes kahe aasta jooksul oli rohkem kui 70 protsenti neist saanud kirikuliikmete käest sõimata, umbes 12 protsendile oli kallale tungitud ning 22 protsenti neist oli ähvardatud vägivallaga. Dr Jonathan Gabe, kes juhatas seda uuringut Londoni ülikooli kuninglikus Holloway kolledžis, süüdistas selles probleemis „kirikuliikmeid, kes muutuvad agressiivseks kohe, kui nad ei saa oma tahtmist”. Samuti ütles ta, et kirikuliikmed on muutunud taltsutamatuks „tarbijaõigusluse kasvu ning üldsuse lugupidamise ja usalduse vähenemise tõttu ühiskonnategelaste vastu”. Et vägivaldsete kirikuliikmetega toime tulla, õpetatakse mõningates piiskopkondades vaimulikele enesekaitset.