Kui palju meeli inimesel tegelikult on?

„Meie suhted ümbritseva keskkonnaga kulgevad sedavõrd tõhusalt ja ladusalt, et on raske mõista, millised ulatuslikud arvestused on tegelikult ka kõige lihtsama sensoorse kogemuse aluseks.” („SENSORY EXOTICA – A WORLD BEYOND HUMAN EXPERIENCE”)

KUJUTLE, et sõidad jalgrattaga vaiksel külateel. Kui vajutad kiiruse hoidmiseks pedaalidele, võimaldavad sinu jalgades paiknevad sensorid sul neile täpselt õiget survet avaldada. Tasakaaluorganid aitavad sul püsti püsida, ninasõõrmed meeldivaid lõhnu tajuda, silmad panoraami jälgida, kõrvad lindude siristamist tabada. Tundes janu, haarad sa sõrmedes paiknevate puuteretseptorite abil oma joogipudeli. Maitsmispungad ning sooja- ja külmasensorid annavad sulle teada joogi maitse ja temperatuuri. Nahas paiknevad ja kehakarvadega seonduvad sensorid teatavad, kui tugev on tuul, ning koostöös silmadega, kui kiiresti sa edasi liigud. Su nahk informeerib sind ka ümbritseva keskkonna temperatuurist ja niiskusest, ajataju aga ütleb sulle, umbes kui palju aega sa oled juba teel olnud. Kehasisesed meeled sunnivad sind lõpuks puhkama ja sööma. Jah, organismi elutegevus on tegelikult oivaliselt harmooniline meeleorganite talitlus.

Kas ainult viis meelt?

Kui paljude meeltega oli jalgrattasõidu ajal tegemist – kas vaid viie traditsiooniliselt mainitava meelega: nägemise, kuulmise, haistmise, maitsmise ja kompimisega? Nagu teatab „Encyclopædia Britannica”, loetles neid viit meelt antiikfilosoof Aristoteles, kelle „mõju on sedavõrd kestev, et paljud inimesed räägivad ikka veel neist viiest meelest, otsekui muid meeli polekski olemas”.

Ent „Britannica” sõnul annavad juba ainuüksi naha tundlikkuse uuringud „tõendeid selle kohta, et inimesel on rohkem kui viis meelt”. Miks seda nii võib öelda? Mõningad varem kompemeele alla koondatud funktsioonid on nüüd liigitatud iseseisvateks meelteks. Näiteks valuretseptorid reageerivad mehaanilistele, termilistele ja keemilistele mõjuritele  ja eristavad neid üksteisest. On sensoreid, mis edastavad signaale sügelusest. Tõendid näitavad, et meil on vähemalt kahte tüüpi survesensorid – ühed kerge pindmise surve jaoks, teised sügava ärrituse jaoks. Meie organismil on ka mitmesuguseid kehasiseseid meeli. Milline on nende osa?

Kehasisesed meeled

Kehasisesed meeled registreerivad meie organismis toimuvaid muutusi. Need annavad märku näiteks näljast, janust, väsimusest, kehasisesest valust ja vajadusest hingata või minna WC-sse. Koostöös meie bioloogilise kellaga annavad kehasisesed sensorid meile märku väsimusest päeva lõpus ja ajavahevaevusest lennukiga teistesse ajavöönditesse reisinult. Kuna me võime teadlikult tajuda aja kulgu, on soovitatud arvata meelte hulka ka ajataju.

Meil on ka vestibulaar- ehk tasakaalumeel, mis paikneb sisekõrvas. See reageerib raskusjõule, kiirendusele ja pöörlemisele. Ja lõpuks on meil ka kinesteetiline meel, mis võimaldab meil tajuda lihaspinget ning jäsemete liigutusi ja asendeid ka siis, kui meil on silmad suletud.

Muidugi pole sensoorne taju vaid inimestel. Ka loomadel on väga mitmesuguseid meeli, nende seas selliseid hämmastavaid meeli, mida meil pole. Mõningaid neist käsitleme järgmises artiklis. Lisaks sellele vaatleme lähemalt inimest ja neid erakordseid omadusi, mis annavad talle planeedi elusorganismide seas erilise koha.

[Kast/pildid lk 4]

Inimese imeline puutetaju

Inimese käel on eriliselt peen puutemeel. Ajakirja „Smithsonian” sõnul on teadlased leidnud, et inimese käsi võib tajuda ka kõigest viie mikroni kõrgust täppi (inimese juuksekarva läbimõõt on 50–100 mikronit). Kuid „kasutades täpi asemel tekstuuri, leidsid teadlased, et käsi võib tuvastada kõigest 75 nanomeetri (üks nanomeeter on tuhandik mikronit) kõrguse konaruse”! Sellise erakordse tundlikkuse tagab umbes 2000 puuteretseptorit igas sõrmeotsas.

Puutemeelel on oluline roll meie tervisele ja heaolule. „Teise inimese paitus vabastab hormoonid, mis võivad leevendada valu ja aidata koondada mõtteid,” kirjutab „U.S.News & World Report”. Arvatakse, et kui laps jääb teiste armastavatest puudutustest ilma, „võib tema areng peetuda”.

[Piltide allikaviited lk 3]

Silm: The Complete Encyclopedia of Illustration/J. G. Heck; kõrv ja sisekõrv: © 1997 Visual Language; käsi: The Anatomy of Humane Bodies, with figures drawn after the life by some of the best masters in Europe ... Oxford, 1698, William Cowper