Vaatleme maailma

Optimism pikendab eluiga

Hiljuti lõppenud uuringus selgus, et vanemad inimesed, kes suhtusid ellu ja vananemisse optimistlikumalt, „elasid 7,5 aastat kauem kui pessimistlikuma suhtumisega inimesed”, ütleb artikkel ajakirjas „Journal of Personality and Social Psychology”. 23 aastat väldanud uuring, mille käigus jälgiti 660 üle 50-aastast inimest, tõi välja kaks fakti: pessimistlik suhtumine vananemisse võib eluiga lühendada, optimistlik aga pikendada. Optimismil võib olla pikaealisusele suurem mõju kui madalal kolesteroolitasemel ja ideaalsel vererõhul, ütleb raport. Raport soovitab ühiskonnal suhtuda eakatesse inimestesse paremini, kaasata neid mitmesugustesse tegevustesse ning pöörata vähem tähelepanu väljakujunenud negatiivsetele arusaamadele vananemisest, mida inimesed enda kahjuks alateadlikult omaks võtavad.

 Surm kilekottidest

Arvestuste kohaselt hukkub maailmas igal aastal enam kui 100 000 imetajat, lindu ja kala kas äravisatud kilekottide söömise või neisse lämbumise tõttu. Ainuüksi Austraalias kasutatakse aastas sisseostude tegemisel 6,9 miljardit kilekotti, mis teeb iga ostja kohta 360 kotti. 25 miljonit neist kilekottidest visatakse minema. Ajaleht „Sunday Telegraph” andis 2002. aasta lõpus teada, et Austraalia kaubahallid hakkavad loomade hukkumise vähendamiseks kasutama kilekottide asemel biolagunevaid kotte. Kuigi need uued kotid on kilekottide moodi, on need tehtud maniokitärklisest ning lagunevad ära kolme kuuga. „Need on Austraalia esimesed biolagunevad kotid ning nende hind on võrreldav kilekottide omaga,” ütleb keskkonna lobigrupi Planet Ark juhataja Paul Shenston. Üks hiljutine küsitlus näitas, et „biolagunevate kottide kasutamise poolt on 81 protsenti ostjatest”.

Aspiriini mõju šundiga patsientidele

„Kui anda šundilõikuse läbiteinud patsientidele 48 tunni jooksul pärast operatsiooni aspiriini, aitab see suuresti vähendada suremise riski ning südame, aju, neerude ja seedeelundkonnaga seotud tõsiseid komplikatsioone.” Nii öeldakse ajalehes „The New York Times” avaldatud uuringus. Nende seas, kellele anti aspiriini, oli suremus 67 protsenti madalam kui nende hulgas, kes ei saanud seda ravimit. Insuldi ja infarkti juhtumid vähenesid poole võrra, neeru funktsioonihäired vähenesid 74 protsenti ning suuremad seedetrakti komplikatsioonid 62 protsenti. Selles uuringus jälgiti 5065 patsienti, keda raviti 17 riigi 70 haiglas. Varem ei lubanud kirurgid mitu päeva enne ja kohe pärast operatsiooni patsientidele aspiriini anda, sest nad kartsid, et see võib suurendada verejooksu. Uuring aga näitas, et kohe pärast lõikust aspiriini saanud patsientide hulgas oli tegelikult vähem verejooksujuhtusid ning haigetele piisas vaid väiksest aspiriinikogusest. Arvatakse, et see avastus võib päästa igal aastal umbes 27 000 inimelu kogu maailmas.

Uni on vajalik uute motoorsete oskuste omandamiseks

Teadlased ütlevad, et sügav uni pärast uute motoorsete oskuste õppimist on vajalik nende omandamiseks. Kuigi teadlased on juba kaua mõistnud, et uni on oluline faktide ja muu info meelde jätmiseks, ei teadnud nad, kuidas mõjutab uni motoorseid oskusi, mis on seotud teise aju osaga. Uued uuringud Saksamaal ja Ameerika Ühendriikides näitavad, et uni on vajalik omandatud motoorsete oskuste talletamiseks ajus, kuid inimene peab jääma magama kindlal ajal pärast motoorsete oskuste õppimist, kirjutab ajakiri „Proceedings of the National Academy of Sciences”. Inimesed, kes omandasid mingi oskuse õhtul ja keda pärast sügavat und uuesti testiti, sooritasid selle ülesande paremini kui need, kes omandasid uue oskuse hommikul ja keda testiti 12 tundi hiljem enne magama jäämist.

„Ei soovi enam kuuluda katoliku kirikusse”

Inimene, kes on Itaalias katoliiklaseks ristitud, kuid „ei soovi enam katoliku kiriku liige olla”, võib end nüüd lasta kiriku nimekirjast kustutada, teatab ajaleht „Il Sole-24 Ore”. Varem ei kõrvaldatud ühegi soovija nime liikmenimekirjast, „sest see tähendanuks jälgede kustutamist kiriku ajaloost”. Ent pärast seda, kui nii mõnedki olid nõudnud oma nime mahatõmbamist kiriku nimekirjast, andis isikuinfo kaitse garanteerija õiguse kirjutada kirikuregistrisse märkuse: „Ei soovi enam kuuluda katoliku kirikusse.” Vähemalt kolmel korral on garanteerija juba palunud preestritel endiste kirikuliikmete palve rahuldada.

Killustuvad pered suurendavad nõudlust elamispinna järele

USA-s Michigani ülikoolis töötava dr Jianguo Liu korraldatud rahvusvahelises uuringus selgus, et isegi riikides, kus rahvaarv väheneb, suureneb leibkondade arv, sest lapsed kolivad omaette elama. Kuna maju ehitatakse üha juurde, laienevad linnad ning hävivad looduslikud elupaigad. „Ükskõik kas majas elab kaks või neli inimest, läheb kolme magamistoaga maja ehitamiseks ikka vaja sama palju maad ja ehitusmaterjali ning selle kütmiseks sama palju kütust,” teatab ajakiri „New Scientist”. Uurijad ütlevad, et kui samasugune suundumus kestab edasi, on aastaks 2015 tekkinud juurde veel 233 miljonit leibkonda.

Teismelised emad

Mehhikos on 10–19-aastaste rasestunud neidude arv „viimase kolmekümne aasta jooksul kasvanud 50 protsenti”, kirjutab México ajakiri „Cambio”. Niisugune kasv on leidnud aset, vaatamata sündimuskontrolli programmidele ja seksuaalkasvatuse tundidele koolis. Tervishoiuametnike uuringud näitavad, et „teismelised, kes suitsetavad, tarvitavad alkoholi või uimasteid, hakkavad elama seksuaalelu varem kui muud noored”. 30 protsenti teismelistest emadest saavad teise planeerimata lapse aasta pärast esimese lapse sündi ning 50 protsenti sünnitab teise lapse kahe aasta pärast. Lisaks probleemidele, mida kogevad teismelised ja veel nooremad lapseootele jäänud tüdrukud, tuleb 60 protsendil neist kasvatada oma last ilma lapse isa abita.

Happerünnak

Peaaegu 65 protsenti raamatutest ja dokumentidest, mis on antud välja ajavahemikus 1875–1960 ja mida hoitakse Pariisi rahvusraamatukogus, on hävimisohus, teatab ajaleht „Le Monde”. See kirjalik pärand on aeglaselt lagunemas väävelhappe tõttu, mis põhjustab raamatulehtede rabenemist ja murenemist. Igal aastal neutraliseeritakse hapet umbes 20 000 raamatu lehtedes, mis läheb iga raamatu puhul maksma 7–8 eurot. Alates 1980. aastatest on raamatud trükitud happevabale paberile.

Ristitud, aga mitte usklikud

„Hispaania on küll riik, mille elanikud on ristitud [katoliiklasteks], kuid see maa muutub iga aastaga üha vähem katoliiklikuks,” annab teada Hispaania ajaleht „El País”. Kindral Franco diktatuuri ajal oli „katoliku usk riigi ametlik religioon ning kõik teised religioonid olid keelu all ja neisse religioonidesse kuuluvaid inimesi kiusati taga. Maapiirkondades oli iga pühapäev missal käimine kohustuslik ning need, kes julgesid seda kiriklikku määrust rikkuda, riskisid trahvi maksmise või karistusega”, ütleb ajaleht. Praeguseks on aga olukord täiesti muutunud. Hispaania Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse (CIS) sõnul käib korrapäraselt missal üksnes 18,5 protsenti hispaanlasi. Katoliku kirik jäi püsima, vaatamata võimudega koostööle kodusõja ning Franco diktatuuri päevil, kuid CIS-i uuring näitab, et kiriku praegusele allakäigule on väga raske tagasikäiku anda, märgib „El País”.