Vaatleme maailma

Joobes loomad

Nagu näitavad teadaanded mitmelt poolt maailmast, ei ole inimesed ainsad, kes alkoholist purju jäävad. Hiljuti jäi Indias Assami külas õlust purju elevandikari ning tormas pööraselt ringi ja lõhkus maju. Bosnias sai üks karu äravisatud purkide põhja jäänud õllest maitse suhu ja hakkas õlut juurde nõudma. Huligaanitsevast karust tüdinenud külaelanikud otsustasid anda karule alkoholivaba õlut ja nende kavalus läks läbi. Karu joob seda õlut hea meelega ega ole enam agressiivne. Põhja-Californias jäid linnud purju tee ääres kasvavate põõsaste käärinud marjadest ning hakkasid autosid ründama. Olukord lahenes siis, kui põõsad maha võeti. Käärinud nektarit söönud mesilased ei oska enam tarru tagasi minna, vaid lendavad vastu puud või kukuvad lihtsalt maha. Joobnud mesilased, kes lõpuks koju jõuavad, seisavad silmitsi teise raskusega. Taru valvurid ei kavatse neid sisse lasta, et terve mesilaspere purju ei jääks.

 Kalade sadu

Kreekast Korónast leiti sadu väikseid kalu, kes võisid olla pärit kas Dojrani või Korónia järvest, kirjutas Kreeka ajaleht „Eleftherotypia”. „Külaelanikud leidsid taevast alla sadanud kalu igalt poolt.” Thessaloníki meteoroloogiajaama direktor Christos Balafoutise sõnul pole sellised juhtumid sugugi haruldased. Tormipilved tekitavad madalrõhkkonnas trombe, mis tõmbavad järve pinnalt vee üles koos kalade ja konnadega. „Tromb võib need kõrgele üles tõsta ja üsna kaugele kanda,” ütleb teadaanne. Hiljem, kui trombi jõud nõrgeneb, kukuvad kalad alla.

Teismeliste tõelised mured

„Vanemad muretsevad nii väga selle pärast, et nende murdeeas lapsed ei hakkaks narkootikume tarvitama, ega pane tähelegi, millised tõsised emotsionaalsed ja vaimsed probleemid nende järeltulijaid vaevavad,” kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. Enam kui 500 lapsevanema ja 500 teismelise küsitlus näitab, et 42 protsenti vanematest peab uimastite tarvitamist ainsaks suureks probleemiks, mis võib nende lapsi ohustada. Siiski on teismelistest samal arvamusel vaid 19 protsenti. 31 protsenti teismelistest muretseb rohkem sõprus- ja peresuhete pärast ning 13 protsenti koolis kiusamise pärast. Küsitluse tellinud organisatsiooni „Get Connected” usaldustelefoni direktor Justin Irwin oli eriti mures selle pärast, et vanemad ei pööra piisavalt tähelepanu oma teismeliste laste psühholoogilistele ja emotsionaalsetele probleemidele. Ta õhutab vanemaid: „Ärge tehke oletusi. Olge realistid.”

Unepuuduse kahjulikud tagajärjed

„Üheksa protsenti poolakatest magab öösel vähem kui viis tundi,” teatab Varssavi nädalaleht „Wprost”. „Ameeriklaste ja britlaste seas magab kolmandik inimestest öösel napilt 6,5 tundi.” Poolas unehäirete kliinikus töötava Michał Skalski sõnul „on inimene, kes liiga vähe magab, pidevas stressis”. Jaapanlaste uuringud näitavad, et „nende seas, kes magavad öösiti viis tundi või vähem, on infarktirisk poole suurem kui nende hulgas, kes magavad kaheksa tundi”, annab teada „Wprost”. Lisaks näitavad Ameerikas tehtud uuringud unepuuduse seost suhkruhaiguse ja teiste tervisehäiretega. Unepuudus ei „põhjusta mitte üksnes suhkruainevahetuse häireid”, vaid sellega on seotud ka „järjest suurem oht muutuda ülekaaluliseks”, ütleb raport. „Kui inimene on väsinud, püüab tema organism energiapuudust kompenseerida,” selgitab ajakiri „American Fitness”. „Et ärkvel püsida, kipuvad unepuuduse all kannatavad inimesed rohkem sööma ja jooma. Niisiis, kui sa oled paar kilogrammi alla võtnud ega taha neid kilosid tagasi saada, siis maga rohkem.”

Päev kontoris

„London Magazine” küsis 511 inimeselt, milline on nende tavaline tööpäev. 50 protsenti ütles, et nad on joonud tööajal alkoholi, 48 protsenti on varastanud ja peaaegu kolmandik tarvitanud uimasteid, kirjutab Londoni ajaleht „The Daily Telegraph”. Lisaks sellele on 42 protsenti kujutanud ette, kuidas nad „tapavad oma ülemuse”, umbes kolmandik on „vaadanud Internetist pornot”, „62 protsendile on kolleeg teinud ettepaneku olla seksuaalvahekorras ja peaaegu viiendik ongi kontoris vahekorras olnud”. 36 protsenti neist töötajatest on valetanud oma töökogemuste kohta, 13 protsenti tunnistas, et magaks ametikõrgenduse saamiseks oma ülemusega, ja 45 protsenti on valmis tegema töökaaslastele tagaselja halba, et ametiredelil edasi jõuda. Psühhoterapeut Philip Hodsoni sõnul on suur osa niisugusest käitumisest tingitud vihast võimukandjate vastu. Ta ütles: „Inimene on valmis tegema ükskõik mida, et tippu jõuda. Ametinimetused ja positsioon on meile väga olulised.”

Äkksurm sportimisel

Kui kolm viiekümnendates aastates meest ühel ja samal päeval Jaapani eri paikades pärast pikamaajooksu võistlust infarkti suri, andsid spordiarstid edasi hoiatusi. Kobe linna spordiakadeemia juhataja ja arst dr Masatoshi Kaku kirjutab ajalehes „Asahi Shimbun”: „Umbes 80 protsenti äkksurmadest on seotud südamega. ... Inimesed, kellele on öeldud, et nende tervis on korras, moodustavad äkksurma ohvritest rohkem kui 90 protsenti.” Seepärast soovitab dr Kaku teha elektrokardiogramme siis, kui inimene end liigutab, mitte aga puhkeolekus. Veel soovitab ta hoiduda ülepingutamisest ja trenni tegemisest palaviku, iivelduse ja peapöörituse korral. „Mängu või võistlust katkestada pole häbiasi,” ütleb dr Kaku. Ta lisab: „Sportlased kipuvad pidama liiga tähtsaks finišisse jõudmist, vajaduse korral tuleb aga selle tähtsus ümber hinnata.”

Pereringis vestlemise vajalikkus

„Perekondlikud vestlused on langenud mõmisemise tasandile ja nii ei õpigi lapsed end korralikult väljendama,” kirjutab Londoni ajaleht „The Times”. Suurbritannia haridusstandardite eest vastutava riigiasutuse juhataja Alan Wells ütleb, et selle põhjuseks on „televiisori ja arvuti ees istumine ning pere ühiste söögiaegade vähemaks jäämine”. Wellsi arvates on süüdi ka üksikvanemaga perede kasv, kus pole vanavanemaid, ning see, et üha vähem lapsevanemaid loeb oma lastele ette. Wellsi sõnul aitab see selgitada seda, miks nelja- ja viieaastased lapsed, kes kooli lähevad, „ei oska end nii hästi väljendada” kui varasemate põlvkondade lapsed. Wells soovitab korraldada vanematele kursuseid, mis õpetaksid neid oma lastega suhtlema.

Tasakaalukam elu

Sõltumatu uurimisorganisatsiooni Austraalia Instituudi korraldatud küsitluses selgus, et „23 protsenti 30–59-aastastest austraallastest on viimase kümne aasta jooksul tasakaalukama elu nimel loobunud suuremast sissetulekust”, teatab „The Sydney Morning Herald”. Paljud inimesed, kes loodavad parandada oma heaolu ja veeta rohkem aega koos lastega, on hakanud oma eluviisi stressivabamaks muutma. Need inimesed „on vahetanud oma töö kergema ja väiksemapalgalise töö vastu, kärpinud tööaega või üleüldse töölt ära tulnud”, ütleb „The Sydney Morning Herald”. Austraalia Instituudi tegevdirektor dr Clive Hamilton ütles: „Need inimesed peavad elu tähtsamaks kui sissetulekuid. Kindlasti ei pea nad ennast ebaõnnestujateks; nad on tavalised inimesed, kes on lõpetanud liigse tarbimise ja on teadlikult vähendanud oma sissetulekuid, et elada tasakaalukamat elu.”