Vali nõue reformide järele

„ÄRGAKE!” SAKSAMAA-KORRESPONDENDILT

„Kui ma oleksin noorem, algataksin uutmisliikumise!” teatas Anna, 80-aastane naine Saksamaalt. „Mida sa siis muudaksid?” päriti temalt. „Kõike!” kostis Anna.

KÜLLAP oleksid paljud Annaga sama meelt. Saksamaal 1990. aastate keskel korraldatud arvamusküsitlus näitas, et keskmiselt kolmest küsitletust kaks olid seisukohal, et „kaugeleulatuvad reformid ja olulised sotsiaalsed muudatused” on hädavajalikud. Võib-olla valitseb taoline olukord sinugi kodumaal.

Kui avalikkus nõuab muudatusi, siis tavaliselt tõotataksegi reformide läbiviimist. Hariduse ja haldusjuhtimise abiprofessor Frederick Hess kirjutas seoses haridusreformiga: „Üldjuhul on reform puhtformaalne  ponnistus rahulolematule ühiskonnale kindluse tagasiandmiseks.” Ajalehed annavad meile teada plaanitsetavast rahandusreformist, tervishoiureformist, põllumajandusreformist ja õigusreformist. Tõotatakse reformida ka haridust, hoolekannet ja karistussüsteemi. * Võime lugeda samuti sellest, et mõningad kirikud tahavad reformida doktriine.

Reform versus hetkeseis

Millest on siis selline nõudlus muudatuste järele tingitud? Inimene püüab ümbritsevat maailma pidevalt paremaks muuta. Ta on tuginenud neis püüdlustes valimistele, rahaliste kulutuste tegemisele, seadusandlusele või ka toorele jõule. Selle ajendiks on olnud inimeses peituv sügav soov parandada oma elujärge, kindlustada lastele parem tulevik või kujundada ühiskonda vastavalt oma idealistlikele arusaamadele heaolust, moraalist ja õiglusest. Seni, kuni on olemas inimesi, kes üritavad pääseda teadmatuse, haiguste, vaesuse ja nälja laastava mõju alt, püsib ka nõudlus reformide järele.

Samal ajal kui paljud reforme tervitavad, on ka neid, kes reformijatesse ja nende püüdlustesse teisiti suhtuvad. Mõned peavad paremaks hoida ühiskonda sellisena, nagu see on, säilitada selle hetkeseis. Nad peavad reformijaid idealistideks, kes ihkavad maailma muuta, ent on kaotanud reaalsustaju. Saksa reformiliikumiste käsiraamat („Handbuch der deutschen Reformbewegungen 1880–1933”) märgib, et reformaatorid on „kriitika, poliitiliste pilapiltide ja iroonia üleüldised märklauad”. Prantsuse näitekirjanik Molière nentis kord: „Pole olemas tobedamat ideed kui soov maailmast parem paik teha.”

Mida sina arvad? Kas reformid saavad maailma parandada? Või kas on reformijad vaid romantilised unistajad? Mida võiks öelda minevikus teostatud reformide kohta? Kas nende algatajad on oma sihid saavutanud? Neid küsimusi käsitlevad järgmised artiklid.

[Allmärkus]