Vaatleme maailma

Kummipiilud merevees

1992. aasta jaanuaris raputas torm Hongkongist Ameerika Ühendriikidesse sõitnud laeva, mille tõttu laev kaotas 29 000 kummipardist koosneva lasti, kirjutab Saksamaa ajaleht „Frankfurter Allgemeine Zeitung”. Esimesed pardid uhtusid 1992. aasta novembris Alaska Baranofi saare kaldale. Järgmised pardid leiti kaks aastat pärast tormi „Beringi väinast põhja poole jäävast merejääst”. Arvatakse, et need erakordselt vastupidavad mänguasjad jõuavad ka Põhja-Ameerika Uus-Inglismaa rannikule. On huvitav, et see laevaõnnetus kinnitab teadlaste teooriat, mille kohaselt merevesi voolab „Vaiksest ookeanist otse Jäämerre ja Atlandi ookeani”, kirjutab ajaleht.

 Abimehed mardikad

„Tänu kahele mardikaliigile on Lääne-Aafrika riik Benin suutnud enam kui kahekümne aastaga säästa 260 miljonit dollarit,” ütleb ajakiri „New Scientist”. „Need mardikad aitavad jagu saada vesiumbrohust [vesihüatsindist], mille tõttu hukkuvad kalad, mis takistab laevasõitu ning muudab järvede ökoloogiat.” Teadaanne lisab, et „vees vabalt ujuva umbrohu arvukus võib vähem kui kahe nädala jooksul kahekordistuda ning tihe taimemass teeb kalastamise ja laevasõidu peaaegu võimatuks”. Vesihüatsint vähendab vees hapnikuvaru, tõstab selle happelisust, blokeerib veevoolu ning kasvatab mudakihti. Vesihüatsintide tõttu on krokodillidel end kerge järves varjata ja see ohustab vee järele tulnud inimeste elu. Mardikate hulka kuuluvad kärsaklased, kes söövad üksnes vesihüatsinte, on aga tulnud toime tööga, mida pole suutnud korda saata masinad ning mida ei saaks ka ära teha kemikaalidega, mis saastaksid vett ning hävitaksid teisigi taimi, selgitab „New Scientist”.

Koduperenaistest mängurid

Suurbritannias „on Interneti hasartmängudest muutunud sõltuvaks üha enam koduperenaisi, kes istuvad iga päev tundide viisi arvuti ees, tekitades endale suuri võlgasid”, kirjutab Londoni ajaleht „Sunday Telegraph”. Naised, kes kardavad minna kasiinodesse mängima, ei pelga mängida hasartmänge Internetis. Kodus saab ka mängimisest üks igapäevategevusi. Paljud naised, kellest on saanud hasartmängusõltlased, ei julge oma sõltuvust tunnistada, kuna hasartmängude mängimist peetakse üldiselt naiste puhul häbiasjaks. Sama ajalehe sõnul ütles Nottinghami ülikooli professor Mark Griffiths, et see suundumus peegeldab „muutusi massikultuuris, mis tähendab, et enam ei mängita hasartmänge kasiinodes, vaid kodus või töö juures”. Samuti märkis ta: „Kui inimene on probleemne mängur, ... ei pruugita teda kasiinodesse lasta. Interneti hasartmängusaitidele sisenemist ei takista aga ükski uksehoidja.”

Järjest enam tänavanoori

„Madridi tänavanoorte arv aina kasvab,” teatab Hispaania päevalehe ingliskeelne väljaanne „El País”. Ühes ülikooli küsitluses selgus, et „ligikaudu 1250 Madridi 5000 kodutust olid alla 20-aastased, kui nad kodutuks jäid”. Samuti näitas küsitlus, et „rõhuv enamik kodututest noortest on pärit lagunenud peredest ning traumeeritud psüühikaga”. „Kaks kolmest tänavanoorest on alkohoolikute või narkomaanide lapsed ning sama palju noori on kannatanud ka perevägivalla all.” Küsitluse autor Manuel Muñoz ütles, et „Vahemere maade kultuuridele omased tugevad perekonnasidemed on hakanud kaduma”.

Kanadas kasvab gonorröasse haigestunute arv

„Pärast seda, kui gonorröasse haigestunute arv 20 aasta jooksul pidevalt langes, on nende arv viimase viie aasta jooksul enam kui 40 protsenti kasvanud,” ütleb Kanada ajaleht „The Vancouver Sun”. Gonorröa on suguhaigus, mis võib põhjustada viljatust ning „levida vere kaudu liigestesse, tekitades põletikku ja paistetust ehk gonokokkartriiti”. Lisaks sellele on gonorröad põhjustav bakter muutumas „igasuguste rohtude suhtes” resistentseks, kirjutab „The Vancouver Sun”. Üks mure põhjus on veel see, et „gonorröasse haigestunute arvu kasv võib ka põhjustada HIV-i nakatunute arvu kasvu, sest kõik suguhaigused suurendavad AIDS-i nakatumise ja levitamise riski”. Arstid arvavad, et gonorröasse nakatunute arvu kasv näitab hirmu vähenemist HIV-i ees. „Inimesed näivad olevat üha ettevaatamatud selles suhtes, kellega nad magavad ja kui paljudega nad magavad,” ütleb suguhaiguste arst dr David Fisman.

Laenatud vanavanemad

„Enam kui 1000 üksikema ja -isa, kellel on kuni kümneaastased lapsed, on saanud oma lastele vanavanemaid valida,” teatab Saksamaa ajaleht „Nassauische Neue Presse”. „Minu päris vanavanemad elavad Berliinist väga kaugel,” ütleb seitsmeaastane Melanie. „Vanaema Klara elab aga väga lähedal. Ta tuleb mulle kooli vastu, käib minuga loomaaias, mänguväljakul ja basseinis. Ta teeb süüa ja sööb koos minu ja emaga.” Melanie tutvus Klaraga „vanavanemate teenistuse” kaudu, mis maksab eakatele kodanikele üksikvanemate abistamise eest 2,5 kuni 4 eurot tunnis. „See projekt on heaks lahenduseks üksikvanematele, kellel on kitsas käes,” ütleb teadaanne.

Paksukeste rand

Mehhikos on ühel hotellil rand inimeste jaoks, kes häbenevad käia plaažil, kus päevitavad saledad inimesed, teatab ajaleht „El Economista”. Sellel Cancúnis asuval hotellil on moto „Ole paks ja õnnelik”. Hotell loodab „meelitada kohale inimesi, kes häbenevad kanda päevitusriideid oma liigse kaalu pärast”. Hotelli personali, kuhu kuulub igasuguse kaaluga inimesi, on koolitatud kohtlema ülekaalulisi puhkajaid neid diskrimineerimata, ütleb teadaanne, „kuna igapäevaelus diskrimineeritakse neid juba niigi liiga palju”.

Vahemeri muutub soojemaks

„Me oleme juba kümne aasta jooksul täheldanud ... Vahemere soojenemist,” ütleb Itaalia Genova ülikooli merebioloog Maurizio Wurtz. Teadaanne Itaalia ajalehes „La Repubblica” ütleb, et soojem vesi soodustab uute veetaimede ja -loomade sissetungimist Vahemerre. „Paljud liigid levivad Aafrika rannikult Vahemere põhjaossa,” ütleb Wurtz. Nende sissetungijate hulka kuuluvad papagoikalad, kes on algselt pärit troopilistest vetest; Atlandi ookeani troopilistel laiuskraadidel elavad rifikalad; ogaseljad, kes elavad üldjuhul India ja Vaikses ookeanis; ning vetikas, mis on levinud Vahemerre Suessi kanali kaudu.