Emade ees seisvad raskused

„Perekondlikud kohustused on olulisimad inimsoo ees seisvad kohustused. ... Kui ema ei täidaks oma kohust, polekski järgmist sugupõlve või kui olekski, siis võiks see parem olemata olla.” (Theodore Roosevelt, Ameerika Ühendriikide 26. president)

VAIELDAMATULT on emal inimese elus väga tähtis koht, kuid ema roll tähendab rohkemat kui vaid laste ilmaletoomist. Üks kirjamees on märkinud ema rolli kohta tänapäeva maailmas: „Tema on see, kes esmajärjekorras seisab hea nii lapse tervise, koolitamise, vaimse ja isiksusliku arengu kui ka emotsionaalse stabiilsuse eest.”

Üks ema arvukatest rollidest on oma laste õpetamine. Kuna laps õpib oma esimesed sõnad ja kõnemustri emalt, nimetatakse tema esmast keelt üldiselt emakeeleks. Üldjuhul veedab ema koos oma lastega päeva jooksul rohkem aega kui isa, nii et küllap just tema on nende põhiline õpetaja ja tähtsaim kasvataja. Mehhiko vanasõna „Õpetus tuleb rinnapiima kaudu” seab ema tähtsa rolli auväärsele kohale.

Ka Looja Jehoova Jumal austab emasid. Manitseb ju lapsi üks kümnest käsust, mis „Jumala sõrmega” kivitahvlitele kirjutati: „Sa pead oma isa ja ema austama” (2. Moosese 20:12, meie kursiiv; 31:18; 5. Moosese 9:10). Lisaks viitab üks Piibli õpetussõna „ema juhatusele” (Õpetussõnad 1:8). Nüüdseks on leidnud üldist tunnustust see, kui tähtis on õpetada lapsi nende esimesel kolmel eluaastal – ajal, mil enamik neist on tavaliselt ema hoole all.

Millised on raskused?

Paljudel emadel on raske õpetada lapsi nende olulistel kujunemisaastatel seetõttu, et nad on sunnitud  pere ülalpidamiseks tööl käima. ÜRO andmetel käivad arenenud maades tööl enam kui pooled alla kolmeaastaste laste emad.

Lisaks langeb lastekasvatamise koorem tihtilugu üksnes ema õlgadele, sest isa on siirdunud tööotsinguil teise linna või teisele maale. Näiteks teatatakse, et mõnes Armeenia regioonis on peaaegu kolmandik meestest läinud võõrsile tööd otsima. Lastekasvatamine on jäänud vaid ema õlule veel ehk ka sellepärast, et ta mees on tema kas hüljanud või on surnud.

Mõnel maal on paljude emade probleemiks hariduse puudumine. ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu arvestuste kohaselt moodustavad maailma 876 miljonist kirjaoskamatust kaks kolmandikku naised. UNESCO andmetel on Aafrikas, Araabia maades ning Ida- ja Lõuna-Aasias enam kui 60 protsenti naisi kirjaoskamatud. Pealegi on väga palju neid mehi, kes peavad naistele hariduse andmist tarbetuks, sest see võib nad kõigele lisaks muuta lastesünnitaja rolliks sobimatuks.

Ajakiri „Outlook” kirjutab, et Indias ühes Kerala osariigi piirkonnas, kus tütarlapsed tavaliselt juba 15-aastaselt emaks saavad, ei soovi keegi endale haritud pruuti. Naabermaal Pakistanis on poegadel eelisõigused. Neid üles kasvatades valmistatakse neid ette selleks, et nad leiaksid tasuvama töö, nõnda et nad oleksid suutelised oma elatanud vanemaid ülal pidama. Seevastu „tütardesse vanemad ei investeeri, sest neid ei peeta võimeliseks perekonda majanduslikult toetama”, mainitakse raamatus „Women’s Education in Developing Countries”.

Probleemiks võivad olla ka kohalikud tavad. On maid, kus emalt oodatakse, et ta järgiks tava sõlmida noore tütre kohta rahaline abieluleping või toetaks tema suguelundite sandistamist. Ka peetakse tabuks seda, et ema poega õpetaks ja korrale kutsuks. Kas ema on kohustatud sellistest tavadest kinni pidama ja oma poegade õpetamise teiste hooleks jätma?

Järgnevates artiklites vaatleme, kuidas on emad sellistele raskustele vastu astunud. Lisaks tahame näidata, et emad ja nende töö väärivad tõsisemat hindamist, ning edendada tasakaalukat suhtumist ema kui oma laste õpetaja rolli.

[Kast/pilt lk 4]

„Mis puutub lapse intelligentsi ja teadmishimu stimuleerimisse, samuti tema loovuse arendamisse, siis ema roll on ülioluline.” (Laste õigusi käsitlev piirkondlik nõupidamine, Burkina Faso, 1997)

[Pildid lk 3]

Ema saab lapse tervise, koolituse, isiksusliku arengu ja emotsionaalse stabiilsuse heaks väga palju ära teha