Vaatleme maailma

Vitamiinid ja vähk

Vitamiinid ei kaitse kõri-, mao-, maksa-, soole- ega pankreasevähi eest, nagu võib järeldada 14 uuringust, kus osales 170 000 inimest. Meditsiiniajakirja „Deutsches Ärzteblatt” sõnul pole niisugustel antioksüdantidel nagu beetakarotiin ning A-, C- ja E-vitamiin mingit kasulikku toimet, vaid need võivad vähki haigestumise riski mingil määral hoopis suurendada. Dr Richard Sullivan Suurbritannia vähiuurimiskeskusest ütleb: „Käärsoolevähi ennetamiseks pole olemas mingeid kiirmooduseid. Vitamiinide ostmine selle haiguse ennetamiseks on tegelikult raha raiskamine.” Sullivan lisab: „Parim viis haigestumise riski vähendada on süüa tervislikku toitu ja mitte suitsetada.”

 Kas tasub olla mures bakterite pärast?

„Eesmärk hoida kodu bakteritest vaba pole mitte ainult absurdne, vaid enamasti ka tarbetu,” ütleb üks artikkel ajalehes „The New York Times”. „Kui sa just ei ela koos kellegagi, kes on väga vana, väga väike (alla kuuekuune) või väga haige, pole need mõnisada bakterit, mis pesitsevad köögilaual, ukselingi või lusika küljes”, tervisele ohtlikud. On tõsi, et kui jätta toit mitmeks tunniks lauale, võib see bakterite tõttu riknema minna ning põhjustada toidumürgitust. Selle takistamiseks tuleks kiirestiriknevaid toiduaineid säilitada külmikus. Selleks et ennast aga bakterite eest kaitsta, pole vaja kasutada antibakteriaalseid tooteid. „Piisab sellest, kui oma käsi mõned korrad päevas seebiga pesta,” öeldakse ajalehes.

Usaldus on kadumas

„Suurem osa hispaanlasi usaldab vähe või ei usalda üldse enamikku oma maa juhtivatest institutsioonidest,” annab teada Hispaania ajaleht „El País”. Sotsioloogiliste Uuringute Keskuse andmetel ütlesid 2500-st küsitletud inimesest umbes pooled, et neil puudub usaldus valitsuse vastu, pankasid umbusaldas 56,2 protsenti ning 57,7-l protsendil nappis usaldust ametiühingute vastu. Sel maal, kus peaaegu 75 protsenti elanikkonnast ütleb end olevat katoliiklased, väitis enam kui 61 protsenti küsitletuist, et nad „usaldavad vähe või ei usalda üldse katoliku kirikut”. Ajalehe „Diario 16” juhtkirjas kommenteeriti eelmainitut järgmiselt: „Enamik hispaanlasi peab end küll katoliiklasteks, kuid valdav osa neist ei osale kiriku tegevuses ega usu selle õpetusi.”

Lugemine teritab mälu

Kuidas oma mälu parandada? „See ei juhtu ime läbi,” ütleb Brasiilia ajaleht „Folha Online”. „Tuleb hoopis oma pea tööle panna.” Lugemine on üks parimaid viise, kuidas ajutegevust stimuleerida. Miks võib nii öelda? Neuroloog Ivan Izquierdo lausub: „Kui inimene loeb sõna „puu”, meenuvad talle sekundi murdosa jooksul kõik puud, mida ta üldse teab.” Izquierdo sõnul „toimub see alateadlikult”. Ta usub, et sedalaadi vaimne töö aitab ära hoida ajuhaigusi, näiteks Alzheimeri tõbe. Neuroloog Wagner Gattaz mäluhäirete uurimiskeskusest São Paulost (Brasiilia) sõnab: „Mida enam me oma mälu kasutame, seda enam me seda kaitseme.”

Järjest rohkem tekstisõnumeid

„Maailmas saadetakse aastas üle 360 miljardi tekstisõnumi,” teatab ajaleht „The International Herald Tribune”. „See tähendab ligikaudu üht miljardit lühisõnumit päevas.” Lühiteateteenus ehk SMS leiab üha laiemat kasutust. Järjest suurem hulk äriettevõtteid saadab tekstisõnumeid potentsiaalsetele klientidele, et neile oma kaupa müüa. Samuti on soovijatel nüüd võimalik oma mobiiltelefonile paavsti palveid tellida. Hollandi politsei aga saadab tekstisõnumeid varastatud mobiiltelefonidele, teavitamaks võimalikke ostjaid, et tegu on varastatud telefoniga. Ja mõnedes riikides, kus usuline õigus annab mehele loa lahutada end oma naisest, öeldes talle kolm korda: „Ma lahutan sinust”, on hakatud pidama kehtivaks ka neid lahutusi, mille aluseks on tekstisõnumid.

Internet Hollandis

„Iga viies 11–12-aastane laps on kogenud Interneti jututoas seksuaalseid lähenemiskatseid mõne tundmatu isiku poolt,” tõdetakse Hollandi ajalehes „Algemeen Dagblad” ilmunud uurimuses. Küsitlusankeetidest, mis jagati 220 lapsele vanuses 8–12 aastat ja 660 lapsevanemale, ilmnes, et rohkem kui pooltel Internetti kasutavatest lastest oli olnud „ebameeldivaid kogemusi” seoses spämmi (rämpsposti), pornopiltide või muu sündsusetu materjaliga. Enamik lastest oli teatanud neist juhtudest oma vanematele. Uuringus mainiti samuti, et 8 vanemat 10-st tunneb muret ohtude pärast, mis varitsevad nende lapsi Internetis, ligi pooled vanematest sooviksid oma lastel Interneti kasutamise ajal silma peal hoida, 60 protsenti vanematest on pannud seetõttu arvuti elutuppa ning et lapsed veedavad päevas keskmiselt ligi tunni Internetis mänge mängides, meile saates ja jututubades lobisedes.

Eelistatud nõuandjad

„Uuringust ilmnes, et ligi kaks kolmandikku mõjukamate äriettevõtete juhte eelistas tööprobleemide puhul kuulata pigem abikaasa, kui mõne juhtkonna liikme või kolleegi nõuannet,” teatab Londoni päevaleht „The Times”. Uuringu korraldanud konsultatsioonifirma esindaja Bob Arnold märgib, et firmajuhid ootavad oma nõuandjatelt pigem usaldusväärsust kui asjatundlikkust. Ta selgitab: „Mõistagi eeldatakse, et juhtkonnale nõu andev isik on sõltumatu, objektiivne ja kogenud”, ent kuna usaldusväärsus on kõige tähtsam, võetakse esmajärjekorras kuulda oma abikaasat.

Pangatšekkide aeg saab ümber

„Järgmise põlvkonna jaoks on pangatšekid ilmselt juba haruldus,” öeldakse ajakirjas „U.S.News & World Report”. Tšekkidega maksmine on järsult kahanenud pärast seda, kui kasutusele võeti „odavamad ja kiiremad maksevahendid, nagu krediit- ja deebetkaardid, ning elektrooniline pangandus”. Tšekkide kasutamise vähenemist on soodustanud ka elektroonilised maksed ja otsekorraldused, mille puhul kliendid annavad võlausaldajale õiguse võtta perioodiliste arvete tasumiseks raha otse kliendi pangaarvelt. Pankurid väidavad, et pabertšekkide käibelt kadumine kaitseb inimesi identiteedivarguste eest. Siiski on mõned tarbijakaitse ja petturluse asjatundjad väljendanud muret, et elektrooniliste tšekkide kasutamine seab meie privaatsuse suuremasse ohtu ja esineb rohkem petuskeeme.