„Maailma tööandja number üks”

Aastas reisib väljapoole riigipiire üle 600 miljoni inimese. Sajad miljonid reisivad nii töökohustuste pärast kui ka enda lõbuks kodumaal ringi. Sellest tulenevalt iseloomustatakse turismitööstust – mille alla käivad hotellid, kuurordid, lennukompaniid, reisibürood ja muud reisijaid teenindavad äriettevõtted – kui „maailma tööandjat number üks”.

ARVESTUSTE järgi on maailma turismi käive kolm triljonit eurot aastas. Üksikturistid ehk ei pea ennast üleilmses rahuliikumises osalejateks, ent just nõnda on seda tööstusharu iseloomustanud ÜRO Maailma Turismiorganisatsioon. Organisatsiooni peasekretär Francesco Frangialli sõnas aastal 2004 Lähis-Idas peetud tippkonverentsil: „Turism ja rahu on lahutamatud. Turismi vallandatavad jõud on sedavõrd vägevad, et need võivad muuta näiliselt lahendamatuid olukordi ning soodustada leppimist seal, kus seda seni ilmvõimatuks on peetud.”

Millised on selle mõjuvõimsa tööstusharu juured? Kas turism on ikka hüvede edendaja? Kas „turismi vallandatavad jõud” toovad tõesti rahu?

Turismi kuldaeg

Esimesi samme lääne nüüdisaegse turismitööstuse vallas hakati astuma eriti just 19. sajandil. Tööstusrevolutsioon andis tõuke Euroopa ja Ameerika Ühendriikide keskklassi jõudsale kasvule, misläbi suurenes pidevalt nende inimeste hulk, kel oli reisimiseks nii raha kui aega.

Lisaks toimus reisiveonduses hoogne edasiminek. Suuremate linnade vahel olid reisijate teenistuses võimsad rongid. Kontinentide  vahel aga kündsid vett uhked aurulaevad. Reisijate üha kasvava hulga eest hoolitsemiseks püstitati raudteejaamade ja sadamate lähistele aina uusi suuri hotelle.

Inglismaa ettevõtja Thomas Cook nägi aastal 1841 kõige selle ühendamises potentsiaali. Tema oli esimene, kes liitis veo- ja majutusteenuse ning muud kohapeal osutatavad teenused üheks puhkusereisi paketiks. Briti riigimees William Gladstone mainis 1860. aastatel: „Tänu härra Cooki loodud süsteemile on avanenud esmakordselt tervetele ühiskonnaklassidele soodne võimalus pääseda võõrastesse maadesse ja nendega lähemalt tutvuda, nii et nad võiksid hakata suhtuma neisse lahkusega, aga mitte põlgusega.”

20. sajandi buum

On kahetsusväärne, et see turismi edendatud lähem tutvus võõramaalastega ei suutnud hoida ära kahe maailmasõja puhkemist 20. sajandi esimesel poolel. Kuid selle asemel et turismitööstust oleks tabanud häving, sai see hoopis tuult tiibadesse muutustest, mis toimusid nende sõdade mõjul ühiskonna ja tehnika arengus.

Lennureisid muutusid kiiremaks ja odavamaks, magistraalid hakkasid läbima kontinente ja mootorsõidukite arv kasvas hoogsalt. 20. sajandi keskpaigaks oli puhkuseveetmisest ja turismireisidest saanud Lääne kultuuri enesestmõistetav osa, mis oli kättesaadav valdavale osale ühiskonnaklassidele. Lisaks olid miljonites kodudes televiisorid, mis pakkusid kütkestavaid pilte eksootilistest paikadest ja sütitasid reisikihu.

1960. aastate algul küündis aastane välisturistide arv 70 miljonini. 1990. aastate keskpaigaks ületas see arv 500 miljonit! Nii välis- kui kodumaiste reisijate teenindamiseks rajati kõikjal maailmas turismikeskusi. Sellest hakkasid lõikama kasu ka turismiga kaudselt seotud ettevõtted, sest turistid tarbivad hiigelkogustes toitu ja jooki ning kulutavad raha arvukatele muudelegi kaupadele ja teenustele.

Praegusel ajal on turism enam kui 125 riigi oluline majandushoob. ÜRO Maailma Turismiorganisatsiooni 2004. aasta uudistelehes rõhutatakse turismi toodavat kasu ning mainitakse, et väikeste ja keskmiste turismiettevõtete loomise teel aitab turism leevendada vaesust. Turism loob uusi töökohti ning tõstab ka „keskkonnaalast, kultuurilist ja ühiskondlikku teadlikkust”.

Ent võib kerkida küsimus: mil moel turism seda kõike teeb ja kuidas võib see keskkonnale kasuks tulla?

Et loodust hoida, tuleb seda müüa

Mõningad teadlased ja filmiloojad hakkasid 1980. aastate algul ilmutama sügavamat huvi vihmametsade ja korallriffide ning nendest sõltuvate organismide kaitsmise vastu. Nende reportaažid ja loodusfilmid äratasid üldsuses selliste loodusharulduste külastamise vastu huvi. Teadlaste ja filmitegijate teenindamiseks loodud väikesed äriettevõtted hakkasid laienema, et hoolitseda suurte hulkadena saabuma hakanud ökoturistide eest.

Ökoreiside populaarsus kasvas kiiresti, nii  et ökoturismist kujunes turismitööstuse kõige tempokamalt arenev haru. Loodusharulduste vastu huvi äratamine on osutunud tõepoolest äärmiselt kasulikuks. Ajakirjanik Martha Honey tõdeb: „Paljudes riikides kujunes keskkonnaturismist kiiresti suurim valuutaallikas, mis ületab Costa Rica banaanidest, Tansaania ja Kenya kohvist ning India tekstiilidest ja juveelidest saadava tulu.”

Seega on turism osutunud väärtuslikuks lisatulu allikaks, mis aitab kaitsta taimi ja loomi. „Arvestuste järgi toob üks lõvi Kenya turismitööstusele sisse 5000 eurot aastas, elevandikarja väärtust aga hinnatakse 460 000 eurole aastas,” täheldab Honey. Hinnanguliselt annavad Hawaii korallrifid tänu ökoturismile aastas 270 miljonit eurot tulu.

Mis teeb reisist ökoreisi

ÜRO Keskkonnaprogrammi raportis „Ecotourism: Principles, Practices and Policies for Sustainability” öeldakse: „Paljud reisi- ja turismifirmad on pidanud otstarbekaks kasutada oma väljaannetes terminit ’ökoturism’. Ka valitsused on seda terminit turistide ligimeelitamiseks laialdaselt kasutanud, ilma et oleks püütud rakendada ühtki [ökoturismi] tähtsaimatest põhimõtetest.” Mille järgi otsustada, kas valitav reis on ikka ökoreis?

Eelmainitud raporti koostaja Megan Epler Wood loetleb järgmisi hea ökoreisi tunnusjooni: enne reisi jagatakse infot sihtkoha kultuuri ja looduskeskkonna kohta, samuti antakse juhendeid kohase riietuse ja käitumise osas; osalejatele korraldatakse põhjalik infotund sihtpaiga geograafiliste, sotsiaalsete ja poliitiliste tingimuste kohta ning suhtlemisvõimaluste kohta kohalike elanikega mujal kui kauplemispaikades; tagatakse, et kõik kaitseala sissepääsumaksud on korralikult makstud, ning pakutakse keskkonnasõbralikku majutust.

Ökoturismi kordaminekud

Tavaliselt ei piirdu ökoturism pelgalt organiseeritud reisiga mingisse looduskaunisse kohta. Ökoturismi määratletakse kui „reisimist mingisse looduspiirkonda kindla eesmärgiga mõista sealset kultuuri ja looduskeskkonda ning hoida, mitte häirida puutumatut ökosüsteemi, sealjuures suurendades kohalike elanike majanduslikke võimalusi, nii et loodusressursside hoid muutub neile kasulikuks tegevuseks”.

Kas ökoturism on vastanud neile ülevatele ideedele? Martin Wikelski Princetoni ülikoolist ütleb: „Galápagose saarte kaitses on ökoturism üks põhitegureid.” Aafrika riigis Rwandas on tänu ökoturismi õnnestunud  käivitamisele suudetud hoida alles mägigorillade populatsioon ning luua kohalikele elanikele võimalus muuks sissetulekuallikaks kui salaküttimine. Ka teistes Aafrika riikides peetakse loomakaitsealasid ülal turismilt sissetuleva rahaga.

Ökoturism on kogu maailmas suurendanud keskkondlikke ja sotsiaalseid väärtusi, lisaks on turismimajandus kahtlemata rahanduslikult väga tulus. Ent kas see majandusharu on ikka alati hüvede edendaja? Mida toob tulevik välisturismile?

[Kast/pilt lk 6]

Nõuandeid välisriiki reisijale *

Enne ärasõitu

1. Koosta loetelu olulistest andmetest: passiandmed, krediitkaartide numbrid, lennupiletite numbrid ning reisitšekkidega seonduvad üksikasjad. Jäta üks eksemplar koju, teine aga võta kaasa.

2. Kontrolli, kas pass ja viisa kehtivad; lase teha nõutavad kaitsesüstid.

3. Hangi vajalik ravikindlustus, sest erakorraline ravi või ülemeretransport võivad minna maksma tuhandeid eurosid. Kui sul on mingi terviseprobleem, hangi arsti käest kirjeldus oma tervisliku seisundi ja tarvitatavate ravimite kohta. (Märkus: mõnes riigis on mõningate ravimite sissetoomine keelatud; päri saatkonnast või konsulaadist üksikasju.)

Reisil olles

1. Ära võta kaasa asju, millest sa mitte mingil juhul ei taha ilma jääda.

2. Hoia pass ja muud väärtuslikud esemed keha ligi, mitte kotis või välistaskutes. Kõik dokumendid ei tohiks olla vaid ühe pereliikme käes.

3. Kui kannad rahakotti taskus, on seda taskuvarastel raskem kätte saada, kui mähid selle ümber kummipaelad.

4. Jälgi krediitkaartide ostusummasid ning ära kuluta ettenähtust rohkem. Mõnes riigis võidakse sind kehtestatud kulutuspiiri ületamise pärast arreteerida.

5. Ole ettevaatlik sõjaväelaste, militaar- või tööstusehitiste, näiteks sadamate, raudtee- või lennujaamade pildistamisel. Mõnes riigis nähakse selles ohtu julgeolekule.

6. Ära võta kaasa pakke tundmatutele kättetoimetamiseks.

Ostes suveniire

1. Ära unusta, et paljudest riikidest on keelatud viia välja elevandi- ja kilpkonnaluud, taimi, karusnahka ja muid asju, isegi kui neist on tehtud väiksed suveniirid.

2. Ettevaatust glasuuritud keraamika ostmisel! Mõned sedalaadi esemed võivad põhjustada pliimürgitust, juhul kui need pole nõuetekohaselt valmistatud.

[Allmärkus]

[Pilt lk 5]

Ökoreisid on võitnud kiiresti populaarsust