Turismi tulevik

„Peaaegu igast maailma riigist võib tuua näiteid selle kohta, kuidas seal on turismi arengus hakatud nägema keskkonnakahjustuste peapõhjust.” (Leonard J. Lickorish ja Carson L. Jenkins, „An Introduction to Tourism”)

TURISMI areng võib tekitada lisaks keskkonnakahjustustele muidki probleeme. Vaadelgem põgusalt mõningaid neist. Hiljem aga käsitleme seda, milliseid võimalusi pakub tulevik meie imelisel maakeral ringireisimiseks ja selle huviväärsustega, eeskätt aga armsate inimestega tutvumiseks.

Keskkonnaprobleemid

Nüüdisajal valmistab probleeme turistide suur hulk. „Tadž Mahal Indias laguneb külastajate tulva tõttu,” kirjutavad teadlased Lickorish ja Jenkins ning lisavad: „Ka Egiptuse püramiidid on külastajate arvukuse tõttu ohus.”

Lisaks hoiatavad nad oma kirjutises, et lokkav turism võib hävitada või kahjustada kaitsealade taimestikku, kui sellest hordide kaupa külastajaid üle trambib. Ohus on ka liikide püsimine, kui turistid võtavad kaasa näiteks haruldasi merekarpe ja koralle või kui kohalikud elanikud neid turistidele müümiseks korjavad.

Turistid suurendavad ka reostust – ÜRO Keskkonnaprogrammi arvestuste järgi tuleb ühe turisti kohta päevas keskmiselt kilo tahkeid jäätmeid. Kahjulikku mõju võib täheldada isegi kaugeimates paikades. Hiljutises Vihmametsade Kaitsevõrgustiku netiväljaande raportis öeldakse: „Himaalaja populaarseid matkaradu ääristab rämps, sealseid mägimetsasid on aga laastanud toiduvalmistamiseks ja veesoojendamiseks kütet hankinud rännumehed.”

Pealegi tarbivad turistid ülemäära suures koguses loodusressursse, tehes seda kohalike elanike arvelt. James Mak kirjutab raamatus „Tourism and the Economy”: „Turistid kulutavad Grenadal seitse korda rohkem vett kui kohalikud elanikud.” Ta lisab: „Turismi arvele langeb otseselt või kaudselt 40 protsenti Hawaiil tarbitavast energiast, ehkki vaid keskmiselt iga kaheksas Hawaiil viibija on turist.”

Olgugi et turistid võivad arengumaades käies tublisti raha kulutada, ei saa kohalik  rahvas sellest kuigi suurt kasu. Maailmapanga hinnangul saab külastatav riik kõigest 45 protsenti turismi tulust – suurem osa rahast jõuab välismaiste reisikorraldajate ja majutuspaikade omanike kaudu arenenud riikidesse tagasi.

Sotsiaalselt laastav mõju

Arengumaid külastavad suhteliselt rikkad lääne turistid võivad avaldada kohalikule kultuurile laastavat mõju hoomamatult – ja mõnikord ka hoomatavalt. Näiteks toovad turistid tihtilugu kaasa asju, mis reisilviibimise mugavamaks muudavad. Kohalike silmis võib see näida kujuteldamatu jõukusena. Paljudes neis tekib soov selliste luksusasjade järele, ent nende omandamiseks tuleb neil teha oma elustiilis dramaatilisi muudatusi – muudatusi, mis võivad avaldada sotsiaalselt laastavat mõju.

Mak täheldab seoses võimalike probleemidega, et turismi kasv võib „viia kultuurilise ja sotsiaalse identiteedi hääbumiseni, tekitada traditsionaalsetes ühiskondades konflikte ühismaa ja loodusvarade kasutamise osas ning suurendada antisotsiaalset käitumist, näiteks kuritegevust ja prostitutsiooni”.

Sageli käituvad turistid ohjeldamatult, tehes seda, mida nad kodus perekonnast ja sõpradest ümbritsetuna eales ei teeks. Sellest tulenev turistide ebamoraalsus on tekitanud tõsiste tagajärgedega probleemi. Viidates ühele üldtuntud näitele, tõdeb Mak: „Maailmas tuntakse üha sügavamat muret turismi mõju pärast laste prostitutsioonile.” Uudisteagentuur CNN teatas aastal 2004: „Usaldusväärsete andmete põhjal on Mehhikos 16 000–20000 seksuaalse kuritarvitamise ohvriks langenud last, seda peamiselt piiriäärsetel aladel ning linna- ja turismipiirkondades.”

Reisimise kasulikkus

Maakera on suurepärane kodu, mis pakub meile pidevalt imetlusväärset – värvirikkaid päikeseloojanguid, säravat tähistaevast ning mitmekesist taime- ja loomariiki. Olenemata elupaigast, saame neid ja muidki meie maise kodu imesid nautida. Siiski on ülitore võimaluse korral reisida ja näha veel teisigi maakera imesid.

Ehkki maakera loodusimed avaldavad sügavat muljet, ütlevad paljud turistid, et nendele on reisi kõrgpunktiks tutvumine inimestega,  kelle kultuuritaust on teistsugune kui neil. Tihtilugu leiavad reisijad, et negatiivsel suhtumisel võõramaa elanikesse pole mingit alust. Tänu reisimisele hakkavad nad teistest rassidest ja kultuuridest inimesi paremini mõistma ning sõlmivad väärtuslikke sõprussidemeid.

Paljudele turistidele on olnud tõsiseks õppetunniks see, et varandus ei tarvitse inimest õnnelikuks teha. Palju tähtsamad on suhted teiste inimestega – sõprussidemete alalhoidmine ja sõlmimine. Ühest piibliloost saame teada, kuidas esimesel sajandil laevahuku üle elanud reisijad Maltal elavate „umbkeelsete ... suurt lahkust” kogesid (Apostlite teod 28:1, 2). Paljud, kes tänapäeval on võõraid maid ja rahvaid külastanud, on hakanud mõistma, et me oleme tõepoolest üks inimpere ning et meil on võimalik maakeral koos rahus elada.

Suhteliselt vähestel on praegu võimalusi maailmas ringi reisida, kuid mida toob tulevik? Kas ehk saaks selliseid reise ette võtta enamik inimesi, ehk isegi igaüks?

Tulevikuväljavaated

Me oleme tegelikult kõik sugulased, ühe inimpere liikmed. Tõsi küll, esimene inimpaar suri Jumalale sõnakuulmatuse pärast kooskõlas sellega, mis neile hoiatuseks oli öeldud (1. Moosese 1:28; 2:17; 3:19). Seega on kõik nende järeltulijad, kaasa arvatud meie tänapäeval, määratud vananema ja surema (Roomlastele 5:12). Ent Jumal on tõotanud, et tema algne eesmärk täita maa teda armastavate inimestega läheb täide. „Mida ma olen rääkinud, ... nõnda ma teengi,” ütleb tema Sõna (Jesaja 45:18; 46:11; 55:11).

Mõelda vaid, mida see kõik tähendab! Piibel tõotab, et Jumala Kuningriigi valitsuse all „õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt” (Laul 37:29; Matteuse 6:9, 10). Maa peal elavate inimeste tulevase olukorra kohta ütleb Piibel: „Jumal ise on nendega. Ja tema pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam” (Ilmutuse 21:3, 4).

Millised imepärased võimalused avanevad siis maailmas ringireisimiseks ning selle imelise loodu, eelkõige armsate inimestega tutvumiseks! Siis ei valmista turvalisus mingit muret. Kõik, kes maakeral elavad, on meie sõbrad – meie vennad maailmas, nagu Piibel seda kirjeldab (1. Peetruse 5:9).

[Pilt lk 8, 9]

Reisi kõrgpunktiks võib olla sõprussidemete loomine teistsuguse kultuuritaustaga inimestega

Tulevik pakub eri rahvaste ja maade külastamiseks piiramatuid võimalusi