Vaatleme maailma

Laste võõrutamine telerist

Viiekuulises uuringus, mis korraldati 16-s New Yorgi osariigi koolis, leiti, et lastele lihtsaid ülesandeid andes „vähenes nende telerivaatamise aeg kolme tunni võrra nädalas”, annab teada ajaleht „The New York Times”. Lapsed pidid näiteks lugema, valmistama kuuma-aluseid ja tegema igale kodus olevale telerile sildi „Ära vaata telekat”. Ka lapsed ise tegid ettepanekuid, mida võiks teleri- ja videovaatamise asemel teha. Vanemaid õhutati lastele iga päev midagi ette lugema ning lülitama söögiajaks teler välja. Kaks korda viiekuulise uuringu jooksul ei vaadanud pered telerit nädal aega järjest. Juhtiva uurija dr Barbara Dennisoni sõnul ei peaks lapsevanemad arvama, et telerivaatamise harjumusest on võimatu lahti saada, ning „lapsed on üllatavalt meelsasti nõus midagi muud tegema”.

 Tubakas kahjustab kogu organismi

„Suitsetajad ei kahjusta üksnes oma kopse ja artereid, vaid kõiki kehakudesid,” teatab „New Scientist”. Raportis, mille avaldas USA juhtiv tervishoiuametnik Richard H. Carmona, tuuakse välja kümneid haigusi, mida seostatakse suitsetamisega, näiteks kopsupõletik, leukeemia, hall kae, igemehaigused ning neeru-, emakakaela-, mao- ja kõhunäärmevähk. „Me oleme juba aastakümneid teadnud, et suitsetamine on tervisele kahjulik, kuid raport näitab, et see on veel kahjulikum, kui me arvasime,” annab teada Carmona. „Tubakamürgid kanduvad verega igale poole laiali.” Neile, kes arvavad, et nad võivad vältida kahju, suitsetades sigarette, millel on väiksem tõrva- ja nikotiinisisaldus, ütleb Carmona: „Pole olemas sigarette, mis ei kahjustaks tervist, kandku need siis „light”, „ultra-light” või mingit muud nimetust.” Carmona märgib ka seda, et suitsetajad surevad tavaliselt 13–14 aastat varem kui mittesuitsetajad. „Suitsetamine kahjustab igas vanuses inimestel peaaegu igat keha organit,” tsiteerib Carmonat ajaleht „The New York Times”.

Relvad taotakse mängurajatisteks

Brasiilias algatati kampaania elanike käes olevate relvade vähendamiseks. Iga vabatahtlikult tagastatud relva eest maksti 30 kuni 100 dollarit. Elektrooniline ajaleht „Folha Online” annab teada, et 2004. aasta juulist detsembrini koguti riigis enam kui 200 000 relva. São Paulo osariigis tagastatud relvad lõhuti, pressiti kokku, sulatati ja tehti ümber laste mängurajatisteks, mis püstitati linnaparki. Selles pargis on nüüd relvadest ümber tehtud kiiged ja liurajad. Justiitsminister Márcio Thomaz Bastos ütles: „Üks selle kampaania peamisi põhjusi on vähehaaval rahu edendada.”

Vähem nunnasid

„Argentinas tahab järjest vähem naisi nunnaks saada,” kirjutas Buenos Airese ajaleht „Clarín” 2004. aastal. Ajalehes lisati: „Viimase nelja aasta jooksul on nunnade arv langenud 5,5 protsenti – 2000. aastal oli nunnasid 9113, sel aastal ainult 8612. Kui aga võrrelda praegust seisu 1960. aastaga, mil riigis oli 13 423 nunna, siis on langus veelgi suurem – peaaegu 36 protsenti.” Nunnade vähemaksjäämise põhjuseks toodi muu hulgas vaimuliku kutsumuse ebapopulaarsus ning kartus kohustuse ees siduda end sellega terveks eluks. Sama aja jooksul kahanes ka preestrite arv. „Paljud kardavad, et preestreid jääb tulevastel aastatel veelgi vähemaks,” kirjutas „Clarín”, „ning kõik on nõus, et see on ülemaailmne nähtus.”

Merereisid eakatele

Eakate hooldamine on muutunud nii kalliks, et mõningate sõnul võiksid nad vanadekodu asemel elada hoopis kruiisilaevas, mis on palju meeldivam koht. Ajakirjas „Journal of the American Geriatrics Society” öeldi, et „kruiisilaevad sarnanevad vanadekoduga nii mugavuste, maksumuse kui ka muu poolest”. Paljudes kruiisilaevades osutatakse aga isegi selliseid teenuseid, mis vanadekodudes puuduvad. Näiteks kuulub sinna hulka ööpäevaringne teenindus, kohapealne arstiabi, söögikohtadesse saatmine, koristamine ja pesupesemine. Peale selle on reisida ka põnev ning see annab võimaluse kohtuda teiste inimestega. Lisaks arvati ajakirjas, et „vanaemal käiks rohkem külalisi, kui ta elaks kruiisilaeval”.

Paanikahäire

„Paanikahäire võib tabada inimest igal hetkel. Selle all kannatajad võivad ärgata ka öösel, tundes rinnavalu, õhupuudust, hirmu, lämbumist ja põgenemistungi ning üleni higistades,” kirjutab ajaleht „Vancouver Sun”. Üks hiljutine raport, mis sisaldab 36 894 osalejaga tehtud intervjuusid, näitab, et selle häire all kannatab 3,7 protsenti üle 15-aastastest kanadalastest ehk umbes miljon inimest. Paanikahäire tabab rohkem naisi (4,6 protsenti) kui mehi (2,8 protsenti). Selle häire all kannatajad hakkavad „oma olukorra leevendamiseks jooma kaks korda ning suitsetama peaaegu kolm korda tõenäolisemalt kui teised”, kirjutab ajaleht. Õnneks otsib peaaegu 70 protsenti paanikahäire all kannatajatest professionaalset arstiabi. Ottawa ülikooli psühhiaatriaosakonna juhataja dr Jacques Bradwejn arvab, et kuigi paanikahäireid võivad põhjustada geneetilised ja bioloogilised tegurid, päästavad haigushoo valla pingelised elusündmused, annab teada ajaleht.

Häbiväärne näljaprobleem

ÜRO Toitlus- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) sõnul sureb igal aastal umbes viis miljonit last nälga, kirjutab Itaalia ajaleht „Corriere della Sera”. FAO raport näitab, et 852 miljonil inimesel maailmas pole piisavalt süüa, neist 815 miljonit elab majanduslikus arengus mahajäänud maades, 28 miljonit arengumaades ja 9 miljonit arenenud maades. Raportis tsiteeritakse deklaratsiooni, millele kirjutasid alla 110 riigi esindajad, kes osalesid 2004. aasta näljateemalisel maailma juhtide tippkohtumisel, mida peeti ÜRO peakorteris New Yorgis. Osa deklaratsioonist kõlab järgmiselt: „Häbiväärne pole mitte see, et nälg eksisteerib, vaid et see kestab edasi, kuigi meil oleks võimalik sellele lõpp teha.”