Vaatleme maailma
Vaatleme maailma
Naeru vägi
„Teadlaste arvestuste järgi võrdub kõigest pool minutit rõõmsat naeru 45 minuti puhkeolekuga,” teatab Poola nädalakiri „Przyjaciółka”. „Spontaanne naeruhoog on võrreldav kolme minuti aeroobikaharjutustega, kümme südamlikku naeratust aga võrduvad kümneminutise intensiivse treeninguga sõudeergomeetril.” Naermise kasu seisneb ka selles, et kopsudesse tõmmatakse kolm korda rohkem õhku, paraneb vereringe, seedimine, ainevahetus ja ajutegevus, samuti soodustab naer kahjulike ainete eraldumist organismist. Õige meeleolu saavutamiseks soovitab ajakiri hommikul esimese asjana endale, oma abikaasale ja lastele naeratada. „Õppige iseenda üle naerma,” lisatakse seal. „Püüdke leida midagi positiivset isegi raskes olukorras.”
Päikselisemad pärastlõunad, vaiksemad ööd
Hiljutine uuring, milles võeti vaatluse alla 56 hea tervise juures oleva beebi unerütm, näitas, et „öösel magasid paremini need imikud, kes olid viibinud pärast lõunat suurema valguse käes”, öeldakse ajakirjas „Journal of Sleep Research”. Seevastu hommikune ja õhtune valguse käes viibimine une kvaliteeti ei mõjutanud. Uuringu autor doktor Yvonne Harrison Inglismaalt Liverpoolist John Mooresi ülikoolist on ka ise ema, ning tõuke uurida valguse mõju imikute unele sai ta tänu ühele varasemale uuringule, milles selgus, et suurem päevavalguse käes viibimine parandab vanurite und.
Chagasi tõve levikuala laieneb
Chagasi tõve parasiiti levitavad oma väljaheitega mõned verdimevad lutikad. Haigus on kanda kinnitanud eeskätt Mehhiko ja Lõuna-Ameerika maapiirkondades. Mehhiko ajaleht „The Herald” teatab, et arvestuste järgi on Chagasi tõppe nakatunud 1,5–2 miljonit mehhiklast. Kuid haigus on levinud ka teistesse maailmajagudesse. Üks levikuviis on vereülekanded. Mehhiko bioloog Bert Kohlmann selgitab: „Oleme saanud teateid Austraaliast, Euroopast, Ühendriikidest ja Kanadast sellesse haigusesse nakatumisest vereülekannete kaudu. Ameerikast mujale siirdunud inimesed, kes on üldiselt terved, loovutavad uues elukohas verd ning seal ei tule kellelgi pähegi seda Chagasi tõve suhtes kontrollida.” Maailma Tervishoiuorganisatsiooni hinnangul on läänepoolkeral Chagasi tõppe nakatunud 16–18 miljonit inimest ning veel umbes 100 miljonit ähvardab nakatumise oht. Siiani ei osata Chagasi tõbe ravida ning see lõpeb tihti surmaga.
Maksuvõlglastele mängitakse trummi
Õhutamaks Rajahmundry (India) elanikke tasuma linnale oma ühtekokku 900 000 euro suurust kinnisvaramaksuvõlga, pakkusid linnavõimud neile võimalust maksta raha ära ilma trahvi ja intressita, teatab uudisteagentuur Reuters. Kui see meetod tulemusi ei andnud, palkasid ametnikud 20 trummimeeste salka, et need hoolimatute maksumaksjate kodude juures trummi lööksid. Trummarid „korraldasid maksuvõlglaste majade ees tõelise vaatemängu, meelitades nad välja, et anda neile teada nende maksukohustus ja tarvidus see võimalikult ruttu ära õiendada”, ütles linnavõimude esindaja Anjaneyulu. „Nad ei lõpeta enne, kui inimesed on lubanud oma võla ära maksta.” Ebaharilik meetod andis tulemusi. Kui trummarid olid nädal aega järjepanu põristanud, oli linnale tagasi laekunud juba 18 protsenti kuhjunud kinnisvaramaksuvõlast.
Usk Venemaal
Varasematel aegadel peeti Venemaal usklikeks põhiliselt naisi, eakaid ja madala haridustasemega inimesi. Ent nagu teatab ajaleht „Rossiiskaja Gazeta”, näitavad faktid nüüd, et üha enam noori, mehi ja kõrgharidusega inimesi tunnistab end kuuluvat mõnda religiooni. Vahemikul 1989–1991 pidas ainult 30 protsenti rahvastikust end õigeusklikeks. Pärast aastat 1999 oli see protsent juba üle 50. Vene sotsioloogid korraldasid hiljaaegu uuringu, milles selgus, et 30 protsenti venelastest usub elu pärast surma, 24 protsenti taevast ja põrgut ning 28 protsenti religioosseid imesid. Ligi kolmandik küsitletuist nõustus väitega „Usun, et Jumal on olemas, ega kahtle selles”. Ühtlasi „usub 30 protsenti venelastest astroloogiasse ning 50–55 protsenti usub endeid ja unenägusid”, öeldakse teadaandes.
Kreeka õigeusu kirik katsetas tänapäevast keelepruuki
Kuna paljud Kreeka kirikuskäijad ei mõista jumalateenistustel vanakreeka keeles loetavaid piiblitekste, andis Kreeka peapiiskop korralduse võtta Ateena kirikutes kasutusele ka tänapäevane kreeka keel. „Senini on Uut Testamenti loetud algupärases vanakreeka ühiskeeles koinees, mida kõneldi neljanda sajandi lõpust eKr kuni viienda sajandini pKr,” kirjutas ajaleht „Kathimerini”. Kuid peapiiskop oli „mures, et eriti just noored ei mõista seda kreeka keelt ega saa jumalateenistustest aru”. Katseprojektis, mida „Kathimerini” kirjeldas kui „tähelepanuväärset sammu kiriku poolt, mis hoiab kõvasti kinni oma traditsioonidest”, loeti piiblikohti ette esmalt koinee kreeka keeles ja seejärel tänapäevases keeles. Ent vähem kui aasta möödudes teatas sama ajaleht, et kirik loobub ettevõtmisest, millega püüti „Uue Testamendi lugemist laiemalt arusaadavaks teha”.
Sõprade otsimise portaalid soodustavad lahutusi
Veebisaidid, mis ühendavad endisi koolikaaslasi, „soodustavad abielude purunemist, viies tülpinud abielumehi ja -naisi kontakti vanade kallimatega”, teatab Inglismaa ajaleht „Guardian Weekly”. Christine Northam abielunõustamisega tegelevast organisatsioonist Relate kommenteerib sellise tava seost lahutumusega, mis aastal 2004 tõusis Inglismaal viimase seitsme aasta kõrgeimale tasemele: „Paljudel inimestel on koolipõlve esimesest armastusest roosilised mälestused. Kui suhe praeguse partneriga kiiva kisub, hakkavad nad mõtlema, kuidas oleks elu läinud siis, kui nad oleksid jäänud kokku oma toonase kallimaga.” Nüüdisajal on õnnetutel abikaasadel lihtsam kui kunagi varem „logida Internetti ja sealtkaudu romantikat otsida, selle asemel et oma abielus tekkinud emotsionaalseid probleeme lahti harutada”, kirjutab ajaleht.
Ohtlikud trepid
Treppide kasutamine „põhjustab aastas rohkem mittesurmavaid vigastusi kui mootorsõidukiõnnetused”, teatab USA ajakiri „The Week”. Teadaandes öeldakse: „Igal aastal saab treppidel surma keskmiselt 1091 ja vigastada 769 400 ameeriklast.” Mis põhjustab treppidel komistamist ja kukkumist? „Tavaliselt inimesed lihtsalt hindavad kaugust valesti ja asetavad jala valesse kohta,” kirjutab „The Week”.