Kodutus – milline on lahendus?

„ANNA inimesele kala, ja ta saab üheks päevaks söönuks. Õpeta inimest kala püüdma, ja ta saab kogu eluks söönuks.” See ütlus ilmestab tõde, et otseste füüsiliste vajaduste rahuldamisel võib vaid piiratud väärtus olla. Inimestel on hoopis vaja õppida oma probleeme lahendama ja ise oma vajadusi rahuldama. Paljudele oleks tarvis õpetada toimetulekuoskusi või koguni täiesti teistsugust ellusuhtumist ja elulaadi.

Jehoova tunnistajad on veendunud, et tõhusaim kodutuse leevendamise moodus on õpetada inimestele parimat eluviisi. See tähendab rakendada ellu kõige väärtuslikumaid võimalikke nõuandeid – nõuandeid inimese Loojalt. Kes võikski olla temast parem nõuandja? Tema nõu aitab inimestel hoiduda paljudest probleemidest, mis viivad kodutuseni. Ka aitab see raskuste küüsi sattunud siirastel inimestel seda probleemi ületada. Piibli lugemine iseenesest ei lahenda kõiki meie  probleeme muidugi mõista lõplikult. Ent Piibel võib aidata inimestel saada lahti kulukatest pahedest, taastada enesest lugupidamise ja elada väärikamat elu.

Paljud inimesed on kaotanud oma kodu sõltuvusainete kuritarvitamise, kuritegelike eluviiside, rahaliste raskuste või perekonna purunemise tõttu. Piibel annab kõigis neis küsimustes praktilist nõu. Selliste nõuannete rakendamine on aidanud juba miljonitel inimestel muuta paremaks oma ellusuhtumist – tõepoolest, koguni oma isiksust. Loomulikult ei pruugi Pühakirja nõuanded iseenesest tuua lahendust kõigile kodutusega seotud probleemidele. Loodusõnnetused, terviseprobleemid, põhjatu vaesus, sõltuvus uimaainetest ja muud sedalaadi probleemid eeldavad üldjuhul teistsuguseid abistamisvorme, mis toovad ajutist leevendust. Olgugi et Jehoova tunnistajad teevad omalt poolt kõik võimaliku, et aidata seesuguste hädade tagajärgede all kannatavaid inimesi, mõistavad nad, et nendele probleemidele suudab tuua jäädava lahenduse ainult inimkonna Looja. Kas ta teeb seda?

Jumala algne eesmärk

On igati alust loota, et kodutuse probleem laheneb peagi. Miks võib nii öelda? Mõelgem sellele: Jehoova Jumal valmistas esimesele inimpaarile toreda kodu. Ta andis neile elukohaks paradiisi, kus oli kõike, mida nad vajasid. Looja juhtnööre järgides oleksid nad saanud laiendada seda paradiisi üle kogu maakera. Nende järglaste osaks oleks olnud küllus ja mugavad kodud. Igale inimpere liikmele oleks olnud toeks kõigi teiste armastus ja koostöövalmidus. Selline oli Jumala algne eesmärk – ja ta pole seda muutnud (Laul 37:9–11, 29).

Pealegi saab kõik Jumala kavandatu vääramatult teoks (Jesaja 55:10, 11). Piibel kuulutab prohvetlikult, et tuleb aeg, mil igaühel on oma kodu ning kõike ainelist külluslikult. Kahtlemata peab kogu praegune inimühiskond muutuma, enne kui see võimalikuks osutub. Selle muutuse kutsub esile Jumala sekkumine inimkonna asjadesse. Nimelt seda pidaski Jeesus silmas, kui ta käskis oma jüngritel palvetada: „Sinu riik tulgu; sinu tahtmine sündigu nagu taevas, nõnda ka maa peal” (Matteuse 6:9, 10).

Jumala Kuningriigi õiglase valitsuse all kogeb kuulekas inimkond järgmise julgustandva prohvetikuulutuse täitumist: „Nad ehitavad kodasid ja elavad neis ... Nad ei ehita teistele elamiseks, ei istuta teistele söömiseks, ... mu valitud kasutavad ise oma kätetööd!” (Jesaja 65:21, 22). Lühidalt öeldes – mitte keegi pole kodutu.

Jehoova tunnistajad püüavad anda inimestele vaimset abi, mida nad just praegu vajavad. Nad tahavad vastavalt Jeesuse soovitusele osutada kaasinimestele armastavat hoolitsust (Matteuse 22:36–39). Just selline teistest hoolimine ajendab neid tulema appi neile, kes loodusõnnetustes on kaotanud oma kodud. *

Jehoova tunnistajad mõistavad, et igaühe aitamine pole reaalne. Jacek Poolast, kes elab kodutute varjupaigas, tõdeb kodutuid silmas pidades: „Mõni on agressiivne või uimaainete mõju all. Mõnele on usuteemadel rääkimine vastumeelt, sest ta arvab, et Jumal ei tunne tema vastu huvi.  Siiski on ka neid, kes Jumala Sõna hea meelega kuulda võtavad.” Jacek näiteks on seda teinud. Ta on asunud põhjalikumalt tundma õppima seda, mida Piibel tegelikult õpetab.

Positiivset vastukaja on osutanud ka Roman, alles hiljuti tänaval elanud aidsihaige. „Sotsiaalameti hoolekandeasutusse saabudes ma veel ei teadnud, et naabruses käivad koos Jehoova tunnistajad,” meenutab ta. „Peagi alustasid nad minuga tänaval vestlust ning selgitasid, et kodutute appihüüded ei jää Jumalal kuulmata. Ka kutsusid nad mind oma koosolekule.” (Laul 72:12, 13.)

Kuidas teda kuuldu mõjutas? „Hakkasin mõistma, et ma võin elada igavesti paradiislikul maal ning et Jumala silmis olen ma kallihinnaline. Ümbritsetuna uutest hoolivatest sõpradest, polnud mu mõtted enam keskendunud oma lootusetule seisundile ning ma hakkasin tegema muudatusi enda isiksuses. Armastusest Jumala vastu jätsin maha suitsetamise ning tõotasin talle palves, et hakkan käima õigluse rada.”

Roman edenes vaimselt väga hästi ning peagi ristiti ta Jehoova tunnistajaks. Kaasusklike ja ametivõimude abiga sai ta korraliku eluaseme. Roman ütleb rõõmsalt: „Mu südant täidab kirjeldamatu õnnetunne. Olen tulnud armastava Jumala ligi, kes on andnud mulle elumõtte tagasi. Samuti on ta andnud mulle imetoreda vendade ja õdede pere ning ka kodu!”

Kodutute tulevik

Jehoova tunnistajad püüavad olla empaatilised kõigi kaasinimeste, nende hulgas ka kodutute vastu. Nad jagavad heal meelel inimestega Piibli tõdesid parema tuleviku kohta – tõdesid, mis võivad juba praegu elu muuta (Johannese 8:32).

„Kõverat ei saa teha sirgeks,” ütleb Piibel (Koguja 1:15). Tõepoolest, hoolimata vabatahtlike ja valitsusvõimude parimatest kavatsustest on selliseid sügavale juurdunud sotsiaalseid probleeme nagu kodutus ja vaesus raske välja juurida. Kuid Piibel kinnitab meile, et peagi tuleb aeg, mil Jumala Kuningriigi valitsuse all on kõigil kuulekatel inimestel suurepärased elutingimused.

[Allmärkus]

[Pilt lk 8]

Somaalia põgenikust ema hoidmas käes toidukaarti

[Allikaviide]

© Trygve Bolstad/Panos Pictures

[Pilt lk 9]

Eelkõige vajavad kodutud tulevikulootust

[Pildid lk 10]

Jumala Kuningriigi valitsuse all pole mitte keegi kodutu