Lugejate kirju

Alkoholiköidikud – kas need ohustavad ka sind? (8. oktoober 2005) Tihtipeale on teised lugejad kirjutanud, et mingi artikkel ilmus nende jaoks just õigel ajal. Arvasin siiani, et seda juhtub ainult teistega, ent lugenud läbi selle ajakirja kaaneteema, tundsin ka mina nii. Olin juba mõnda aega olnud mures sellepärast, kui palju ma päevas alkoholi tarbin, kuigi ma polnud end just purju joonud. Ja siis ilmus see artiklisari. Pärast seda, kui olin lugenud, millised on alkoholi tarbimise ohud, tundsin, et nüüd on aeg end nendest köidikutest lahti rebida.

K. W., Saksamaa

Artiklisarjas oli juttu Hilariost, kes jõi 30 aastat ja koges korduvalt tagasilangusi. Ta ütles, et kristliku koguduse liikmed olid alati tema kõrval, et teda julgustada. Ent kas teda ei oleks pidanud hoopiski noomima või koguni kogudusest välja heitma?

R. L., Ameerika Ühendriigid

„Ärgake!” vastab: Selles lühidas kogemuses, mis puudutab Hilario 30 aasta pikkust võitlust alkoholiga, ei mainita, millal temast sai ristitud kristlane. Ei mainita ka seda, kas kogudusevanemad teda noomisid. Artiklis aga öeldakse, et talle anti „õigeaegseid piiblilisi nõuandeid”, mida õiguskomitee mõnikord teeb. Alkoholismiga võideldes kogevad inimesed vahetevahel tagasilangusi, ja nii juhtus ka Hilarioga. Seda, mis aga võetakse ette siis, kui tegemist on ristitud kristlasega, käsitleb 1983. aasta 1. mai „Vahitorn” lk 8–11 (inglise keeles).

Noored küsivad: miks mind tõmbab valede inimeste poole? (22. juuli 2005) Tänu sellele artiklile mõistsin, et mul tuleb oma eesmärkide nimel otsusekindlalt tegutseda. Niisiis panin punkti halbade kaaslastega seltsimisele. Olen nüüd leidnud palju lähedasi sõpru koguduses nii noorte kui vanade seast. Kui hea on küll tunda, et mind armastavad inimesed, kes armastavad ka Jehoovat ja kes julgustavad mind käima edasi eluteel!

M. D., Mehhiko

Olin otsustanud oma eesmärgi saavutada (22. juuni 2005) Lugedes Martha lugu, tulid mulle pisarad silma. Mul endalgi on epilepsia. Olen olnud viimased kümme aastat täisajaline evangeeliumikuulutaja, kuid pean möönma, et vahel pole see kerge, ja eriti veel siis, kui mind tabab epilepsiahoog. Martha lugu andis mulle jõudu edasi minna. Samuti oli see mulle suureks lohutuseks.

J. S., Poola

Ka minul on sama probleem mis Marthal. Pärast tema loo lugemist hakkasin jälgima oma toidusedelit. Enam kui kümme aastat takistas epilepsia mind teenimast Jehoovat nii palju, kui oleksin tahtnud. Kuid umbes kolm aastat tagasi otsustasin saada täisajaliseks teenijaks ning ma ei kahetse seda. Õnnistagu Jehoova teid selliste innustavate artiklite avaldamise eest!

B. C. C., Brasiilia

Kõige enam kannustas mind selle artikli juures see, et Martha ei andnud kunagi alla. Kuigi ta pidi täisajalise teenistuse katkestama, oli ta tasakaalukas ning teadis, et Jehooval on meie üle hea meel, kui teenime teda kogu südamest.

S. H., Jaapan

Olen olnud samasuguses olukorras kui Martha ning mul tuleb tunnistada oma piire. Samuti olen teeninud täisajalise evangeeliumikuulutajana. Martha lugu oli mulle väga südamelähedane.

F. G., Šveits