Noored küsivad:

Millal ma võin kurameerima hakata?

„Sa tunned ennast koolis ebanormaalsena, kui ei käi kellegagi – ükskõik kellega!” (Brittany)

„Kõikjal avaldatakse tohutut survet, et mul oleks keegi, kellega kohtamas käia. On ka tohutult palju kenasid noormehi.” (Whitney)

▪ Sa näed koolis, kuidas poiss ja tüdruk hoiavad teineteisel käest kinni ja jalutavad vahetunni ajal koridoris. Mida sa tunned?

□ Mul ükspuha

□ Natuke kade

□ Täiesti kade

▪ Sa oled sõpradega kinos, kui märkad, et kõigil on oma poiss või tüdruk, kuid mitte sinul. Mida sa tunned?

□ Mul ükspuha

□ Natuke kade

□ Täiesti kade

▪ Sinu parim sõber on hakanud hiljuti kellegi vastu huvi tundma ja nüüd nad käivad. Mida sa tunned?

□ Mul ükspuha

□ Natuke kade

□ Täiesti kade

Kui sa vastasid mõnele ülalolevale küsimusele kas „natuke kade” või „täiesti kade”, pole sa sugugi mitte ainuke. Maades, kus kohtamaskäimine on tavaline, vastaksid paljud noored samamoodi. „Mõnikord tundub, et sa jääd millestki ilma, kuna igal su eakaaslasel on oma poiss, aga sinul mitte,” ütleb 14-aastane tüdruk Yvette.

Vajadus olla koos kellegi erilisega – ja kes peaks eriliseks sind – võib olla tohutult suur. Üks teismeline poiss ütleb: „Soov, et mul oleks enda tüdruk, suureneb iga päevaga, ja seda on nii raske taluda!” Tegelikult hakkavad mõned päris noorelt kurameerima. Näiteks ajakirja „Time” küsitlusest selgus, et 25 protsenti 13 aasta vanustest juba „käib väljas või kurameerib”. Mis sa arvad, kas nad on selleks valmis? Kas sina oled kurameerimiseks valmis? Et sellele vastata, peame esiteks selgeks tegema, mis on kurameerimine.

Mis on kurameerimine?

▪ Sa käid sageli väljas ühe kindla vastassoost inimesega.

Kas te kurameerite? □ Jah □ Ei

▪ Sa saadad mitu korda päevas ühele kindlale sõbrale tekstisõnumeid või helistad talle.

Kas te kurameerite? □ Jah □ Ei

 ▪ Sul on salajane sõprussuhe vastassoost isikuga. Sinu vanemad ei tea seda. Sa pole neile rääkinud, kuna tead, et nad ei pea seda õigeks.

Kas te kurameerite? □ Jah □ Ei

▪ Iga kord, kui saad sõpradega kokku, oled koos sama vastassoost inimesega.

Kas te kurameerite? □ Jah □ Ei

Tõenäoliselt polnud sul raske vastata esimesele küsimusele, kuid võib-olla peatusid hetkeks, enne kui vastasid ülejäänutele. Mis siis on kurameerimine? Selles artiklis mõtleme selle all mis tahes läbikäimist inimesega, kelle vastu sa tunned romantilist huvi ja kes tunneb sedasama sinu vastu. Ükskõik kas te suhtlete seltskonnas või omavahel olles, telefonitsi või silmast silma, avalikult või salaja, kui sina ja su vastassoost sõber tunnistate, et teil on romantilised tunded üksteise vastu, siis see on kurameerimine.

Kuid kas sa oled valmis seda sammu astuma? Kolme küsimuse üle arutlemine aitab sul selles selgusele jõuda.

Millised on sinu eesmärgid?

Paljudes kultuurides peetakse kurameerimist sobivaks viisiks, kuidas teise inimesega paremini tuttavaks saada. Kuid kurameerimisel peaks olema õilsam eesmärk – aidata noorel mehel ja naisel otsustada, kas nad sobiksid teineteisele abielupartneriks. Miks?

Piibel kasutab väljendit „nooruse õitseaeg”, et kirjeldada eluperioodi, mil seksuaaltung ja romantilised emotsioonid on tugevad (1. Korintlastele 7:36, UM). Kui „nooruse õitseajal” suhelda lähedaselt ühe kindla vastassoost isikuga, võivad kired lõkkele lüüa, ja selle tulemusena võid õppida karmi kogemuse kaudu, kui õigesti ütleb Galaatlastele 6:7: „Mis inimene külvab, seda ta ka lõikab!”

On tõsi, et mõned sinuvanused kurameerivad ilma mingisuguse eesmärgita abielluda. Nende jaoks pole vastassoost sõber midagi rohkemat kui saavutus või kaunistus, mida teistele näidata, ja nii oma enesehinnangut  tõsta. Sel viisil teise tunnetega mängida on julm ja pole üllatav, et niisugused suhted on pahatihti lühiajalised. „Paljud kurameerivad noored lähevad lahku nädala või kahe pärast,” ütleb noor Heather. „Nad hakkavad suhteid pidama millekski mööduvaks – mis omamoodi valmistab neid ette pigem lahutuseks kui abieluks.”

Meelelahutuslik pealiskaudne kurameerimine – paariti väljas käimine lihtsalt lõbu pärast või sellepärast, et sul oleks oma poiss või tüdruk – võib kergelt viia haavatud tunneteni. Mõtle Ericu peale, kes 18-aastasena arvas siiralt, et teda seob ühe tüdrukuga vaid lähedane sõprus. Peagi sai ta teada, et tüdrukule tähendas see sõprussuhe midagi enamat. „Täitsa lõpp! Olin üllatunud, kui kiiresti tal tunded tekkisid,” ütleb Eric. „Ma arvasin tõepoolest, et oleme lihtsalt sõbrad!”

Loomulikult pole vale käia läbi vastassoost isikutega, kui seltskonnas on ka küpsemaid inimesi. Ent mis puudutab kurameerimist, oleks parem oodata, kuni „nooruse õitseaeg” on möödas ja sa oled valmis abielu tõsiselt kaaluma. Seda mõistis ka noor Chelsea. „Osalt ma mõtlen, et kurameerida võiks lihtsalt lõbu pärast,” tunnistab ta, „kuid asi on naljast kaugel, kui üks võtab seda tõsiselt, aga teine mitte.”

Kui vana sa oled?

▪ Mis sa arvad, kui vanalt on noorel õige aeg kurameerima hakata? ․․․․․

▪ Nüüd küsi sama küsimus oma vanematelt ja kirjuta üles nende vastus. ․․․․․

Võib juhtuda, et esimene number, mille sa kirjutasid, on väiksem teisest. Või siiski mitte! Sa võid olla nende paljude noorte sarnane, kes targalt lükkavad kurameerimise hilisema aja peale, kui nad on ennast paremini tundma õppinud. Niimoodi on otsustanud teha noor kristlane Sondra, ehkki ta on seaduse järgi juba abiellumiseas. Sondra arutleb: „Kurameerimise ajal sa tahad, et keegi teine õpiks sind tundma. Aga kui sa ise ennast ei tunne, kuidas saad sa oodata, et keegi teine sind tundma õpiks?”

17-aastane tüdruk Danielle arvab samamoodi. Ta ütleb: „Kui mõtlen selle peale, millist abikaasat ma oleksin soovinud kaks aastat tagasi, siis nüüd on see hoopis muutunud. Üldiselt ei usalda ma ennast isegi praegu, et sellist otsust langetada. Kui tunnen, et minu isiksus on olnud paar aastat stabiilne, siis hakkan mõtlema kurameerimise peale.”

 Kas sa oled abiellumiseks valmis?

Kuna kurameerimine peaks viima abiellumiseni, on hea küsida endalt, kas sa suudad võtta enda peale vastutust, mida kannab abielunaine või -mees – või isegi ema või isa. Kuidas kindel olla, kas sa oled selleks valmis? Mõtle järgnevale.

▪ Suhted Kuidas sa kohtled oma vanemaid ja õdesid-vendi? Kas sa kaotad nendega suheldes tihti enesevalitsemise ja kasutad karmi või solvavat kõnepruuki, et ennast arusaadavaks teha? Mida nad sinu kohta selles suhtes ütleksid? See, kuidas kohtled oma pereliikmeid, näitab, kuidas sa kohtleksid oma abikaasat (Efeslastele 4:31, 32).

▪ Rahaasjad Kui hästi sa oskad rahaga ümber käia? Kas sa oled pidevalt võlgades? Kas sa suudad töökohta hoida? Kui ei, siis miks? Kas asi on töös? tööandjas? Või on põhjuseks hoopis mõni sinu halb iseloomujoon? Kui sa ei suuda kanda vastutustundlikult hoolt enda rahaasjade eest, siis kuidas sa hoolitseksid perekonna rahaasjade eest? (1. Timoteosele 5:8.)

▪ Vaimsus Kui oled Jehoova tunnistaja, millised on sinu vaimsed omadused? Kas sa loed Jumala Sõna, käid kuulutustööl ja võtad osa kristlikest koosolekutest omal algatusel? Kui sa ei suuda enda vaimsuse eest hoolitseda, siis kuidas sa innustaksid oma abikaasat seda tegema? (2. Korintlastele 13:5.)

Need on vaid mõningad asjad, millega tuleb arvestada, kui mõtled kurameerimise ja abiellumise peale. Seni võid loomulikult vastassoost isikutega suhelda kohases seltskonnas. Hiljem, kui oled otsustanud kurameerima hakata, tunned sa ennast juba rohkem ja tead ka, mida eluaegselt partnerilt oodata.

„Perekonnaõnne saladus” Lisainfot võib leida selle raamatu lehekülgedelt 13–26. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

MÕTTEAINET

▪ Millised olukorrad sobivad seltsimiseks vastassoost isikutega?

▪ Millise omaduse kallal sa peaksid kõige enam töötama, et sinust võiks saada hea abikaasa?

[Kast/pildid lk 28]

Mida noored ütlevad

„Mõnikord tunnen kadedust, kui näen kurameerivaid paare – või isegi abielupaare. Aga kurameerimine pole naljaasi. Vastasel juhul mängid sa kellegi tunnetega. Minu meelest on kurameerimine selleks, et teada saada, kas see teine inimene on tõesti see, kellega sa tahad abielluda.” (Blaine, 17)

„Ma ei arva, et poistega peaks kurameerima lihtsalt „prooviks”, kuni tuleb see õige. Nii teeksid teistele lihtsalt haiget.” (Chelsea, 17)

„Tegelikult peaks minu arvates olema piisavalt vana, et abielluda, enne kui hakata kurameerima. Vastasel juhul läheksid justkui intervjuule, et täiskohaga tööd saada, aga samas käiksid veel koolis ja sul poleks üldse plaaniski tööle minna.” (Sondra, 21)

[Kast lk 30]

LAPSEVANEMATELE

Kurameerimine on teema, millega su laps varem või hiljem kokku puutub. Phillip ütleb: „Ma isegi ei pea mitte midagi tegema. Tüdrukud kutsuvad mind välja ja nii ma siis mõtlengi kimbatuses: mida nüüd küll teha? Väga raske on ära öelda, kuna mõned neist on väga ilusad!”

Parim, mida teie, vanemad, teha saate, on rääkida oma teismelisega kurameerimisest. Miks mitte võtta arutluse aluseks seesama artikkel? Püüa teada saada, mida sinu poeg või tütar arvab proovilepanevatest olukordadest, millega ta seisab silmitsi koolis ja isegi kristlikus koguduses. Mõnikord võivad sellised arutelud leida aset sundimatus õhkkonnas, näiteks „kojas istudes ja teed käies” (5. Moosese 6:6, 7). Millises olukorras vestlus ka ei toimuks, hoia meeles, et sa oleksid „nobe kuulma, pikaline rääkima” (Jakoobuse 1:19).

Kui sinu poeg või tütar on kellestki huvitatud, ära satu sellepärast paanikasse. „Kui isa sai teada, et mul on poiss, läks ta endast täiesti välja!” ütleb üks teismeline tütarlaps. „Ta püüdis mind hirmutada, küsides minu käest igasuguseid küsimusi selle kohta, kas ma olen abiellumiseks valmis. Noorel võib seetõttu just tekkidagi tahtmine suhet jätkata ja tõestada vanematele, et neil polnud õigus!”

Kui sinu teismeeas laps teab, et kohtamaskäimine ei tule kõne allagi, võib juhtuda midagi tõsist: ta hakkab kurameerima salaja. Üks tüdruk ütleb: „Kui vanemad ägestuvad, siis tahavad lapsed suhet veelgi rohkem varjata. Nad ei lõpeta seda. Nad lihtsalt hakkavad salatsema.”

Palju paremaid tulemusi annab avameelne suhtlemine. Üks 20-aastane neiu ütleb: „Vanemad on minuga alati väga avameelselt kurameerimisest rääkinud. Neile on tähtis teada, kellest ma olen huvitatud, ja minu meelest on see neist väga armas! Isa räägib siis selle inimesega, ja kui vanemad on mingi asja pärast mures, räägivad nad sellest mulle. Tavaliselt otsustan enne kui üldse kurameerimiseks läheb, et ma pole temast huvitatud.”

[Pilt lk 29]

Suhelda vastassoost isikutega kohases seltskonnas võib olla meeldiv ja kasulik