Kuidas tulla toime stressitekitava liiklusega?
Kuidas tulla toime stressitekitava liiklusega?
„ÄRGAKE!” HISPAANIA-KORRESPONDENDILT
KUJUTLE, et sul on arsti juurde aeg kinni pandud ja sa lahkud kodust enda meelest piisava ajavaruga. Sa pole aga arvestanud sellega, et võid liiklusummikusse toppama jääda. Kui minutid muudkui jooksevad ja auto vaid teosammul edasi liigub, muutud aina rahutumaks. Lõpuks jõuad siiski arstikabinetti, aga oled pool tundi hiljaks jäänud.
Linnaelu kõige närvesöövamaks osaks on liiklus, eriti siis, kui see on nii tihe, et auto on auto küljes kinni, mistõttu tänavad on umbes ja õhk saastunud. Paraku ei näita see miljonite linnaelanike igapäevane nuhtlus mingeid vähenemise märke.
Texase Transpordiinstituut märkis USA kohta: „Liiklusummikud on kasvanud kõikjal nii suuremates kui ka väiksemates linnades.” Aruanne lisas, et võimud lihtsalt ei suuda välja mõelda head lahendust, et rahuldada linnas liiklejate suurenevaid nõudmisi. Selline olukord on kõikjal maailmas. Tuhanded Hiina autosõitjad sattusid hiljuti 100 kilomeetri pikkusesse ummikusse, mille kõrvaldamiseks kulus politseil mitu päeva. Méxicos võib 20 kilomeetri pikkune sõit läbi kesklinna võtta aega üle nelja tunni – rohkem kui kuluks keskmisel jalakäijal sama tee läbimiseks.
Pole raske arvata, miks on linnateed umbes. Linnade kasv ei peatu. Nüüdseks elab umbkaudu pool maailma rahvastikust linnades. Linnade kasvades kasvab ka sõidukite hulk. Üks kirjanik kirjeldas seda olukorda nõnda: „Liiga palju inimesi omab liiga palju autosid ning nad tahavad nendega sõita samas kitsas ruumis.”
Miks on liiklusprobleeme raske kõrvaldada
Kuna inimesed sõltuvad autodest, peavad linnad toime tulema suureneva sõidukite hulgaga. USA linnas Los Angeleses, kus elab umbes 4 miljonit inimest, on praegu autosid rohkem kui elanikke. Teistes linnades ei pruugi olukord veel nii hull olla, kuid vaid üksikud linnad suudavad hakkama saada suureneva autode sissevooluga. „Linnad pole kavandatud autode jaoks,” ütleb Madridi linnakomisjoni president Carlos Guzmán. Muistsed kitsaste tänavatega linnad kannatavad kõige rohkem, kuid isegi nüüdisaegsetes suurlinnades ummistuvad laiad teed kiiresti, eriti hommikusel ja õhtusel tipptunnil. „Suurtes linnades on praegu enamiku aja päevast ummikud, ja need muutuvad üha tõsisemaks,” sõnab dr Jean-Paul Rodrigue oma aruandes „Urban Transport Problems”.
Kuna autosid müüakse märksa kiiremini, kui valitsused jõuavad teid ehitada, siis uputab kiiresti kasvav autode hulk üle ka kõige parema teedevõrgu. Raamat „Stuck in Traffic – Coping With Peak-Hour Traffic Congestion” selgitab: „Lõpptulemusena ei
vähenda uute teede ehitamine või olemasolevate laiendamine sugugi tipptunni liikluskoormust.”Ummikuid tekitab ka parkimiskohtade vähesus. Alatasa tiirutab suur hulk autosid linnatänavail vaid selleks, et leida parkimiskohta. On välja arvestatud, et liiklusest tingitud õhusaaste – peamiselt linnades – põhjustab igal aastal umbes 400 000 inimese surma. Ühe aruande kohaselt on Itaalia linnas Milanos õhureostus nii suur, et kui terve päev hingata sisse linnatänavate õhku, siis on see võrdne 15 sigareti suitsetamisega.
Liiklusummikute tekitatud kahju tuleb mõõta ka autojuhtide raisku läinud tundides ja stressis. On raske hinnata emotsionaalset kahju, kuid liiklusummikute majanduslik kahju on ühe USA-s tehtud uurimuse arvestuse järgi 75 suuremas linnas kokku umbes 70 miljardit dollarit aasta kohta. Kas midagi saaks olukorra kergendamiseks ette võtta?
Lahendused, mis vähendavad liikluskoormust
Mitmes linnas on juba kasutusele võetud äärmuslikke meetmeid. Singapur, maailma autoderohkeim linn, kontrollib autode arvu, mida tarbijad võivad osta. Ajaloolistes linnades, kaasa arvatud mitmes Itaalia linnas, ei lubata autosid enamiku aja päevast üldse kesklinna.
Teised linnad on välja pakkunud lahenduseks „liiklusummiku maksu”, mida sõitjad peavad kesklinna sisenemise eest tasuma. Londonis on sedasi suudetud vähendada liiklusseisakuid 30 protsendi võrra ja paistab, et muudki linnad on agarad seda eeskuju järgima. Näiteks Mehhikos lubatakse autosid linna ainult kindlatel päevadel sõiduki registreerimisnumbri alusel.
Linnavõimud on ka investeerinud suuri summasid, et uuendada ühistranspordisüsteemi, parandada maanteid ja ehitada ringteid. Nad kasutavad arvutisüsteeme, et kontrollida valgusfoore ja teavitada politseid, et see tegeleks kiiresti õnnestuskohal tekkinud pudelikaelaga. Spetsiaalsed bussirajad ja sõidurajad, mis muudavad suunda vastavalt vajadusele, aitavad samuti kaasa liiklusvoolu sujuvusele. Sellegipoolest seisneb edu paljuski kodanike koostöös.
Mida sina saad teha?
Jeesus Kristus ütles: „Mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile” (Matteuse 7:12). See tark nõuanne aitab leevendada halvimaid liiklusprobleeme. Kui aga igaüks mõtleks ainult isiklikule mugavusele, nurjuksid ka parimad kavatsused. Järgnevalt on toodud mõned soovitused, mis aitavad sul paremini liiklusummikutes toime tulla.
Lühikeste vahemaade puhul võib jalutamine või jalgrattaga sõit olla parim lahendus. Paljudel juhtudel on see kiirem, lihtsam ja tervislikum. Pikemate vahemaade korral oleks hea sõita ühistranspordiga. Paljud linnad püüavad parandada bussi-, metroo- ja rongiliiklust, et meelitada inimesi autosid koju jätma. Neid teenuseid kasutades võib koguni säästa raha. Isegi kui sul tuleb sõita osa maast autoga, võiksid kesklinna minemiseks kasutada võimaluse korral ühissõidukit.
Kui sul aga tuleb sõita autoga, mõtle, ehk oleks sul võimalik kellegagi koos sõita. See on efektiivseim viis vähendada tipptunnil liiklust. USA-s
kasutavad autot 88 protsenti igapäevastest töölesõitjatest, ja umbes kaks kolmandikku neist sõidab üksinda. Raamat „Stuck in Traffic” ütleb, et kui saaks veenda suurt protsenti inimestest koos tööle sõitma, „mõjutaks see suuresti ummikute ja viivituste taset tipptunnil”. Lisaks on paljudes kohtades teedel sõidurajad autodele, milles on kaks või enam reisijat. Ühe reisijaga autod nendel radadel sõita ei tohi.Kui sa saad valida reisiaega, siis väldi sõite tipptunnil. Nii on lihtsam sul endal ja ka teistel sõitjatel. Ja kui pargid õigesti, ei takista sinu auto liiklusvoolu. Loomulikult ei garanteeri ka kõige paremad kavatsused seda, et sa ei jää liiklusummikusse toppama. Ent kui see juhtub, leevendab stressi õige suhtumine. (Vaata juuresolevat kasti.)
Kahtlemata satud sa suures linnas elades nii või teisiti liiklusummikutesse. Sellele vaatamata, kui sina teed liikluses kõik endast oleneva ning oled kaasliiklejatega viisakas ja kannatlik, suudad sa tõenäoliselt stressitekitava liiklusega toime tulla.
[Kast/pilt lk 23]
Kuidas säilitada rahu liiklusummikus
Hispaania linna Madridi taksojuht Jaime on pidanud taluma liiklusummikuid üle 30 aasta. Siin on mõned mõtted, kuidas tema ärritavates olukordades rahu säilitab:
▪ Võtan midagi lugemiseks kaasa. Kui liiklus seisab, ei ärritu ma sellest nii väga.
▪ Kui autod vaid vaevu edasi liiguvad, kuulan raadiost uudiseid või Piibli helisalvestisi. Nõnda saan liikluse asemel mõelda millelegi muule.
▪ Üldiselt ei lase ma kunagi signaali, sest see lihtsalt häirib teisi ja on mõttetu. Kui olen viisakas kaasliiklejate suhtes, väldin stressi ja aitan ka teistel sellest hoiduda.
▪ Püüan jääda rahulikuks, kui kohtan tülinorivaid juhte, ja tavaliselt hoian neist võimalikult kaugele. Kannatlikkus on hädavajalik.
▪ Kuigi üritan leida teisi võimalikke teid, annan klientidele teada, et mõnikord võivad nad tiheda liikluse tõttu ajagraafikust maha jääda. Linnaliikluses pole alati võimalik täpsust taga ajada.