Ülemaailmne moraali allakäik
Ülemaailmne moraali allakäik
„PETMIST võib kohata kõikjal,” ütleb David Callahan, kes hiljuti avaldas seda teemat käsitleva raamatu „The Cheating Culture”. Muude USA-s esinevate pettusevormide seas mainib ta üliõpilaste ja õpilaste spikerdamist, muusika- ja filmipiraatlust, töökohavargusi, ulatuslikke petuskeeme tervishoiusüsteemis ning steroidide tarvitamist spordiringkondades. Kokkuvõtteks ütleb ta: „Kui kõik need mitmesugused eksimused eetika- ja õigusnormide vastu kokku võtta, võib öelda, et tegemist on tõsised mõõtmed võtnud moraalikriisiga.”
„The New York Times” kirjutas, et USA-d 2005. aasta lõpus tabanud orkaan Katrina „tõi esile kõige tavatuma näite rahapettustest, salasepitsustest, petuskeemidest ja juhmidest bürokraatlikest vusserdamistest nüüdisajaloos”. Üks USA senaator raporteeris: „Võtab lausa hingetuks, kui mõelda kõigile neile häbitutele pettustele, jultunud salasepitsustele ja tohututele raiskamistele.”
Muidugi mõista võiks tuua ka näiteid isetust inimlikust vastutulelikkusest (Apostlite teod 27:3; 28:2). Kuid liigagi sageli võime kuulda: „Mis see minu asi on? Mis kasu ma sellest saan?” Minakeskne hoiak paistab olevat kujunenud reegliks.
On rõhutatud, et minevikus oli isekal, häbitul kõlblusetusel tsivilisatsioonide, näiteks Rooma impeeriumi kokkuvarisemises tähelepanuväärne roll. Kas on praegusajal toimuv eelmänguks millelegi ehk veelgi tähenduslikumale? Kas Piiblis kogu selle maailmaajastu lõppu märgistav ’võimsamaks minev ülekohus’ on praegu haaramas igat ilmanurka? (Matteuse 24:3–8, 12–14; 2. Timoteosele 3:1–5.)
Ülemaailmne allakäik
„Africa News” (22. juuni 2006) teatas seoses uuringutega seksuaalse kuritarvitamise ja pornograafia küsimustes Uganda ühe piirkonna hurtsiklinnades, et „prostitutsiooni ja narkomaania kasv selles paikkonnas on tingitud sellest, et vanemad on oma lapsed hooletusse jätnud”. Artiklis tõdeti: „Kawempe politseijaoskonna lastekaitseametniku Dhabangi Salongo sõnul on laste kuritarvitamise ja koduvägivalla juhtumite arv kohutavalt kasvanud.”
Nagu ütleb üks India arst, on „ühiskond minetamas oma kultuurilisi püsiväärtusi”. Ühe sealse filmirežissööri sõnul on „süveneva narkomaania ja üha lodevama seksuaalelu kombinatsioon veel üks märk, et India on vajumas lääneliku liiderlikkuse mülkasse”.
Hiinas Pekingis asuva seksuoloogiaühingu peasekretär Hu Peicheng märgib: „Varem oli meie ühiskonnal teada, mis on õige, mis vale. Nüüd võime teha, mida iganes tahame.” Selle kohta öeldakse ajakirja „China Today” artiklis: „Ühiskond on muutumas abieluväliste suhete küsimuses üha sallivamaks.”
„Paistab, nagu kooriksid kõik end paljaks ja püüaksid seksi abil midagi kaela määrida,” täheldas hiljuti Inglismaa ajaleht „Yorkshire Post”. „Veidi enam kui sugupõlv tagasi oleks seda võetud kui eetikanormide jämedat rikkumist. Tänapäeval aga pommitatakse meid seksikujunditega igast mõeldavast suunast ning pornograafia on ... kõikjal ühiskonnas kindlalt kanda kinnitanud.” Ajaleht lisab: „Seda, mida varem arvati olevat kohane vaid üle 18-aastastele, peetakse praegu igati sobilikuks kogu perele ning, nagu ütlevad pornograafia vastu võitlejad, on tihtilugu valitud eriliseks sihtrühmaks lapsed.”
„The New York Times Magazine” kirjutab: „[Mõningad teismelised] kõnelevad [oma
sugulistest kontaktidest] nii kiretult ja asjalikult, nagu käiks jutt toidubaari lõunamenüüst.” 8–12-aastastele vanemlikku juhatust jagav ajakiri „Tweens News” mainib: „Üks tütarlaps on oma lapsekäega pannud kirja südantkriipivad sõnad: „Ema sunnib mind väljas poistega kohtamas käima ja seksima. Ma olen alles 12-aastane, ... aidake!””Kuidas küll ajad on muutunud! Kanada „Toronto Star” märgib, et see polnud kuigi ammu, kui „juba ainuüksi mõtet, et geid ja lesbid võiksid avalikult koos elada, võeti eetikanormide jämeda rikkumisena”. Ottawa Carletoni ülikooli ühiskonnaõpetuse õpetaja Barbara Freemen täheldab: „Nüüd öeldakse: „Eraelu on eraasi. Me ei taha, et keegi sellesse sekkuks.””
Pole kahtlustki, et mõne viimase aastakümnega on maailma paljudes paikades toimunud kiire moraaliväärtuste allakäik. Mis on viinud selliste põhjalike muutusteni? Kuidas sina neisse suhtud? Ja mida need muutused tuleviku kohta ütlevad?