Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Jõulusaar — miks me seal käisime

Jõulusaar — miks me seal käisime

Jõulusaar – miks me seal käisime

„ÄRGAKE!” FIDŽI-KORRESPONDENDILT

KIRITIMATI (’jõulud’) ehk Jõulusaar on suurim Vaikse ookeani 33 saarest, millest moodustub Kiribati riik. * Saare pindala on 388 ruutkilomeetrit, mis võrdub Kiribati ülejäänud 32 saare kogupindalaga. Kiritimatil elab umbes 5000, kõigil Kiribati saartel kokku aga umbes 92 000 inimest.

Kõik Kiribati saared peale ühe on korallatollid. Lisaks sellele, et Kiritimati on pindalalt suurim atoll riigis, on see ka suurim korallatoll maailmas!

Pealegi on Kiritimati saar tähelepanuväärne rahvusvahelise kuupäevaraja ligiduse tõttu. Sealsed inimesed on nende hulgas, kel esimesena algab uus kalendripäev, uus aasta ja mõni muu aastasündmus, nagu näiteks Jeesus Kristuse surma mälestuspäev. *

Lisaks on see kauge korallatoll tähtsamaid merelindude pesitsusalasid palavvöötmes. Veel üsna hiljuti teatati, et seal pesitseb regulaarselt umbes 25 miljonit nõgitiiru.

Saladus, mis pole enam vaid lindude teada

Kui aastal 1777 maabus saarele päev enne jõule maadeuurija kapten James Cook, polnud saarel inimasustust, küll aga oli seal tohutul hulgal linde. Cook nimetas saare Jõulusaareks. * Ilmselt jäi saare asukoht aastateks saladuseks kõigile, välja arvatud linnud.

Kord kui me saart külastasime, korraldas looduskaitseameti vaht meile köitva ringkäigu. Kui me kaitseala vahi juhtimisel randa jõudsime, lendasid meid tervitama graatsilised ja uudishimulikud haldjastiirud. Hõljudes mänglevalt lausa meie käeulatuses, pidasid nad silmas iga meie liigutust.

Taamal rannal maas pesitses nõgitiirude koloonia. Sadu tuhandeid linde saabub Kiritimatile poegi kasvatama. Kohale jõudnult lendlevad nad nädalaid nii päeval kui ööl keeriselise kädistava massina oma pesitsuspaikade kohal, oodates kõigi lindude päralejõudmist, enne kui viimaks otse paljale maale pesitsema asuda.

Sulised nõgitiirud alustavad umbes kolmekuuselt ookeanirändeid. Nad pöörduvad maale tagasi alles viie-seitsme aasta pärast, kui nad on saanud sigimisvõimeliseks. Neil äraolekuaastail möödub enamik nende ajast õhus. Nende sulgedes pole piisavalt õli, et nad saaksid vees ulpida.

Me nägime pesadel istuvaid tume-tõmmutiirusid koos poegade ja veel hauduvate munadega. Need merelinnud ehitavad oma poegadele pesa, kuid haldjastiirud seda ei tee. Nemad munevad oma munad puuokstele. Õnneks on munast koorunud poegadel hästiarenenud jalad ja küünised, et okstest kinni hoida. Need okste külge klammerdunud udemeis tiirupojukesed võitsid silmapilk meie südamed. Ka nende vanemad on silmatorkavalt kaunid lumivalged, kontrastse mustja nokaga väikesed linnud.

Meie ringkäigu ajal istus kõigutamatult oma munal Polüneesia tormilind, hoides läheduses asuvast varjulisest pesapaigast meil hoolsalt silma peal. Kiritimati saarel asub teadaolevalt suurim kiilsaba-tormilindude koloonia maailmas, lisaks on see saar arvatavasti üks viimaseid Polüneesia tormipääsu ja valgekurk-tormilinnu pesitsuspaiku maailmas. Arvukate saarel pesitsevate linnuliikide seas on ka punasaba-troopikalind, masksuula, pruunsuula, punajalg-suula, suur-tõmmutiir ning fregattlind.

Fregattlinnud lauglesid pingevabalt meie peade kohal, demonstreerides oma võrratut õhuakrobaatikat, näpates teistelt lindudelt otse õhust kalu ja haarates üksteise võidu kalurite loobitud maiuspalu. Sellised lennunavigatsiooni oskused on hädavajalikud, sest fregattlind ei saa õieti veepinnale laskuda. Nagu nõgitiirulgi, pole ta sulestik piisavalt veekindel, lisaks on tal tiibade ligi kahemeetrise siruulatuse tõttu üsna raske lendu tõusta.

Saime teada, et varem nähtud pruun linnuke on tundrarüüt. Ta on üks paljudest rändlindudest, kellele Kiritimati on tähtis paik toitumiseks ja puhkamiseks pärast pikka lendu tuhandete kilomeetrite kaugusest pesitsuspaigast ülalpool põhjapolaarjoont. Võrratud navigeerimisoskused aitavad neil maratonlendajatel jõuda siia lindude eelpostile, mis jääb Honolulust Havail 2100 kilomeetrit lõuna poole.

Meie külastuste eriline põhjus

Külastasime Kiritimatit regulaarselt mitte selleks, et linde vaadelda, vaid selleks, et viibida koos oma sealsete kaaslaste Jehoova tunnistajatega koosolekutel ja osaleda kuulutustöös. Geograafiline eraldatus on neile kallitele inimestele tõsiseks väljakutseks. Kui näiteks aastaid tagasi üks tunnistaja ootamatult suri, pidas tema leinav naine vapralt matusekõnet, sest polnud kedagi teist, kes seda oleks teinud. Naine soovis, et arvukad kohalviibijad saaksid kuulda, millise lootuse surnutele annab Piibel (Johannese 11:25; Apostlite teod 24:15).

Peale kolme suurepärase piiblitõlke on kohalikus keeles piiblilisi väljaandeid vähe saada. Ent Jehoova tunnistajad annavad kord kuus välja kiribatikeelset neljavärvitrükis „Vahitorni” ja muud piiblilist kirjandust. Paljudele on see üllatuseks, sest maailmas räägib seda keelt napilt 100 000 inimest. Need Piiblil põhinevad väljaanded võimaldavad sel eraldiasuval tunnistajate rühmal pidada korrapäraselt jumalateenimiseks mõeldud koosolekuid ning täita Jeesuse käsku kuulutada Jumala Kuningriigi evangeeliumi (Matteuse 24:14; Heebrealastele 10:24, 25).

Külastajatel tuleb maadelda transpordiprobleemidega. Siiski saab Kiritimatil reisida teed pidi Londonist Tennessee kaudu Poolasse kõigest kolme tunniga! Kuidas see on võimalik? Banana, London, Pariis, Poola, Tennessee ja Tabwakea on värvikad külanimed, mis meenutavad mõningate saare esimeste külastajate päritolu.

Ühe külaskäigu ajal tegi lahke arst meile ettepaneku võtta üheskoos ette reis Poolasse, mis avas meile võimaluse seal esimest korda kuulutada. Kuna meil oli Poola jaoks aega kõigest paar tundi, siis me sõna otseses mõttes jooksime majast majja, et jõuda iga koduni. Kõik, keda kohtasime, kuulasid meie piiblisõnumit lugupidamisega ja võtsid vastu kirjandust, suutmata kuidagi uskuda, et see on nende omas keeles.

Mõtleme ikka südamesoojusega neile armsatele inimestele kaugel Kiritimati saarel. Samuti on meie südames eriline koht võrratutel sulelistest asukatel. Kapten Cook võis ehk ammustel aegadel arvata, et tegemist ongi puhtalt linnusaarega, kuid tänapäeval on paljud inimesed teist meelt. Nagu lindudele, on see ka neile kodusaar.

[Allmärkused]

^ lõik 3 Varem kutsuti Kiribatit Gilberti saarteks. Nüüd kuuluvad Kiribatisse lisaks 16 Gilberti saarele ka Fööniksisaared ja Line’i saared, samuti Oceani (Banaba) saar.

^ lõik 5 Jehoova tunnistajad mälestavad Jeesuse käsu kohaselt tema surma kord aastas päeval, mis vastab tema tegelikule surmapäevale (Luuka 22:19).

^ lõik 8 Ka India ookeanis paikneb Jõulusaar.

[Kaardid lk 16]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Kiritimati

Banana

Tabwakea

London

Pariis

Poola

Rahvusvaheline kuupäevaraja

[Pilt lk 16]

Fregattlinnud

[Allikaviide]

GaryKramer.net

[Pilt lk 17]

Haldjastiir

[Allikaviide]

© Doug Perrine/SeaPics.com

[Pilt lk 17]

Pruunsuulad

[Allikaviide]

Valerie & Ron Taylor/ardea.com

[Pilt lk 18]

Koos kohalike tunnistajatega kuulutustööl

[Pildi allikaviide lk 18]

GaryKramer.net