Hüppa sisu juurde

Hüppa sisukorda

Kas jumalateenimine saab meeldiv olla?

Kas jumalateenimine saab meeldiv olla?

Piibli seisukoht

Kas jumalateenimine saab meeldiv olla?

„MA USUN ja armastan Jumalat, aga teenistused kirikus tunduvad mulle tüütud,” kirjutab üks naine, kes peab end kristlaseks. Kas ka sina tunned samamoodi? Tõsiasi on see, et nii mõnigi on tüdimuse, rahulolematuse ja lootustes pettumuse ajel mõelnud välja oma mooduse, kuidas Jumalat teenida.

Neid enda välja mõeldud jumalateenimise ilminguvorme on üks ajaleht märgistanud kui „improviseeritud usku”. Ent neid, kes soovivad, et jumalateenimine valmistaks neile heameelt, ei pruugi selline võimalus rahuldada. Miks? Sest neid võib taas vallata sama rahulolematus, mis oli andnud neile tõuke lahkuda kirikust.

See paneb küsima: kas elada Piibli õpetuste kohaselt on tüütu ja rõõmutu? Üldsegi mitte! Mõelgem näiteks Piibli ühe lauliku sõnadele: „Tulge, hõisakem Jehoovale ... Tulge, kummardagem ja põlvitagem, heitkem maha Jehoova, oma Looja palge ette!” (Laul 95:1, 6).

Üks teine piiblilaulik laulis Jehoovale tänumeeles: „Sina, Jehoova, üksi oma nimega oled Kõigekõrgem üle kogu ilmamaa!” Jehoovat nimetatakse Pühakirjas õnnelikuks Jumalaks ning tema teenijad väljendavad tihtilugu oma rõõmu – seda nii minevikus kui tänapäeval (Laul 83:19; 1. Timoteosele 1:11).

Alus rõõmuks

Jumalateenimisel annab meile alust tõeliseks rõõmuks arusaam, mida kõike on Jehoova meie vastu armastust väljendades tegelikult teinud. Mida siis? „Nõnda on Jumal maailma [inimsugu] armastanud, et ta oma ainusündinud Poja [Jeesus Kristuse] on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei saaks hukka, vaid et temal oleks igavene elu!” (Johannese 3:16).

Niisiis on Piibli sõnul Jumala tahe, et „kõik inimesed õndsaks saaksid ja tõe tunnetusele tuleksid” (1. Timoteosele 2:3, 4). See ei tähenda vaid seda, et teatakse, mida ütlevad mõningad piiblisalmid. Pigem tähendab see seda, et meil tuleb loetut mõista, mis aga eeldab hoolikat siiral meelel uurimist (Matteuse 15:10). Tasu on see: „Siis sa ... leiad Jumala tunnetuse!” Tõesti väga meeldiv! (Õpetussõnad 2:1–5.)

Sellist rõõmu said kogeda esimesel sajandil Makedoonias Beroias elanud inimesed. Kui apostel Paulus õpetas neile Jumala sõna, „võtsid [nemad] sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati”. Kui Kirja uurimine oleks olnud tüütu ja rõõmutu tegevus, poleks and sellist heameelt tundnud. (Apostlite teod 17:11, meie kursiiv.)

Jeesus ütles: „Õndsad on need, kellel nälg ja janu on õiguse järele, sest nemad rahuldatakse” (Matteuse 5:6, meie kursiiv). Otsekui toidupuudust kannatanud inimesed, kes on võinud hakata korrapäraselt toituma, on paljud tänapäeval ülirõõmsad, saades rahuldada oma vaimset nälga. Nagu beroialased, ’usuvad nüüd paljud neist’ (Apostlite teod 17:12).

Eluviis

Esimesel sajandil hakkasid tõelised jumalateenijad käima „usuteel” – seda terminit kasutatakse kirjakohas Apostlite teod 9:2, viitamaks algkristlaste omaks võetud uuele eluviisile. Need, kes tänapäeval soovivad kogeda jumalateenimise rõõmu, peavad tegema sedasama. Nad peavad laskma Piibli tõdedel vormida oma mõtteviisi ja igapäevast käitumist.

Seepärast kutsus apostel Paulus efeslasi üles: „Teil tuleb enesest ära heita endise elu poolest vana inimene.” Ent nagu Paulus jätkab, läheb tarvis enamat: „[Teil tuleb] riietuda uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse” (Efeslastele 4:22–24). *

Seda nõuannet kuulda võttes ja Jumala tahte kohaselt oma elus muudatusi tehes avaneb meile võimalus kogeda sügavat rahulolu ja rõõmu. Mis seda annab? Paulus kirjutas Kolossa kristlastele, et neil on vaja teha oma elus muudatusi, elamaks „väärikalt Issandale, et temale kõigiti meeldida” (Koloslastele 1:10). Kahtlemata annab põhjust rõõmuks teadmine, et meie elu meeldib tõelisele Jumalale. Pealegi teeb Jumal võimalikuks meeldida temale „kõigiti”. Tänu millele? Tänu andeksannile.

Kõik me teeme pattu, kõik me vajame Jumala andeksandi. „Kristus Jeesus on tulnud maailma päästma patuseid,” teatab Paulus kirjakohas 1. Timoteosele 1:15. Ohverdades meie eest oma elu, võimaldas Jeesus meil saada andeksanni pattude eest. Seepärast tunneb tõeline jumalateenija kergendust, et ta süda on vabanenud raske süükoorma alt. Ta võib saada puhta südametunnistuse ja tunda rõõmu kindlast lootusest, et seni, kuni ta siiralt teeb Jumala tahtmist, pälvib ta andeksanni oma pattude eest.

Veel üks rõõmu põhjus

Kui inimene asub teenima tõelist Jumalat, pole ta üksi. Piibli laulik Taavet kirjutas: „Ma rõõmustusin, kui mulle öeldi: „Lähme Jehoova kotta!”” (Laul 122:1). Tõepoolest, kui koguneme korrapäraselt koos teiste jumalateenijatega, süveneb meie rõõm suuresti.

Pärast Jehoova tunnistajate koosolekul käimist kirjutas üks mees: „Meid võeti vastu lahkelt ja abivalmilt, mis kõneleb selgelt sügavast ühtekuuluvustundest. Nii paljude noorte kindluse ja tasakaalukuse üle võivad tunda uhkust nii nemad kui nende vanemad. Soovin anda teada, kui tänulik ma olen, et mind kutsuti nii südantliigutavale ja haaravale sündmusele.”

Ka sina võid leida võimalusi teenida Jehoovat meeldival viisil ning tunda nendest rõõmu nagu Taavet muistsel ajal. „Teenige Jehoovat rõõmuga,” kutsus ta üles, „tulge tema palge ette hõiskamisega!” (Laul 100:2). Eeldatavasti on jumalateenimine meeldiv kõigile, kes teenivad tõelist Jumalat õigel ajendil.

[Allmärkus]

^ lõik 14 Selle kohta, mida see uueks inimeseks saamine hõlmab, annavad selge pildi 4. peatükk Kirjast efeslastele ja 3. peatükk Kirjast koloslastele.

KAS OLED MÕELNUD?

▪ Millel põhineb õige jumalateenimine? (1. Timoteosele 2:3–6)

▪ Milline osa on Kristuse lunastusohvril meie rõõmus? (1. Timoteosele 1:15)

▪ Kuidas teevad kristlikud koosolekud sinu jumalateenimise meeldivamaks? (Laul 100:1–5)

[Pilt lk 10]

Üheskoos Piiblit uurida võib olla meeldiv kogemus