Piibli seisukoht

Miks hoida keskkonda?

PRAEGUSEL ajal võib inimtegevus rikkuda meie planeeti rohkem kui kunagi varem ajaloos. Kuna keskkonda ähvardavad ohud, nagu näiteks globaalsoojenemine, muutuvad aina teravamaks, püüavad teadlased, valitsused ja tööstusgrupid selles suhtes järjest rohkem midagi ette võtta.

Ent kas meil kui üksikisikuil on vastutus keskkonda hoida? Kui on, siis mil määral? Piibel toob välja mõjuvaid põhjusi, miks elada keskkonnasäästlikult. Samuti aitab Piibel keskkonnahoiu suhtes tasakaalukas olla.

Kuidas tegutseda kooskõlas Looja eesmärgiga

Jehoova Jumal tegi maa inimestele aiasarnaseks koduks. Ta kuulutas kõik oma töö „väga heaks” ning pani inimesed maad „harima ja hoidma” (1. Moosese 1:28, 31; 2:15). Kuidas suhtub Jumal sellesse, mida inimesed on maakeraga teinud? Kahtlemata kurvastab teda nende ebaperemehelikkus väga, sest Ilmutuse 11:18 on ennustatud, et Jumal hävitab need, „kes hävitavad maad”. Seega ei peaks keskkonna seisund meid ükskõikseks jätma.

Piibel kinnitab, et Jumal heastab igasuguse kahju, mida inimene on meie maale põhjustanud, ning ta teeb „kõik uueks” (Ilmutuse 21:5). See aga ei tähenda, et kui Jumal ükskord kõik nagunii taastab, võime praegu teha, mida tahame. Meie teod pole ebaolulised. Kuidas saame näidata, et meil on samasugune suhtumine oma planeeti kui Jumalal ning et toetame tema eesmärki muuta see paradiisiks?

Aitame kaasa keskkonnahoiule

Normaalne elutegevus toob endaga paratamatult kaasa mingil määral  jäätmeid. Niisiis lõi Jehoova targalt selliste jäätmete ümbertöötamiseks aineringed, nii et õhk, vesi ja pinnas säiliksid puhtana (Õpetussõnad 3:19). Meil tuleks elada loodusega harmoonias. Seega peaksime olema hoolikad, et me ei tekitaks keskkonnale tarbetut koormat. Selline suhtumine näitab, et armastame oma ligimest nagu iseennast (Markuse 12:31). Vaadelgem üht huvitavat näidet Piibli aegadest.

Jumal andis Iisraeli rahvale juhise matta väljaheited väljapoole leeri (5. Moosese 23:13, 14). See hoidis leeri puhtana ja aitas kaasa väljaheidete lagunemisele. Samuti tuleb ka tänapäeval kristlastel kõrvaldada prügi ja muud jäätmed kiiresti ja õigel viisil. Eriti hoolas tasub olla mürgiste ainete äraviskamisel.

Paljusid jäätmeid on võimalik uuesti kasutada või ringlusse võtta. Kui jäätmete ringlussevõtt on kohalike seaduste järgi kohustuslik, tähendab sellistele seadustele kuuletumine, et kristlane annab „keisrile, mis kuulub keisrile” (Matteuse 22:21). Ringlussevõtt võib küll nõuda lisavaeva, kuid see näitab soovi hoida keskkonda puhtana.

Miks hoida loodusvarasid

Selleks et saada toitu, peavarju ja kütet ehk hoida end elus, tuleb meil tahes-tahtmata loodusvarasid tarbida. Ent see, kuidas me neid ressursse kasutame, näitab, kas me mõistame, et need on annid Jumalalt. Siis kui iisraellased ihkasid kõrbes liha süüa, saatis Jehoova neile küllaga vutte. Ahnuse tõttu läksid nad aga lindude kogumisega liiale ning see vihastas Jehoova Jumalat (4. Moosese 11:31–33). Jumal pole muutunud. Seepärast ei tarbi vastutustundlikud kristlased loodusvarasid asjatult, sest see oleks märk ahnusest.

Mõned inimesed võivad arvata, et neil on õigus tarbida energiat või muid ressursse piiramatult. Kuid loodusvarasid ei peaks raiskama pelgalt sel põhjusel, et meil on võimalik seda endale lubada või et loodusvarasid veel jätkub. Pärast seda, kui Jeesus oli ime läbi suurt rahvahulka toitnud, käskis ta ülejäänud kalad ja leiva kokku koguda (Johannese 6:12). Ta ei tahtnud raisata seda, mida Isa oli andnud.

Tasakaalukus

Meil tuleb iga päev langetada otsuseid, mis mõjutavad keskkonda. Kas me peaksime elama äärmuslikult ja eralduma inimühiskonnast, et keskkonda mitte mingil viisil saastata? Piibel sellist toimimisviisi ei soovita. Kuidas elas Jeesus? Ta elas maa peal normaalset elu, mis aitas tal teha Jumala antud kuulutustööd (Luuka 4:43). Kuid Jeesus keeldus sekkumast poliitikasse ega püüdnud lahendada oma aja sotsiaalseid probleeme. Ta ütles selgelt: „Minu riik ei ole sellest maailmast” (Johannese 18:36).

Meil on kohane kaaluda, millist mõju avaldavad keskkonnale meie ostud, transpordikasutus ja puhkus. Näiteks on mõned otsustanud osta kaupu, mis on valmistatud keskkonnasäästlikult või mille kasutamine on keskkonnale võimalikult ohutu. Teised jälle püüavad võtta võimalikult vähe osa tegevustest, mis tekitavad saastet, ning hoiduvad liigsest loodusvarade tarbimisest.

Kristlastel pole vaja sundida teisi langetama samasuguseid otsuseid, mis nemad on teinud, sest isiklikud ja kohalikud olud varieeruvad. Siiski vastutame kõik individuaalselt oma otsuste eest. Nagu Piibel ütleb, „igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:5).

Looja andis inimestele vastutuse hoolitseda maa eest. Tänulikkus selle ülesande eest ning lugupidamine Jumala ja tema loomistöö vastu peaksid panema meid langetama arukaid ja vastutustundlikke otsuseid selles osas, kuidas suhtume keskkonda.

KAS SA OLED MÕELNUD?

▪ Kas Jumal lahendab kunagi keskkonnaprobleemid? (Ilmutuse 11:18)

▪ Millise vastutuse maakera suhtes on Jumal inimestele usaldanud? (1. Moosese 1:28; 2:15)

▪ Millise eeskuju jättis Jeesus säästlikkuses? (Johannese 6:12)