Vaatleme maailma

▪ „See, kui palju sel [2007] aastal [Arktikas] jääd vähenes, purustas täielikult kõik eelnevad rekordid” (MARK SERREZE, NATIONAL SNOW AND ICE DATA CENTER, USA)

▪ The New Economics Foundation’i ajutrust arvestas välja, et „kui igaüks tarbiks sama palju, kui seda tehakse Ameerika Ühendriikides, oleks vaja 5,3 planeet Maad. Prantsusmaa ja Suurbritannia puhul oli see number 3,1; Hispaania puhul 3,0; Saksamaa puhul 2,5 ja Jaapani puhul 2,4. (REUTERS NEWS SERVICE, SUURBRITANNIA)

„Rohkem kahju kui kasu”

„Talletatud vere ülekanded võivad enamike patsientide puhul tuua rohkem kahju kui kasu,” öeldakse USA-s North Carolinas Durhamis asuva Duke’i ülikooli meditsiinikeskuse aruandes. Uuringutest on ilmnenud, et vereülekande saanud patsientide seas „on sagedasemad infarkt, südamepuudulikkus, insult ning isegi surm”. Miks? „Peaaegu kohe, kui punalibled kehast eralduvad, hakkab neis lagunema lämmastikoksiid.” See ühend on aga väga oluline, et hoida veresooned avatuna, nii et punalibled saaksid viia hapnikku kudedesse. „Tõenäoliselt kantakse miljonitele patsientidele üle sellist verd, mis ei transpordi hapnikku hästi,” öeldakse aruandes.

Telemaania Bhutanis

Aastakümneid seisis tilluke Himaalaja kuningriik Bhutan vastu televisioonile. Kui aga paljud kaebasid selle üle, et ei saanud vaadata 1998. aasta jalgpalli maailmameistrivõistlusi, tegi valitsus 1999. aastal televisiooni elanikele kättesaadavaks. Nüüd võib seal näha 40 kanalit, ning inimesed on juba Hollywoodi filmidest ja India seebiooperitest sõltuvuses, öeldakse ühes Bhutani aruandes. Selle asemel, et lihtsalt koos olla, laulda või juttu ajada, kogunevad pered nüüd teleri ette. Üks naine kurdab, et tal ei jäägi enam muu jaoks aega – ka mitte palvetamiseks. „Ehkki ma keerutan palveveskit,” lausub ta, „on mu mõtted alati teleri juures,” kirjutatakse Katari ajalehes „The Peninsula”. „Kõige rohkem kardetakse aga tarbimishullust, mis on tavaline teistes riikides. Televisioon ning reklaamid tekitavad soove, mida aga inimeste majanduslik olukord ei võimalda rahuldada.”

Häiritud kontoritöölised

„Mõnikord tundub, et kontoritöö tähendab vaid seda, et sinu tööd pidevalt segatakse ja sa pead alatasa telefonile vastama,” öeldakse ajakirjas „New Scientist”. Uuring näitas, et kontoritöölistest katserühm sai töötada katkestamiseta keskmiselt vaid kolm minutit. Kuna katkestamised võivad võtta tööpäevast kokku kaks tundi, on mõned hõivatud kontoritöölised võtnud abiks arvuti, mis analüüsib, kas mingi vahelesegamine on kiireloomuline või mitte. Järgnevalt on toodud mõned kasulikud soovitused: „Ole inimestega aus, ... kui sul tõesti pole aega, ütle seda otse ning võta kokku julgus sulgeda meili- ja sõnumivahetusprogrammid ning lülitada välja telefon, kuniks töö on tehtud.”