Kas märk ohust?

„Veu Lesa, 73-aastane mees Tuvalust, ei vaja teaduslikke aruandeid, veendumaks, et meretase tõuseb,” kirjutab ajaleht „The New Zealand Herald”. „Tema lapsepõlverannad on kadumas. Taimed, mis olid toiduks tema perele, on soolase merevee tõttu välja surnud. 2007. aasta aprillikuu üleujutus, mis uputas tema elamise ning külvas selle üle kivide ja prahiga, sundis teda kodunt lahkuma.”

MEREPINNAST umbes nelja meetri kõrgusel asuvate Tuvalu saarte elanikele „pole globaalne soojenemine abstraktne teadus, vaid igapäevaelu reaalsus”, jätkab ajaleht. * Tuhanded inimesed on juba saartelt lahkunud ning paljud valmistuvad selleks.

Robert, kes elab Austraalias Brisbane’is, tohib oma aeda kasta vaid kindlatel päevadel ja sedagi ämbri, mitte voolikuga. Juhul kui Robert ei pese oma autot autopesulas, kus vesi läheb korduvkasutusse, võib ta pesta üksnes auto peegleid, aknaid ja numbrimärke. Miks sellised piirangud? Kuna Roberti kodukohta on tabanud põud, mida on nimetatud sajandi kõige rängemaks põuaks. On aga paiku, mis kannatavad veelgi suurema põua käes. Kas see, mis toimub Austraalias ja Tuvalus, on märk globaalsest soojenemisest?

Mida mõned ennustavad

Paljud arvavad, et globaalses soojenemises on peamiselt süüdi inimtegevus ning et sellel võib olla katastroofiline mõju kliimale ja keskkonnale. Näiteks mandrijää ulatusliku sulamise ning vee soojenemisest tingitud ookeanide mahu suurenemise tõttu võib meretase drastiliselt tõusta. Madalad saared, nagu Tuvalu, võivad seetõttu hoopistükkis kaduda, samuti suur osa Hollandist ja Floridast, kui mainida vaid mõningaid piirkondi. Ja miljonid inimesed on sel juhul sunnitud lahkuma oma kodukohast, näiteks Shanghaist, Calcuttast ja osaliselt ka Bangladeshist.

Samuti võib temperatuuri tõus intensiivistada torme, üleujutusi ja põudu. Himaalajas võib liustike sulamine aladel, mis toidavad seitset jõestikku, tuua kaasa joogivee puuduse 40 protsendile maakera elanikkonnast. Ohus on ka tuhanded loomaliigid, sealhulgas jääkarud, kelle jahimaad asuvad enamalt jaolt jää peal. Tegelikult ongi paljud jääkarud juba kaalus alla võtnud ning mõned neist on lausa näljas, nagu näitavad teadaanded.

Temperatuuri tõus võib põhjustada ka haiguste levikut, kuna soodustab sääskede, puukide ning seente ja teiste haigusttekitavate organismide tungimist uutele aladele. „Kliimamuutustest tingitud ohud on peaaegu sama hirmsad kui tuumarelvade kasutamisega kaasnev oht,” ütleb ajakiri „Bulletin of the Atomic Scientists”. „Selle lähiajalist mõju võib küll olla raske märgata ..., kuid järgmise kolme-nelja aastakümne jooksul võivad kliimamuutused tekitada pöördumatut kahju elupaikadele, millest sõltub inimeste ellujäämine.” Veel pahaendelisemana kõlab aga mõningate teadlaste arvamus, et globaalse soojenemise arvele pandud muutused leiavad aset varem, kui nad olid arvanud.

Mida peaksime neist ennustustest järeldama? Kas elu maa peal on tõepoolest ohus? Skeptikud ütlevad, et niisugused koledad ennustused on alusetud. Teised ei tea, mida uskuda. Mis on siis tõde? Kas maakera ja seega ka meie elu on tõesti ohus?

[Allmärkus]