Robotid — kui kaugele on need arenenud?

ESITA

Robotid – kui kaugele on need arenenud?

„ÄRGAKE!” JAAPANI-KORRESPONDENDILT

ROBOTID. Mis su kujutlusse seda sõna kuuldes tõuseb? Mõned näevad robotites sõbralikke kasulikke partnereid või abilisi, mõned aga tunnetavad ohtu – tegemist võib olla kõrgema intelligentsiga aparaatidega, mis ühel päeval hakkavad ehk inimesi asendama. Paljudele on robotid siiski pigem teadusulme valdkond kui elu reaalsus.

Kuidas on lood tänapäeval? Rahvusvahelise robootikaföderatsiooni 2006. aasta uuringus toodud arvestuste järgi on maailmas kasutusel peaaegu miljon tööstusrobotit, kusjuures ligikaudu pooled neist töötavad Aasias. Millest selline nõudlus?

Mida robotid teevad?

Kujutlegem töölist, kes kunagi ei puudu töölt, iial ei kurda ning võib vehkida väsimatult tööd teha 24 tundi ööpäevas ja seitse päeva nädalas. Just seda teevadki tööstusrobotid, kui nad uhavad panna kokku lõpmatul arvul autosid ning elektrilisi ja koduse majapidamise seadmeid. Robotid tegutsevad igati oma nime kohaselt, mis on tuletis tšehhi sõnast robota (’sunnitöö’). Arvestuste järgi töötas 2005. aastal autotööstuses üks robot iga kümne töölise kohta!

Ent robotite koht pole enam ammu pelgalt vabrikus. Nüüd on nad varustatud selliste seadmetega nagu hääletuvastustarkvara, güroskoobid, juhtmeta andmeedastus, globaalse asukoha määramise süsteemid ja kõiksugused sensorid näiteks soojuse, võimsuse, ultraheli, kemikaalide ja radiatsiooni tuvastamiseks. Olles varasemast võimsamad ja suutlikumad, täidavad robotid nüüd ülesandeid, mis vaid mõni aasta tagasi võimatuna näisid. Vaadelgem mõningaid näiteid.

▪ Teenindus. Mehaaniliste kätega varustatud farmaatsiarobot ühes Suurbritannia haiglas otsib ravimid välja ja jagab laiali kõigest sekunditega. USA postiametil on hulk roboteid, mida rakendatakse postipakkide sorteerimisel, tõstmisel ja virnastamisel. On roboteid, mis oma käänlevate käsivartega saavad teha järelevaatust või remonttöid väga piiratud ruumis, näiteks lennukitiibade sisemuses

▪ Seltsi pakkumine. Ühes Jaapani hooldekodus paitavad eakad patsiendid kordamööda armsat karvast robot-hülgepoega. Robothüljes suudab reageerida puudutustele, valgusele, helidele, temperatuurile ja koguni hoidmisviisile. Ka suudab see jäljendada loomale omast käitumist ning reageerida häälitsuse, silmade pilgutamise ja loibade liigutamisega. Väidetavasti täidab robothüljes inimese põhivajadust seltsi järele ning leiab rakendust ühe teraapiavormina.

▪ Meditsiin. Üles patsiendi kohale on seatud kolmekäeline robot. Mõne meetri kaugusel jälgib kirurg hiiglasliku juhtpuldi pildinäidikult ruumilist digitaalpilti patsiendi südamest. Kirurg juhib opereeriva roboti käsi, mis lõikavad ja õmblevad kokku defektset südameklappi. Selline aparatuur võimaldab tänu roboti erakordselt täpsetele liigutustele lõikehaavu minimeerida, mis vähendab organismile põhjustatavat traumat ja verekadu ning tagab kiirema paranemise.

▪ Kodune majapidamine. Tarvitseb vaid nupule vajutada – ja kettakujuline robot asub põrandalt tolmu imema. Robot teeb vabadel pindadel järjest suuremaid spiraale ning liigub mööda seinaääri edasi, saades lõpuks selgeks ruumi kuju. Aparaat teeb kindlaks trepi asukoha ja hoidub sellest eemale. Lõpetanud töö, peatub robot automaatselt ning suundub seejärel oma laadimispaika. Nüüdseks on kasutusel üle kahe miljoni robot-tolmuimeja.

▪ Kosmos. Kuuerattaline Spiriti-nimeline liikurrobot uurib Marsi pinnast. Robotkäe külge kinnitatud teaduslike instrumentide abil uurib kulgur pinnase ja kivimite koostist. Oma pardakaameratega on Spirit teinud Marsi pinnareljeefist, kraatritest, pilvedest, tolmutormidest ja päikeseloojangutest rohkem kui 88 500 fotot. Tegemist on ühega praegu Marsil tegutsevatest liikurrobotitest.

▪ Otsimis- ja päästetööd. Kui Maailma Kaubanduskeskuse tornid kokku kukkusid, asusid väändunud terastaladest ja purunenud betoonpaneelidest moodustunud ülikuuma prahi all tööle 17 jalgpallisuurust päästetööde robotit, et leida ellujäänuid. Hiljem on töötatud välja moodsamad mudelid, nagu see, mida allpool näha võib.

▪ Allveetööd. Teadlased kasutavad ookeani – Maa ainukese veel läbiuurimata piirkonna – uurimiseks veealuseid iseliikureid. Need liikurrobotid on mehitamata ja autonoomse jõuallikaga. Vee all leiavad need rakendust ka rikkeotsimis- ja remondioperatsioonidel, telekommunikatsioonikaablite kontrollimisel, vaalade jälitamisel ja meremiinide traalimisel.

Kas nagu inimesed?

Juba sajandeid on inimene unistanud ehitada humanoidrobotit. Ent on osutunud kirjeldamatult raskeks seda tehniliselt teostada. „Superarvutite konstrueerimise, pilvelõhkujate ehitamise või ka tervete linnade kavandamise keerukus kahvatab ülesande kõrval teha valmis aparaat, millel on motoorsed oskused nagu inimesel, kunstlik nägemis-, haistmis-, kuulmis- ja kompimisvõime ning midagi ligilähedast inimese intelligentsile,” täheldatakse ajakirjas „Business Week”.

Näiteks võiksime mõelda näiliselt lihtsale ülesandele valmistada humanoidrobot, mis suudab kõndida. Pärast 11 pikka aastat vaevanõudvaid uuringuid ja tootearendust – ja pärast miljonite dollarite kulutamist – saavutasid jaapani insenerid 1997. aasta septembris hämmastava tehnilise võidu. Sellest alates on humanoidroboteid sedavõrd edasi arendatud, et need suudavad trepist käia, joosta, tantsida, kanda kandikul esemeid, lükata käru ja koguni pärast põrandale kukkumist püsti tõusta.

Mida toob tulevik?

Milline on robotite tulevik? USA riiklik aeronautika- ja kosmoseorganisatsioon töötab praegu välja „robonauti”, humanoidrobotit, mis on suuteline täitma kosmoses ohtlikke ülesandeid. Arvutitehnoloogia teerajajaid Bill Gates ütleb, et tõenäoliselt „hakkavad robotid täitma olulist rolli eakate inimeste füüsilisel abistamisel ja neile isegi seltsi pakkumisel”.

Samuti Jaapani valitsuse välja antud raportis tuuakse ära kujutluspilt ühiskonnast aastal 2025, mil inimestega kõrvu eksisteerivad robotid, mis töötavad hooldajaina, abistavad lapsekasvatamises ja teevad koduseid majapidamistöid. Teadlased loodavad, et aastal 2050 suudab vaid robotitest koosnev jalgpallimeeskond võita inimeste meeskonda. Lisaks loodetakse, et mõne aastakümnega töötatakse välja aparaadid, mis on inimese ajust võimekamad.

Ennustused võivad küll julged olla, aga nende täitumise suhtes pole sugugi mitte kõik ühtmoodi optimistlikud. Eesootavate tehniliste raskuste kohta täheldab tehisintellektiga tegelev teadlane Jordan Pollack: „Me oleme täielikult alahinnanud seda, kui oivaline programmeerija on Emake Loodus.”

Saab näha, kui kaugele robotid arenevad. Ent üks asi on kindel: võime armastada ning ilmutada tarkust, õiglust ja väge jääb alatiseks ainult inimestele omaseks. Miks? Piibel ütleb selgelt, et erinevalt kõigist teistest elusolenditest loodi vaid inimene Jumala näo järgi (1. Moosese 1:27). Inimesed ei ole tundetud, külmalt kalkuleerivad robotid. Nad on vaba tahtega isikud, kel on teadvus ja võime Jumalat teenida. Ajendagu see fakt meid hoiduma veelgi enam Looja Jehoova Jumala ligi! (Jakoobuse 4:8.)

[Piltide allikaviited lk 16]

Courtesy Aaron Edsinger

Courtesy OC Robotics

[Piltide allikaviited lk 17]

Courtesy AIST

Courtesy iRobot Corp.

[Piltide allikaviited lk 18]

Ülal: NASA/JPL-Solar System Visualization Team; vasakul: NASA/JPL/Cornell University

Greg McFall/NOAA/Gray’s Reef National Marine Sanctuary

[Pildi allikaviide lk 19]

ÄRGAKE!