Jumala nimi Taanis
Jumala nimi Taanis
IGAL aastal on tuhanded Kopenhaagenit külastavad turistid üllatunud, kui näevad pealinna ja selle ümbruskonna lossidel ning muudel hoonetel Jumala nime Jehoova või selle heebrea vastet יהוה. * Näiteks on kesklinnas asuva Holmensi kiriku sissepääsu kohale suurte kullatud tähtedega kirjutatud Jumala nimi. Samuti leiab selle nime kiriku sees olevalt mälestustahvlilt aastast 1661.
Holmensi kirikust jalutuskäigu kaugusel on üks torn, Rundetårn. Selle välisseinal on ladinakeelne tekst, mis sisaldab muu hulgas suurte heebrea tähtedega kirjutatud Jumala nime. Seal on öeldud järgmist: „Pangu Jehoova tõene õpetus ja õigus kroonitud kuninga Christian Neljanda südamesse.” Kuidas on Jumala nimi Taanis nii tuntuks saanud?
Reformatsioon ja Piibli tõlkimine
Oluline tegur Jumala nime levikul oli protestantlik reformatsioon. Euroopa reformaatorid nagu Martin Luther, Johann Calvin ja Ulrich Zwingli uurisid usinalt Piiblit ja selle algkeeli: heebrea ja aramea keelt ning kreeka ühiskeelt koineed. Nii said nad teada Jumala isikunime. Martin Luther ütles ühes oma jutluses: „Nimi Jehoova ... kuulub ainuüksi tõelisele Jumalale.”
Kui aga Luther tõlkis Piibli saksa keelde, järgis ta Pühakirjaga vastuolulist traditsiooni ning asendas Jumala nime selliste tiitlitega nagu „Issand” ja „Jumal”. Hiljem palus Luther oma kaaslasel Johannes Bugenhagenil anda Lutheri Piibel välja alamsaksa keeles, mida räägiti Põhja-Saksamaal ja
Lõuna-Taanis. 1541. aasta trüki eessõnas (esimene trükk ilmus aastal 1533) viitas Bugenhagen mitu korda Jumala nimele ning kirjutas muu hulgas: „Jehoova on Jumala püha nimi.”Aastal 1604 rääkis teoloog Hans Poulsen Resen kuningas Christian IV-le mõningatest vigadest Lutheri Piibli taanikeelses tõlkes. Ta palus luba teha heebrea ja kreeka tekstide alusel uus tõlge. Selle ta ka sai. 1. Moosese 2:4 kohta kirjutas Resen, et „Jehoova” on „kõrgeim olend, ainuke Issand”. *
Kui Jumala nimi tuntuks sai, hakati seda kasutama ka avalikel hoonetel. Näiteks kui Hans Poulsen Resen sai aastal 1624 piiskopiks, käskis ta Bronshoj kirikusse kinnitada tahvlikese. Selle ülaossa on kullast tähtedega graveeritud taani keeles Jumala nimi Jehoova. Samuti lisas Resen paljudes oma kirjutistes piiskopina enda allkirjale sõnad „Jehoova näeb”.
18. sajandi lõpu poole ilmus Johann David Michaelise saksakeelse Piibli taanikeelne tõlge. Ka selles Piiblis esineb Jumala nimi mitmes kohas. Samuti panid 19. sajandil piiblitõlkijad Christian Kalkar ja teised Jumala nime enamikusse kohtadesse, kus see esineb algtekstis. Siis, aastal 1985 andsid Jehoova tunnistajad välja taanikeelse Piibli „Uue maailma tõlke”. Piiblit lugeda armastavad inimesed olid rõõmsad, et nimi Jehoova esineb seal üle 7000 korra.
Jeesus Kristus ütles palves Jumalale: „Ma olen avaldanud sinu nime” (Johannese 17:6). Ja näidispalves, mida on nimetatud ka „meie Isa palveks”, lausus Jeesus: „Pühitsetud [pühaks peetud] olgu sinu nimi” (Matteuse 6:9). Nagu näitab Taani usuline ajalugu, on paljud neid sõnu tõsiselt võtnud.
[Allmärkused]
^ lõik 2 Need neli tähte, mida nimetatakse tetragrammatoniks, on konsonandid ja neid loetakse paremalt vasakule. Tavaliselt on neid translitereeritud JHWH või JHVH. Vanal ajal lisas lugeja puuduvad täishäälikud, nagu tänapäeval tehakse lühendeid lugedes.
^ lõik 7 Piibli algtekstis esineb Jumala nimi esimest korda kirjakohas 1. Moosese 2:4. Kokku võib seda nime algtekstist leida umbes 7000 korda. Selle tähendus on „tema põhjustab saamist”, mis kinnitab, et Jehoova eesmärgid täituvad alati. Kõik läheb nii, nagu ta on rääkinud.
[Kast/pilt lk 25]
TYCHO BRAHE JA JUMALA NIMI
Tuntud Taani astronoom Tycho Brahe lahkus aastal 1597 oma kodumaalt, kuna tal oli erimeelsusi taani kõrgaadlike ja kuningas Christian IV-ga. Ladinakeelses hüvastijätupoeemis Taanile kirjutab Brahe: „Minuga viisakalt käituvad võõrad, on Jehoova tahe see.”
[Pilt lk 24, 25]
Holmensi kiriku sissepääsu ehis
[Pilt lk 24, 25]
Rundetårn
[Pilt lk 25]
Hans Poulsen Resen
[Pilt lk 25]
Johannes Bugenhagen kasutas Jumala nime Lutheri Piibli alamsaksakeelse tõlke eessõnas, 1541
[Piltide allikaviide lk 25]
Hans Poulsen Resen ja Tycho Brahe: Kobberstiksamlingen, Det Kongelige Bibliotek, København