Jumala nime antakse teada
Jumala nime antakse teada
● Kui kõndida maalilisel Orléans’i saarel Quebeci lähedal Kanadas, võib näha, kui usklikud olid algusaegade kolonistid. Ümber saare kulgeva tee ääres võib ikka veel märgata möödunud aegade ajaloolisi kabeleid ning igal kogukonnal on oma kirik.
Saint-Pierre’i linnas seisab Quebeci vanim külakirik, mis ehitati aastal 1717. Kuigi nüüd asub seal kunstigalerii, on ehitises midagi haruldast. Kiriku altari kohal on tetragrammaton – neli heebrea tähte, millest moodustub Piibli Jumala isikunimi Jehoova.
Tänapäeval võib katoliku kirikus Jumala nime haruharva isegi kuulda, rääkimata selle nägemisest. Vatikan andis 2008. aastal paavsti käsul välja dokumendi, et Jumala nime ei tohi katoliiklikel jumalateenistustel, kirikulauludes või palvetes kasutada ega välja öelda. Kuid Piibel näitab selgelt, et Jehoova Jumal tahab, et tema nimi ’tehtaks kuulsaks kogu maailmas’ (2. Moosese 9:16).
Jehoova tunnistajad leiavad, et Jumalale meeldimiseks läheb vaja midagi rohkemat kui tema nime näitamine avalikus kohas. Igal aastal pühendavad nad üle 1,5 miljardi tunni, et õpetada kõikjal maailmas inimestele Jumala nime ja tema eesmärke. Nad on isegi pannud Jumala nime Jehoova tagasi selle õigele kohale. Nende üllitatud Piibel – „Uue maailma tõlge” – on ustav algkeelsetele tekstidele, kus nimi Jehoova esineb umbes 7000 korda. Praeguseks on „Uue maailma tõlget” osaliselt või tervikuna trükitud rohkem kui 165 miljonit eksemplari 83 keeles. Kui asi puudutab Jumala nime Jehoova, siis pole küsimus tegelikult mitte selles, mis alust on meil seda kasutada, vaid selles, mis alust on meil seda mitte kasutada.
[Pilt lk 21]
„Uue maailma tõlget”, kus nimi Jehoova esineb umbes 7000 korda, on osaliselt või tervikuna trükitud 83 keeles