Kõrgustes varitsev oht. Kuidas ravida mäestikuhaigust

„Peruus on väga kõrge mäeahelik nimega Pariacaca ... Ronides aheliku kõige kõrgemas osas üles astmestikust, nagu seda seal kutsutakse, tajusin ootamatult sellist surmapiina, et tundsin soovi end alla kukutada ... Peagi järgnesid sellele kramplikud iiveldushood ja oksendamine, nii et arvasin end hinge heitvat. Mõtlen, et kui olukord oleks jätkunud, oleksin olnud surmalaps, kuid see kestis vaid kolm-neli tundi, kuni olime laskunud tublisti allapoole ning jõudnud talutavamale kõrgusele.” (José de Acosta, raamatust „Natural and Moral History of the Indies”)

SELLINE ebameeldiv kogemus oli 16. sajandi lõpupoole hispaania jesuiidil José de Acostal, kui ta Peruu Andides mööda Pariacacat üles ronis. Tol ajal peeti sedalaadi sümptomite põhjuseks tavaliselt kas mäestikumineraalidest erituvaid mürkgaase või pahatahtlike jumalate hingeõhku. Praegu teame, et de Acosta sümptomid on iseloomulikud mäestikuhaigusele.

Mäestikuhaigus on organismi reageering hapnikuvaegusele suurtes kõrgustes. Seal rõhk langeb ning kopsud omastavad vähem hapnikku. *

Sageli ilmnevad mäestikuhaiguse sümptomid umbes neli tundi pärast seda, kui inimene on jõudnud suurele kõrgusele, ning võivad väldata ühest kuni nelja päevani. Sel perioodil stimuleerib vere hapnikuvaegus  punaliblede loomet, misläbi vereringesüsteem suudab varustada organismi suurema hulga hapnikuga.

Kui aga inimene tõuseb suurtele kõrgustele liiga kiiresti või pingutab end enne aklimatiseerumist üle, võib kopsudesse või ajupiirkonda koguneda vedelikke. Ravi puudumisel võib see seisund põhjustada surma.

Kuidas mäestikuhaigust vältida

Rännumehed ja mägironijad on mäestikuhaiguse vältimiseks või ravimiseks rakendanud mitmesuguseid meetodeid. Järgnevalt toome ära mõningad neist.

● Väldi suuri kõrgusi, kui kannatad mingi hingamisteede haiguse või kehvveresuse all.

● Üldjuhul soovitatakse mäestikuhaiguse sümptomite raviks või ennetamiseks kasutada diureetikume ning põletikuvastaseid või muid ravimeid. Konsulteeri arstiga.

● Parim mäestikuhaiguse ravi on laskuda väiksematele kõrgustele. Kui võimalik, hoia end laskumisel soojana ning puhka, kui oled jõudnud kohale.

Maailma mägismaad ja mäestikud pakuvad kõige fantastilisemaid loodusvaateid (Laul 148:9, 13). Võid jääda sellist loodusilu nautides hea tervise juurde, kui ei unusta rännakutel ettevaatust.

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 20]

Sageli ilmnevad mäestikuhaiguse sümptomid umbes neli tundi pärast seda, kui inimene on jõudnud suurtele kõrgustele, ning võivad väldata ühest kuni nelja päevani

[Väljavõte lk 20]

Parim mäestikuhaiguse ravi on laskuda väiksematele kõrgustele