Noored küsivad

Kas ma peaksin kooli pooleli jätma?

Kui kaua tuleks sinu arvates koolis käia?

․․․․․

Kui kaua soovivad su vanemad, et sa koolis käiksid?

․․․․․

KAS said ülaltoodud küsimustele ühesuguse vastuse? Isegi kui said ja käid veel koolis, võib sinugi elus saabuda hetk, kui soovid kooli pooleli jätta. Võib-olla sarnanevad sinu mõtted allpool tooduga.

● „Vahel olin nii stressis, et ei tahtnud voodistki tõusta. Mõtlesin, miks ma pean küll kooli minema ja õppima asju, mida mul elus kunagi vaja ei lähe.” (Rachel)

● „Mul oli tihti koolist kõrini ja ma tahtsin sellega lõpparve teha ning tööle minna. Mulle tundus, et koolis käimisest pole mingit kasu ja et parema meelega ma hoopis töötaksin ja saaksin raha.” (John)

● „Pidin õhtuti kuni neli tundi koduseid koolitöid tegema! Jäin oma ülesannete, projektide ja eksamitega – mis sattusid ühte ja samasse perioodi – nii jänni, et tahtsin kõik sinnapaika jätta.” (Cindy)

● „Meil on olnud koolis kolm pommiähvardust, kolm enesetapukatset, üks enesetapp ning jõukude vägivallatsemist. Vahel tundsin, et ma lihtsalt ei suuda seda enam taluda ja tahan koolist ära tulla.” (Rose)

Kas sa oled kohanud seesuguseid raskusi? Kui jah, siis mis olukorra tõttu oled sina soovinud kooli pooleli jätta?

․․․․․

Ehk kaalud just praegu tõsiselt kooli pooleli jätmist. Kuidas teha aga vahet, kas jätad kooli pooleli sellepärast, et oled küps ja saanud piisavalt haridust, või sellepärast, et sul on koolist kõrini ja tahad sealt minema saada?

Kas lõpetamine või poolelijätt?

Mis vahe on sinu arvates koolitee lõpetamisel ja poolelijätmisel?

․․․․․

Kas sa teadsid, et mõnel maal lõpetavad noored tavaliselt kooliskäimise pärast viiendat kuni kaheksandat klassi? On maid, kus peab käima koolis üheksa kuni kaksteist aastat. Seega pole olemas kindlaks määratud vanust või kooliastet, mis käiks võrdselt kõikide õpilaste kohta kõikjal maailmas.

Lisaks lubatakse õpilasel mõnel maal olla osaliselt või täielikult koduõppel, nii et ta ei pea tavalises koolis käima. Muidugi ei tähenda  õpilase koduõppele jäämine – seda vanemate loal ja koostööl –, et ta on kooli pooleli jätnud.

Ent kui sa kavatsed katkestada oma koolitee enne lõpetamist – oled sa siis tavakoolis või koduõppel –, oleks hea mõelda järgmistele küsimustele:

Mida sätestab seadus? Nagu varem mainitud, kehtivad eri paigus eri seadused, kui palju kooliharidust peab õpilane saama. Millist miinimumharidust näeb seadus ette sinu paikkonnas? Kas oled kohustusliku koolihariduse juba omandanud? Juhul kui sa eirad Piibli juhtnööri „alluda kõrgematele võimudele” ja katkestad seadusega ette nähtud haridustee, tähendab see kooli poolelijätmist (Roomlastele 13:1).

Kas olen saavutanud oma eesmärgid hariduse vallas? Milliseid eesmärke soovid sa hariduse abil teostada? Kas sul pole kindlaid plaane? Siis peaksid sa püüdma endas selgusele jõuda. Vastasel korral oled otsekui rongireisija, kel pole õrna aimu, kuhu ta tahab minna. Istu koos oma vanematega maha ja täida tabel „Minu hariduslikud eesmärgid” leheküljel 28. See aitab sul hoida meeles oma eesmärke ning teha koos vanematega plaane, kui kaua tuleks koolis käia (Õpetussõnad 21:5).

Kahtlemata jagavad õpetajad ja teised sulle nõu, kui palju kooliharidust sa peaksid omandama. Lõppkokkuvõttes on siiski su vanematel õigus langetada lõplik otsus (Õpetussõnad 1:8; Koloslastele 3:20). Kui sa lahkud koolist, enne kui saavutad koos vanematega seatud hariduslikud sihid, tähendab see kooli poolelijätmist.

Miks ma tahan koolist ära tulla? Vaata, et sa end ei peta (Jeremija 17:9). Meil on loomupärane kalduvus leida isekatele tegudele üllaid põhjusi (Jaakobuse 1:22).

Kirjuta siia mõni õilis põhjus, miks sa plaanid koolist ära tulla enne lõpetamist.

․․․․․

Kirjuta siia mõni isekas poolelijätmise põhjus.

․․․․․

Milliseid õilsaid põhjusi sa üles märkisid? Nendeks võib ehk olla soov toetada perekonda materiaalselt või osaleda vabatahtlikus töös. Isekate põhjuste hulgas võib olla püüd viilida kõrvale eksamitest või pääseda koduste koolitööde tegemisest. Tähtis on mõista põhilist ajendit – kas on see õilis või isekas?

Heida uuesti pilk oma loetelule ja hinda ausalt viie palli süsteemis põhjuseid, miks sa tahad kooli pooleli jätta (1 – ebaoluline, 5 – äärmiselt oluline). Kui katkestad koolitee üksnes soovist põgeneda probleemide eest, võib sind tabada ebameeldiv üllatus.

Mis poolelijätmises halba on?

Koolitee katkestamist võiks võrrelda rongist maha hüppamisega enne sihtkohta jõudmist. Rong võib olla ebamugav ja reisijad  ebasõbralikud. Ent kui sa hüppad rongist maha, ei jõua sa oma sihtpunkti ja võid tõsiselt viga saada. Samamoodi, kui sa koolist lahkud, ei pruugi sa saavutada haridusega seotud eesmärke, samuti võid sa põhjustada endale nii koheseid kui ka pikaajalisi probleeme, nagu järgnevalt toodud.

Kohesed probleemid Ilmselt on sul raskem tööd leida ja isegi kui sa selle leiad, siis tõenäoliselt makstakse sulle vähem palka kui koolitee lõpuni käinule. Et elementaarset elatustaset hoida, pead ehk tegema pikki tööpäevi keskkonnas, mis võib su praegusest koolikeskkonnast veelgi ebameeldivam olla.

Pikaajalised probleemid Uuringud osutavad sellele, et neil, kes jätavad kooli pooleli, on sageli halvem tervis, nad saavad noorelt lapsed, satuvad vanglasse ja neil tuleb elatuda sotsiaalabist.

Loomulikult ei garanteeri kooli lõpetamine veel seda, et väldid ülaltoodud probleeme. Kuid miks seada end kooli pooleli jätmise tõttu tarbetult ebasoodsasse olukorda.

Miks tasub kool lõpuni käia

On tõsi, et kui oled äsja eksamil läbi kukkunud või kui sul on olnud raske koolipäev, tahad ehk alla anda ja kõik tulevased probleemid näivad praeguse kõrval tühised. Enne aga, kui sa enda arvates lihtsama tee valid, mõtle, mida on eelmainitud õpilased öelnud selle kohta, mis kasu on neile toonud see, et nad kooli pooleli pole jätnud.

● „Olen õppinud vastu pidama, olema meelekindlam. Samuti olen õppinud, et kui sa tahad nautida millegi tegemist, tuleb sul see endale meeldivaks teha. Koolis olen saanud arendada oma kunstiannet, mida plaanin pärast kooli lõpetamist rakendada.” (Rachel)

● „Tean nüüd, et kui ma millegi nimel pingutan,  siis ka saavutan oma eesmärgid. Saan keskkoolis lisaks tavaainetele väga praktilist tehnilist väljaõpet, et oleksin pädev tegema trükipressi mehaanikuna oma meelistööd.” (John)

● „Kool on õpetanud mind oskuslikumalt probleeme lahendama, seda nii koolis kui ka mujal. See, et olen leidnud viisi, kuidas lahendada mingi kas kooli-, suhte- või terviseprobleem, on tublisti aidanud mul küpsemaks saada.” (Cindy)

● „Kool on aidanud mul valmistuda töökeskkonnas esile kerkivate raskustega toimetulekuks. Lisaks on mul tulnud ette mitmeid olukordi, mil pidin tõsiselt järele mõtlema, miks ma midagi usun, nii et kooliskäimine on tugevdanud mu usulisi tõekspidamisi.” (Rose)

Tark kuningas Saalomon kirjutas: „Asja lõpp on parem kui selle algus; kannatlikkus on parem kui ülbus!” (Koguja 7:8). Selle asemel et jätta kool pooleli, püüa kannatlikult lahendada koolis esile kerkivaid probleeme. Seda tehes võid kogeda, kuidas „asja lõpp” sulle tunduvalt kasulikumaks osutub.

Ingliskeelseid artikleid sarjast „Noored küsivad” võib leida veebisaidilt www.watchtower.org/ype

MÕTTEAINET

● Kuidas võib lühiajaliste hariduslike eesmärkide seadmine aidata sul koolis oldud aega võimalikult hästi ära kasutada?

● Miks on tähtis ette mõelda, mis laadi tööd sa tahaksid pärast kooli lõpetamist teha?

[Kast/pildid lk 27]

MIDA ÜTLEVAD SU EAKAASLASED

„Kool õpetas mind raamatuid armastama. On imeline mõista raamatu vahendusel teise inimese mõtteid ja tundeid.”

„Mul on raskusi oma aja planeerimisega. Kuid ilma koolita oleks asjad palju hullemini! Kool aitab mul kinni pidada rutiinist, tegutseda kavakindlalt ja teha tähtsad asjad ära.”

[Pildid]

Esme

Christopher

[Kast lk 28]

MINU HARIDUSLIKUD EESMÄRGID

Hariduse üks peamisi rolle on valmistada sind ette sellise töö leidmiseks, mis aitaks sul ennast ja oma tulevast peret ülal pidada (2. Tessalooniklastele 3:10, 12). Kas oled otsustanud, mis laadi tööd tahaksid teha ja kuidas kooliaeg võiks aidata sul selleks valmistuda? Aitamaks sul otsustada, kas praegune haridustee viib sind õiges suunas, vasta järgmistele küsimustele:

Mis on mu tugevad küljed? (Näiteks, kas oled hea suhtleja? Kas sulle meeldib oma kätega tööd teha, midagi valmistada või parandada? Kas saad hästi hakkama probleemide analüüsi ja lahendamisega?)

․․․․․

Milliseid töid ma võiksin teha, et kasutada ära oma tugevaid külgi?

․․․․․

Milliseid töövõimalusi pakub minu kodukant?

․․․․․

Milliseid aineid ma praegu õpin, mis valmistavad mind ette tööturul läbilöömiseks?

․․․․․

Milliseid hariduslikke valikuid mul praegu on, mis aitaksid mul tõhusamini oma eesmärkideni jõuda?

․․․․․

Pea meeles, et sinu eesmärk on omandada haridus, millest sulle hiljem kasu on. Niisiis ära mine teise äärmusesse ja ära hakka „igaveseks õpilaseks”, kes ilma igasuguse sihita muudkui jätkab „rongisõitu”, et vaid vältida täiskasvanueluga seotud kohustusi.

[Kast lk 29]

LAPSEVANEMATELE

„Minu õpetajad on igavad!” „Mulle antakse koju liiga palju õppida!” „Ma saan kontrolltööde eest hädavaevu kolme kätte, mis mõtet on mul üldse pingutada?” Selliste pettumustunnete tõttu tekib nii mõnelgi noorel ahvatlus kool pooleli jätta, enne kui nad on omandanud elatise teenimiseks vajalikud oskused. Mida sa saaksid teha, kui su poeg või tütar soovib kooli pooleli jätta?

Mõtle enda suhtumisele haridusse. Kas sinagi leidsid, et kooliskäimine on ajaraiskamine – otsekui vanglakaristus, mida tuleb välja kannatada seni, kuniks saab hakata püüdlema palju huvipakkuvamate eesmärkide poole? Kui nii, siis võib sinu suhtumine kanduda edasi lastele. Tõsiasi on see, et igakülgne haridus aitab noortel omandada „arukust ja otsustusvõimet” – omadusi, mida nad vajavad, et täiskasvanuna hästi toime tulla (Õpetussõnad 3:21).

Loo sobiv keskkond. Mõned, kelle hinded jätavad soovida, lihtsalt ei oska õppida või pole neil selleks sobivat ümbruskonda. Hea õpikeskkonna loovad korras laud, piisav valgustus ja vajalikud õppevahendid. Sa võid aidata oma lapsel edeneda – kas ilmalikul või usulisel haridusteel –, kui annad talle väljaõpet ning lood uute mõtete ja ideede kaalumiseks sobiva ümbruskonna (1. Timoteosele 4:15).

Tunne huvi. Pea õpetajaid ja koolinõustajaid oma liitlasteks, mitte vaenlasteks. Kohtu nendega. Õpi selgeks nende nimed. Räägi neile oma lapse eesmärkidest ja raskustest. Kui lapsel ei lähe mõnes aines hästi, püüa jõuda selgusele, milles on probleem. Näiteks, kas laps tunneb, et kui ta õpingutes silma paistab, hakatakse teda kiusama? Kas tal on õpetajaga mingi probleem? Kas mõni õppeaine teeb muret? Õppekava peaks pakkuma lapsele uusi väljakutseid, mitte teda masendama. Veel üks võimalus: kas tal on ehk mõni varjatud füüsiline probleem, näiteks halb silmanägemine või õpiraskus?

Mida suuremat huvi ilmutad oma lapse nii ilmaliku kui usulise hariduskäigu vastu, seda parem väljavaade on tal olla edukas (Õpetussõnad 22:6).

[Pilt lk 29]

Koolitee katkestamist võiks võrrelda rongist maha hüppamisega enne sihtkohta jõudmist