Kui tähtis on uni?

● Hiljutised uuringud näitavad, et põhjaameeriklased magavad keskmiselt seitse kuni seitse ja pool tundi ööund. * Kui tähtis on uni? Öösel magades läbib inimene iga tunni või pooleteise tagant kiire une faase. Nende faaside ajal on aju kõige aktiivsem ja uurijad usuvad, et aju teostab siis teatud laadi iseparandust. Mõned asjatundjad ütlevad, et kui seda unetsüklit häirida ja uneaeg läheb kaotsi, avaldab see organismile järjest tõsisemat mõju. See toimib kahjulikult ajutalitlusele, mille tagajärjel langeb töövõimekus ja tekib rohkelt tervisehäireid.

Sellised ained nagu kofeiin võivad lühikeseks ajaks häirida keemilise ühendi tööd, mis edastab signaali unevajaduse järele. Samas on meie ajul mehhanism, mis kutsub liigse magamatuse korral esile unnesuikumise ehk mikroune. Ajalehe „The Toronto Star” andmeil „pole vahet, mis inimesel parasjagu käsil on – unevaeguse all kannatav aju lülitub perioodiliselt esimese astme unne, mis võib kesta kümme sekundit kuni rohkem kui üks minut”. Kujuta ette, et keegi sõidab autoga 50 kilomeetrit tunnis ja vajub kümneks sekundiks mikrounne. Selle ajaga läbib auto jalgpalliväljakust pikema ala. Lisaks, kui inimene ohverdab hädavajalikku uneaega, nõrgestab see ta immuunsüsteemi, kuna just une ajal toodab organism T-rakke, mis võitlevad haigusetekitajate vastu. Magades sünteesib keha samuti hormooni nimega leptiin, mis reguleerib meie isu. Tõepoolest, keha vajab und samapalju, nagu ta vajab mõõdukat treeningut ja toitumist.

Kas ületöö röövib sult uneaega, mida hädasti vajad? Või kas seda teeb elupinge ja mure tuleviku pärast? Tark kuningas Saalomon täheldas: „Töötegija uni on magus, söögu ta pisut või palju; aga rikka üliküllus ei lase teda magada!” (Koguja 5:11).

[Allmärkus]