3. võti. Liigu!
„Kui kehalist liikumist võiks tarvitada tabletina, saaks sellest kõige enam väljakirjutatud arstim maailmas.” (Emory Ülikooli Meditsiinikool.) Mitte miski, mida me oma tervise heaks saame teha, ei too nii laialdast kasu nagu kehaline liikumine.
Tee sporti. Tänu kehalisele aktiivsusele oleme rõõmsamad, mõtleme selgemalt, oleme energilisemad ja teokamad ning õige söögisedeli korral ka normaalkaalus. Sportimine ei pea olema piinarikas ja ekstreemne, et olla tõhus. Regulaarne mõõdukas kehaline aktiivsus mitu korda nädalas võib osutuda ülimalt kasulikuks.
Sörkjooks, reibas kõnd, jalgrattasõit ja aktiivsetes sportmängudes osalemine – nõnda et tõuseb südame löögisagedus ja nahk hakkab higistama – parandab vastupidavust ning aitab hoida ära südameatakki ja insulti. Kui kombineerida sellist aeroobset treeningut mõõduka jõutreeningu ja võimlemisharjutustega, tugevnevad luud, süvalihased ja jäsemed. Kõik need tegevused aitavad kiirendada ainevahetust, mis automaatselt reguleerib kehakaalu.
Kehaline aktiivsus võib olla nauditav
Anna jalgadele koormust. Kehaline aktiivsus tuleb kasuks igas eas inimestele, kuid selleks ei pea tingimata spordisaalis käima. Alustuseks oleks hea jala käia, selle asemel et sõita auto, bussi või liftiga. Miks jääda sõiduvahendit ootama, kui võid sihtkohta kõndida – võib-olla isegi varem kohale jõuda? Lapsevanemad, ergutage lapsi liikumismängudes kaasa lööma – tegema seda võimaluse korral värskes õhus. Selline tegevus tugevdab nende organismi ning aitab arendada üleüldist koordinatsiooni, mida istumist nõudev meelelahutus, näiteks videomängud, teha ei saa.
Ükskõik kui vana sa oled ja millal alustad – mõõdukas kehaline aktiivsus tuleb ikka kasuks. Kui oled juba aastates ja sul on tervisehädasid ning sa pole varem kehalisi harjutusi teinud, oleks tark konsulteerida arstiga, kuidas alustada. Kuid alusta kindlasti! Treening, millega tehakse algust vähehaaval ja liialdamata, võib kõige eakamatelgi säilitada lihasjõu ja luumassi. Vanuritel võib see aidata ka vältida kukkumisi.
Samuti selle artiklisarja esimeses artiklis mainitud Rustam sai abi kehalisest aktiivsusest. Seitse aastat tagasi hakkas ta koos naisega viis korda nädalas igal hommikul tervisejooksu tegema. „Algul püüdsime leida vabandusi, et mitte minna,” räägib Rustam, „kuid partneri olemasolu motiveeris meid mõlemaid. Nüüdseks on saanud sellest kasulik ja nauditav harjumus.”
