RUSTAMIL Venemaalt on teguderohke elu. Varem oli tal ebatervislikke harjumusi, kuid ta oli sunnitud tõdema, et need nõuavad talt liiga kõrget hinda. Ta lõpetas suitsetamise ega liialdanud enam alkoholiga. Ometi tegid teda pikad päevad arvuti taga uimaseks.

Olgugi et Rustam alustas tööd hommikul kell kaheksa, virgus ta tavaliselt täiesti alles kella kümne paiku, lisaks oli ta sageli haige. Niisiis tegi ta oma päevakavas muudatusi. Tulemus? „Viimased seitse aastat pole ma üle paari päeva aastas haige olnud,” märgib ta. „Enesetunne on suurepärane! Olen virk ja erk ning naudin elu.”

Ram koos naise ja kahe lapsega elab Nepalis. Kanalisatsiooni seal kandis pole ning õhk kubiseb sääskedest ja kärbestest. Varem oli Ramil ja ta pereliikmetel sageli hingamishaigusi, samuti silmanakkusi. Ka nemad võtsid ette muudatusi, mis on nende tervist märgatavalt parandanud.

Paljud – olgu nad rikkad või vaesed – ei näe seost oma harjumuste ja tervise vahel. Nende meelest on tugev tervis kas vedamise asi või miski, mille heaks nemad ise midagi teha ei saa. Sedasorti fatalistlik suhtumine takistab inimesi oma tervist edendamast ja sisukamat elu elamast.

Tegelikult on olemas põhilised sammud, mida saab enda ja oma pereliikmete tervise kaitseks ning tunduvaks parandamiseks ette võtta, olgu majanduslikud olud millised tahes. Kas see väärib pingutusi? Jah, kindlasti! Nii võib elada paremat elu ja hoiduda selle mõttetust lühendamisest.

Lapsevanemad saavad sõna ja teoga õpetada oma lastele häid harjumusi, nii et neil oleks parem tervis. Selleks kulutatud aeg ja raha tasub end ära vähenenud kannatuste, haiguspäevade ja ravikulude näol. Nagu ütleb vanasõna: parem karta kui kahetseda.

Järgnevates artiklites käsitlemegi viit tähtsat võtit, mis on aidanud Rustami, Ramit ja paljusid teisi. Ka sulle võivad need abiks olla.