Muusika kui kingitus

KAS suudaksid kujutada ette elu ilma muusikata? Poleks ei mahedaid hällilaule, romantilisi serenaade, rütmikaid poplaule ega meeliülendavaid sümfooniaid. Mitte kunagi ei kostaks kõrvu ühtki kaasakiskuvat meloodiat. Enamiku meelest oleks selline väljavaade igav ja ebameeldiv.

Jah, muusika haarab kaasa inimese kõik emotsioonid: see rahustab, ergutab, tiivustab ja inspireerib. Muusika võib inimest vaimustada või ka pisarateni liigutada. Kuna muusikal on vägi puudutada hingekeeli, avaldab see meile tohutut mõju. Miks aga mõjutab muusika meid nii tugevalt? Vastus on üsna lihtne: muusika on Jumala imeline kingitus (Jaakobuse 1:17). See on and, seepärast tuleks seda kõrgelt hinnata, ning see peaks pakkuma meile kosutust ning olema kättesaadav kõigile – nii noortele kui vanadele.

Muusikal on väga pikk ajalugu. Näiteks osutavad arheoloogilised tõendid sellele, et sajandeid enne meie ajaarvamise algust mängisid aafrika hõimud trumme, puhusid sarvepille ja tilistasid kellukesi. Muistsed hiinlased aga puhusid puhkpille, nagu paaniflööte. Egiptlased, indialased, iisraellased ja mesopotaamlased mängisid lüürat. Üht küllap vist konkreetsemaid ajaloolisi viiteid muusikale on mainitud Piibli kirjakohas 1. Moosese 4:21. Sealt võime lugeda, et Juubali-nimeline mees sai „kõigi kandlelööjate ja vilepuhujate isaks”. Palju sajandeid hiljem tundis Iisraeli kuningas Saalomon suurt huvi muusika vastu ja hankis võimalikult kvaliteetset puitu, et valmistada kandleid ja teisi keelpille (1. Kuningate 10:11, 12).

Loomulikult tuli tollal instrumentaalmuusika nautimiseks ise pill kätte võtta või kuulata mõne pillimehe mängu. Tänapäeval on aga muusika selle eri vormides kättesaadav miljonitele kõigest ühe nupulevajutamise või hiireklikiga. Muusikat võib salvestada, alla laadida ja mängida seadmetes, mis mahuvad hõlpsasti taskusse. Ühel läänemaal 2009. aastal tehtud uurimuses tõdeti, et 8- kuni 18-aastased noored kuulavad muusikat või muid helisalvestisi rohkem kui kaks tundi päevas.

See üsna tavaline trend aitab mõista, miks muusikast ja sellega seotud tehnikast on saanud tähtsad kaubaartiklid. Muusika on tõepoolest suuräri. Kas sa oled aga mõelnud, kuidas saab mingi lugu hitiks?

[Kast/pilt lk 3]

Muusika internetis

ALLALAADIMINE. Kasutajad tasuvad üldjuhul iga allalaetud faili eest, mis saab seejärel nende omandiks. Teised vormistavad püsitellimuse (sageli kaasneb see mobiiltelefoni lepingu või mõne muu seadme ostuga), mis võimaldab muusikafaile alla laadida ja mängida üksnes lepingus ette nähtud aja jooksul.

STRIIMIMINE. Digitaalne muusika, mida kuulajad saavad mängida kohe ilma faile talletamata. Valdav osa striimitud muusikast on tasuta, kuigi teatud failid on kättesaadavad vaid püsitellijatele.

[Teabegraafika/pildid lk 3]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Helisalvestuse tähtsamad verstapostid

1880. aastad

fonograaf

1890. aastad

teraslint

1940. aastad

magnetlint

1960. aastad

kompaktkassett

1980. aastad

laserplaat (CD)

1990. aastad

digitaalsed helifailid (MP3, AAC, WAV jne)