Rinnavähk. Mida loota, mida teha

CONCHITAL polnud ühtki klassikalist haiguse riskitegurit. * Ta oli 40-aastane, terve ning tema perekonnas polnud rinnavähki esinenud. Regulaarne mammogramm polnud näidanud mingit kõrvalekallet. Siis aga ühel päeval duši all rindu uurides tundis ta sõrmede all tükki. Selgus, et Conchital on vähk. Tuimalt kuulas ta koos mehega arsti selgitusi ravivõimaluste kohta.

Varasematel aegadel ütles arst rinnavähki põdevale naisele tavapäraselt, et ainsaks lootuseks on radikaalne mastektoomia – kehakuju moonutav operatsioon, millega eemaldatakse rind, rinna ja kaenlaaluse lümfisõlmed ning rinnalihased. Rasket katsumust pikendasid tihtilugu kemoteraapia ja kiiritusravi. Mõistetavalt tundsid paljud hirmu pigem ravi kui haiguse enda ees.

Võitlus rinnavähiga on olnud pidev heitlus vajaduse vahel ravida tapjahaigust agressiivselt ja soovi vahel vältida tarbetut figuuri rikkumist ning piinarikkaid kõrvalmõjusid. Nagu Conchital, on tänapäeva rinnavähipatsientidel võimalik valida tervet rida ravimeetodeid. * Ja pidevalt lisanduvad meditsiinilised uuringud ja meedias avaldatud uudised annavad lootust, et uued ravivõtted, ennetavad testid ja tervislikud dieedid suudavad lõpuks selle haiguse võita.

Paraku jääb rinnavähk hoolimata meditsiinisaavutustest naiste surmaga lõppevate vähijuhtude peapõhjuseks. * Kõrged vähihaigestumusnäitajad on Põhja-Ameerika ja Lääne-Euroopa tööstusmaades, kuid need tõusevad ka ajalooliselt madalamate näitajatega Aasia ja Aafrika maades. Paraku on diagnoosi saanute suremusnäitajad Aasias ja Aafrikas kõrgemad. Miks? „Varajane avastamine on praktiliselt olematu,” ütleb arst Aafrikast. „Valdav osa patsiente tuleb meie juurde, kui haigus on juba kaugele arenenud.”

Risk haigestuda kasvab koos eaga. Ligikaudu 80 protsenti juhtudest langeb üle 50-aastastele naistele. Hea uudis on aga see, et rinnavähk on üks paremini ravitavaid vähivorme. 97 protsenti naisi, kellel rinnavähk avastatakse varajases staadiumis, on viis aastat pärast diagnoosi panemist veel elus. Ka Conchita ületas hiljaaegu viie aasta rajajoone.

Elementaartõed rinnavähi kohta

Nagu Conchita juhtumil, annab rinnavähk endast märku ebatavalise tükina. Õnneks siiski on umbes 80 protsenti sellistest tihenditest healoomulised ehk iseeneslikult taanduvad. Paljud neist on lihtsalt vedelikku sisaldavad õõned ehk tsüstid.

Rinnavähk saab alguse ebanormaalselt jagunema hakkavast vigasest rakust, millest pikapeale kujuneb kasvaja. Kasvaja muutub pahaloomuliseks ehk vähktõveseks, kui selle rakud tungivad teistesse kudedesse. On kasvajaid,  mis arenevad kiiresti, kuid ka kasvajaid, mille avastamiseni läheb kuni kümmekond aastat.

Conchitale vähitesti tehes võttis arst peene nõelaga tihendist koeproovi. See sisaldas vähirakke. Niisiis tehti talle operatsioon, mille käigus eemaldati kasvaja ja seda ümbritsev rinnakude ning määrati kindlaks kasvaja staadium (suurus, tüüp ja levik), samuti kasvukiirus.

Paljud patsiendid saavad pärast operatsiooni täiendavat ravi eesmärgiga ennetada vähi taasteket või levimist. Vähirakud võivad kasvajast irduda, liikuda vereringe või lümfikoe kaudu edasi ja hakata taas kasvama. Surmavaks muutub haigus siis, kui vähk levib ehk ajab siirdeid (metastaase) elutähtsatesse organitesse ja kudedesse: peaajju, maksa, luuüdisse või kopsudesse.

Conchita sai nii kiiritust kui ka kemoteraapiat, et hävitada algsest tekkekohast liikvele läinud vähirakud kõikjal organismis. Kuna tema vähivorm toitus östrogeenist, sai ta ka uute vähirakkude kasvu pärssivat antihormoonravi.

 Tänu edusammudele on lisandunud mitmesuguseid rinnavähi ravivõimalusi olenevalt patsiendi east, tervislikust seisundist, vähi iseloomust ja konkreetsest juhtumist. Näiteks Arlette’il tehti testide abil vähk kindlaks enne, kui see piimajuhast kaugemale jõudis levida. Seepärast eemaldati tal kasvaja vaid koos vähese ümbritseva koega, nii et ta rind jäi alles. Alice sai enne operatsiooni kemoteraapiat, et kasvaja taanduks. Janice’il eemaldas kirurg vaid kasvaja ja valvur-lümfisõlme, kuhu kõigepealt valgub kasvajast erituv vedelik. Kuna seal vähirakke ei leidunud, siis teisi sõlmi ei puututud. See vähendas ka ohtu, et tekib lümfödeem ehk ebameeldiv käsivarreturse, juhul kui on eemaldatud hulk lümfisõlmi.

Rinnavähi arengust teatakse paljutki, ent küsimuseks jääb, miks ja kuidas rinnavähk tekib.

Mis on põhjused

Rinnavähi põhjused on senini mõistatuslikud. Kriitikute väitel on uuringud keskendunud pigem ravile ja sõeluuringutele – mis annavad suurt kasumit – kui põhjustele ja ennetamisele. Siiski on teadlased leidnud olulisi juhtlõngu. Mõningate arvates tuleneb rinnavähk komplekssest, mitmeastmelisest protsessist, mis saab alguse vigasest geenist. See geen põhjustab rakkude väärtalitlust: tormilist jagunemist, muudesse kudedesse tungimist, immuunrakkude haardest pääsemist ning hiilivaid rünnakuid elutähtsatele organitele.

Kust need vigased geenid tulevad? 5–10 protsendil juhtudest on naistel kaasasündinud geene, mis loovad eelsoodumuse rinnavähiks. Kuid paistab, et paljudel juhtudel kahjustavad terveid geene välistegurid – eeskätt kahtlustatakse kiirgust ja keemilisi aineid. Ehk kinnitavad neid seoseid tulevased uuringud.

Veel üheks seoseks on hormoon östrogeen, mis paistab teatud rinnavähivorme stimuleerivat. Seetõttu võib naise haigestumisrisk kasvada, kui tal menstruatsioon algas väga varases eas või menopaus tavapärasest hiljem; kui tal oli hiline esmane rasedus või kui ta pole üldse rase olnud või kui ta on saanud hormoonasendusravi. Kuna rasvarakud toodavad östrogeeni, võib rasvumine suurendada haigestumisriski postmenopausieas naistel, kelle munasarjad hormoone enam ei tooda. Riskitegurid on ka hormoon insuliini kõrge tase ning unehormoon melatoniini madal tase, nagu see öötöölistel tihtilugu on.

 Kas horisondil on tõhusamaid ja vähemtraumaatilisi rinnavähi ravimeetodeid? Teadlased töötavad ravimeetodite kallal, mis hõlmavad organismi enda immuunsüsteemi ja ravimeid, mis võtavad sihtmärgiks vähi kasvamist toetavad molekulaarsed juhteteed. Samal ajal peaks paranev piltdiagnostika aitama meedikutel anda kiiritust täpsemalt ja tõhusamalt.

Teadlased on võtnud käsile ka teisi uurimissuundi: jõuda jälile siirete tekkimise mõistatusele, kavaldada üle keemiaravile allumatud vähirakud, katkestada rakukasvusignaalid ja määrata konkreetsele kasvajale konkreetne ravi.

Kõigele vaatamata ei saada tänapäeva maailmas mitte kunagi haigustest lahti ning inimesed surevad ikka (Roomlastele 5:12). Seda kurba tõsiasja muuta on vaid Looja võimuses. Aga kas ta teeb seda? Jah teeb, vastab Piibel ning mainib, et tuleb aeg, mil „ükski elanik ei ütle: „Ma olen nõder!”” (Jesaja 33:24). * Millist kergendust see küll toob!

[Allmärkused]

[Kast/pilt lk 24, 25]

MÄRGID, MILLELE TÄHELEPANU PÖÖRATA

Haiguse varajane avastamine on oluline, kuid mõningad uuringud hoiatavad, et noorte naiste puhul ei pruugi rindade uurimine ja mammogrammid nii väga õiget vastust anda, nii et resultaadiks võib olla põhjendamatu ravi ja ängistus. Siiski soovitavad asjatundjad tungivalt naistel pöörata tähelepanu muutustele rindades ja lümfisõlmedes. Anname siin mõned märgid, millele tähelepanu pöörata:

● Tükk või tihend kaenlaaugus või rinnas

● Igasugune eritis rinnanibust, piim välja arvatud

● Igasugune muutus naha värvis või tekstuuris

● Rinnanibu ebanormaalne sissetõmme või tundlikkus

[Kast lk 25]

KUI DIAGNOOSIKS ON RINNAVÄHK

● Arvesta, et ravile ja taastumisele tuleb sul keskenduda aasta või enam.

● Võimaluse korral vali asjatundlikud arstid, kes peavad lugu sinu vajadustest ja tõekspidamistest.

● Otsusta koos perega, kellele rääkida ja millal. See võimaldab su sõpradel osutada sulle armastust ning koos sinuga ja sinu eest palvetada (1. Johannese 3:18).

● Leevenda psüühilist pinget piiblilugemise, palvetamise ja kosutava mõtisklemisega (Roomlastele 15:4; Filiplastele 4:6, 7).

● Räägi nendega, kel on olnud rinnavähk ning kellelt võid leida tuge (2. Korintlastele 1:7).

● Püüa keskenduda tänase, mitte homse päeva muredele. „Ärge olge kunagi mures homse päeva pärast,” ütles Jeesus, „sest homsel päeval on omad mured” (Matteuse 6:34).

● Säästa oma jõuvarusid, sa vajad küllaldast puhkust.

[Kast/pilt lk 26]

KUI KÕNELED ARSTIGA

● Tutvu rinnavähiga seotud põhilise meditsiinilise sõnavaraga.

● Enne arsti juurde minekut pane oma küsimused kirja ning palu abikaasal või tuttaval kaasa tulla, et abistada märkmete tegemisel.

● Kui arst ütleb midagi sulle arusaamatut, palu selgitust.

● Küsi arstilt, kui paljude sama tüüpi haigusjuhtudega ta on tegelenud.

● Võimaluse korral küsi ka teise spetsialisti arvamust.

● Juhul kui arstid on eri meelt, kaalu, kellel on rohkem kogemusi. Palu neil omavahel nõu pidada.

[Kast/pildid lk 27]

TOIMETULEK KÕRVALMÕJUDEGA

Mõningate vähiravimenetluste kõrvalmõjud võivad olla iiveldus, juuste väljalangemine, krooniline väsimus, valu, jäsemete kangestus või pakitsus ja nahaärritus. Selliseid mõjusid võib kahandada järgnevate lihtsate võtetega.

● Toitu korralikult, et tugevdada immuunsüsteemi.

● Pea päevikut oma energiataseme ja toitudele reageerimise kohta.

● Ehk saab iiveldust ja valu vähendada ravimite, akupunktuuri või massaažiga.

● Harrasta mõõdukat kehalist liikumist, et suurendada vastupidavust, hoida kehakaalu normis ja tõsta immuunsust. *

● Puhka sageli, kuid arvesta, et pikad voodiperioodid võivad väsimustunnet süvendada.

● Hoia nahk niiske. Kanna avaraid rõivaid. Võta sooje vanne.

[Allmärkus]

 [Kast lk 28]

KUI LÄHEDASEL INIMESEL ON VÄHK

Kuidas sa saaksid vähki põdevat lähedast inimest toetada? Rakenda Piibli põhimõtet „Rõõmustage koos rõõmsatega, nutke koos nutjatega” (Roomlastele 12:15). Väljenda oma armastust ja huvi talle helistades, kirju, kaarte ja meile saates ning lühikesi külaskäike tehes. Palvetage koos ja lugege lohutavaid piiblikohti. „Ära maini mitte neid, kes vähki on surnud, vaid neid, kes elama on jäänud,” soovitab Beryl. „Lihtsalt mine sõbra juurde ja emba teda. Kui ta tahab rääkida, las ta räägib,” annab nõu Janice, kes ka ise vähki on põdenud. Iseäranis meestel on tarvis kinnitada oma naistele, kui väga nad neid armastavad.

„Pidasime regulaarselt vähivaba päeva,” meenutab Geoff. „Mu naise kindel arvamus oli, et ta tervis ei peaks olema ainuke asi, mis meil tähelepanu keskmes on. Nii otsustasimegi, et regulaarsete ajavahemike järel ei võta me vähki kogu päeva jooksul jutuks. Keskendusime selle asemel elu positiivsetele külgedele. Võtsime haigusest justkui puhkust.”

[Kast lk 28]

MÖÖDUNULE MÕELDES

Saades teada diagnoosi

Sharon: Mu elu muutus paugupealt. „Nüüd on lõpp käes,” laususin.

Raskeimatel hetkedel

Sandra: Hingevalu on hullem kui ravi.

Margaret: Pärast teist ravikorda ütlesin endale, et ma ei taha seda teha. Aga ma tegin siiski.

Sõbrad

Arlette: Rääkisime asjast oma sõpradele, et nad saaksid meie eest palvetada.

Jenny: Tähtis oli iga naeratus, peanoogutus või tervitus.

Abikaasade toetus

Barbara: Otsustasin pea paljaks ajada, enne kui juuksed välja langema hakkavad. Colin ütles: „Küll sul on kaunis peakuju.” See tegi mu tuju heaks.

Sandra: Silmitsesime end koos peeglist. Vaatasin Joe nägu ja tajusin tema armastust ja toetust.

Sasha: Karlil oli kombeks teistele öelda: „Meil on vähk.”

Jenny: Geoffi armastus oli kõigutamatu ning sain ammutada tema sügavast vaimsusest tuge.

[Joonis/pilt lk 27]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

Vähirakud ei allu normaalsetele kasvusignaalidele, vaid paljunevad ja tungivad teistesse kudedesse

[Joonis]

Normaalsete rakkudega rinnajuha

Paikne rinnajuhavähk

Invasiivne rinnajuhavähk

[Pilt lk 28]

Pere ja sõprade armastaval toetusel on patsiendi vähiravis oluline osa