Piibli seisukoht

Kas iganädalane hingamispäev on kohustuslik?

MAAILMAS on miljoneid muslimeid, juute ja ristiusulisi, kes pühendavad ühe nädalapäeva just nimelt usulisele tegevusele. Miks? Näiteks mainib tõsine muslim Ibrahim, kes käib igal reedel mošees palvetamas ja jutlust kuulamas: „Soovin tunda end Jumalaga lähedasena ja saada meelerahu.”

Kas Piibel õpetab, et Jumal nõuab meilt iganädalase hingamispäeva pidamist? Kas toob vaimset värskendust jumalakummardamine just nimelt ühel konkreetsel päeval?

Ajutine korraldus

Jumal andis enam kui 3500 aastat tagasi prohvet Moosese vahendusel välja ühe erilise seadustekogu. See käsuseadus nägi ette ka jumalakummardamisele pühendatud hingamispäevade ehk sabatite süsteemse pidamise. Kõige sagedamini tuli pidada iganädalast hingamispäeva. See algas reedese päikeseloojanguga ja kestis kuni laupäevase päikesetõusuni (2. Moosese 20:8–10).

Kas kõik rahvad pidid seda iganädalast hingamispäeva pidama? Ei pidanud. Moosese seadus anti vaid iisraellastele ja nendega liitunud proselüütidele. Jumal ütles Moosesele: „Iisraeli lapsed pidagu hingamispäeva ... Minu ja Iisraeli laste vahel on see igaveseks tähiseks” (2. Moosese 31:16, 17). *

Piibel ütleb, et Moosese seadus oli „tulevaste asjade vari” (Koloslastele 2:17). Seega oli hingamispäev osa ajutisest jumalateenimise korraldusest, mis viitas tulevasele suurejoonelisemale korraldusele (Heebrealastele 10:1). Piibel näitab, et Jumala seisukohalt lõppes Iisraelile antud käsuseadus koos nõudega pidada iganädalast hingamispäeva siis, kui Jeesus suri (Roomlastele 10:4). Mis tuli selle asemele?

Uus jumalakummardamise moodus

Piiblis on selgelt kirjas, milline jumalakummardamise vorm sai Jumalale meelepäraseks pärast seda, kui Moosese seadus oli täitnud oma eesmärgi. Kas selle järgi tuleb Jumalat kummardada ühel konkreetsel nädalapäeval?

Pühakirjast võib näha, et mõningad Iisraelile antud käsud käisid ka kristlikku kogudusse kuulujate kohta. Nende hulgas olid käsud hoiduda ebajumalatest ja hoorusest, samuti vere söömisest (Apostlite teod 15:28, 29). Väärib märkimist, et kristlastelt nõutavate käskude hulka ei kuulunud käsk pidada iganädalast hingamispäeva (Roomlastele 14:5).

Mida veel räägib Piibel sellest, kuidas esimese sajandi kristlased Jumalat kummardasid? Nad kogunesid regulaarselt, et palvetada, lugeda pühi kirju, kuulata kõnesid ja laulda Jumalale kiituslaule (Apostlite teod 12:12; Koloslastele 3:16). Sellistel kogunemistel said kristlased juhatust, tugevdasid oma usku ja jagasid vastastikku julgustust (Heebrealastele 10:24, 25).

Piiblis ei öelda kusagil, et kristlikke koosolekuid tuleb pidada pühapäeval või mingil  muul konkreetsel nädalapäeval. Miks siis peavad paljud ristiusulised pühapäeval hingamispäeva? Pühapäevane jumalakummardamise tava tekkis, kui Piibli kirjutamine oli lõppenud ning esile hakkas kerkima kõiksuguseid uskumusi ja kombeid, mis ei põhinenud Piiblil.

Kas Jumal seadis hiljem taas sisse ühe kindla nädalapäeva ühiseks jumalakummardamiseks? Ei. Õige jumalakummardamise terviklik eeskuju on Piiblis detailselt kirjas. Pühakirjale pole lisatud mingeid muid inspireeritud kirju. Apostel Paulus kirjutas inspiratsiooni all: „Isegi kui meie või mõni ingel taevast peaks kuulutama teile hea sõnumina midagi muud peale selle, mida meie teile kuulutasime, siis olgu ta neetud” (Galaatlastele 1:8).

Jumalale meelepärane kosutav jumalakummardamine

Ehkki Jeesuse päevade usujuhid pidasid iganädalast hingamispäeva piinliku täpsusega, ei kiitnud Jumal sellist kummardusviisi nende südame kurjuse pärast heaks. Nad armastasid raha ja suhtusid lihtsatesse, tähtsusetutesse inimestesse põlgusega. Nad ihkasid väljapaistvat positsiooni, olid korrumpeerunud ning tihedalt seotud oma aja poliitilise võitlusega (Matteuse 23:6, 7, 29–33; Luuka 16:14; Johannese 11:46–48). Nad väitsid end esindavat Jumalat, kuid ometi kujundasid nad hingamispäevast, mille Jumal oli mõelnud kosutuseks, inimeste sepitsetud rõhuva reeglistiku (Matteuse 12:9–14).

Ilmselgelt pole iganädalase hingamispäeva pidamine iseenesest see võti, mis kummardamise Jumalale meelepäraseks teeb. Mida on tarvis teha? Jeesus esitas meeldiva kutse „Tulge minu juurde kõik, kes rügate ja olete koormatud, ja mina toon teile kosutust” (Matteuse 11:28). Jumalakummardamine, mis rajaneb igati Jeesuse õpetustel, on tõepoolest kosutav. See on vaba silmakirjatsemisest ja koormavatest rituaalidest.

Jehoova tunnistajad järgivad kõikjal maailmas hoolsalt Jeesuse esimeste järelkäijate jumalakummardamise viisi. Neil on iganädalane piibliõppeprogramm. Koosolekupäevad olenevad kohalikest oludest, mitte tavadest, milleks Pühakiri alust ei anna. Miks mitte minna oma kodukandis sellisele koosolekule ja ise kogeda, millist kosutust toob jumalakummardamine.

[Allmärkus]

KAS SA OLED MÕELNUD?

● Kas Jumalat peab kummardama mingil kindlal nädalapäeval? (Roomlastele 10:4; 14:5)

● Miks meil tuleks jumalakummardamiseks kokku tulla? (Heebrealastele 10:24, 25)

● Mis on tõeliselt rahuldustpakkuva jumalateenimise võti? (Matteuse 11:28)

[Teabegraafika/pildid lk 10, 11]

(Kujundatud teksti vaata trükitud väljaandest.)

TEISIPÄEV

KOLMAPÄEV

1 NELJAPÄEV

2 REEDE

3 LAUPÄEV

4 PÜHAPÄEV