Tingatinga — kunst, mis toob naeratuse näole
Tingatinga – kunst, mis toob naeratuse näole
„TINGATINGA õpetab meile, kuidas näha maailma meie sisemuses peituva lapse silmade läbi: lõbusa, rõõmsa ja värvikirevana,” kirjutab Tingatinga Kunstide Ühingu juhataja Daniel Augusta. Tingatinga-kunst on läbinisti aafrikapärane. Eriti populaarsed on Tansaania eluslooduse ja kultuuri motiivid. Sealt sai see kunstivorm ka oma alguse.
Tingatinga-stiil sai nime oma looja Edward Said Tingatinga järgi, kes sündis aastal 1932. Ilmselgelt avaldasid Edwardile kasvueas suurt mõju Lõuna-Tansaania maaelu ja metsloomad tema küla ümbruses. Olles juba üle 20 aasta vana, lahkus ta kodunt, et otsida tööd ja saada majanduslikult paremale järjele. Hiljem kolis ta Tansaania tollasesse pealinna Dar es Salaami, kus sai tööd aednikuna. Õhtuti leidis tema kunstnikuanne väljenduse muusikas ja tantsus, nii et ta kogus tuntust andeka esinejana.
1968. aasta oli Edwardi elus pöördepunkt. Ta sai Dar es Salaami Muhimbili riiklikus haiglas tööd valvuriabilisena. Töö kõrvalt leidis ta aega jäädvustada talle omases stiilis elavaid lapsepõlvemälestusi ja -muljeid. Nii sündiski tingatinga-kunst. Kunstipoed oma spetsiaalsete pintslite, värvide, pigmentide ja muu sarnasega jäid Edwardile tema võimalusi arvestades kättesaamatuks. Niisiis kasutas ta kohalikus rauapoes müügil olevaid odavaid materjale. Värviks oli tal jalgrattale mõeldud emailvärv, „lõuendiks” aga ehituspapp, mis oli ühelt poolt sile ja läikiv, nii et sinna oli väga hea säravaid pilte maalida.
Edwardi maalimisstiil oli lihtne. Taustaks kasutas ta ühte või kahte värvi, seejärel aga maalis ta pildile üksnes ühe objekti – kirgastes värvides ja mingil määral stiliseeritud aafrika looma. Tema pilte ei kaunistanud ei maastikud ega muud detailid.
Edward lubas lähedastel kaaslastel ja sugulastel
oma maalimist jälgida. Peagi said mitmest neist tema „õpilased” ja ta stiil hakkas populaarsust koguma.Alates kõige esimesest maalist on tingatinga-stiili puhul kasutatud tugevaid värve ja lihtsaid, selgete piirjoontega figuure. Aastatega on seda stiili aga täiendatud, nii et nüüd on see viimistletum ja igal maalil on mitu objekti. Mõningate kunstnike maalidel on üpris rohkesti inimesi, loomi ja muid objekte.
Inspiratsiooni allikas
Tingatinga-kunstil on ammendamatu inspiratsiooniallikas – aafrika loomastik ja taimestik kõigis oma vormides: antiloobid, pühvlid, elevandid, kaelkirjakud, jõehobud, lõvid, ahvid, sebrad ja teised loomad ning samuti lilled, puud, linnud ja kalad. Eriti populaarsed on värviküllased objektid. Eelistatud taustaks on Tansaania kirdeosas asuv Aafrika kõrgeim mägi Kilimanjaro.
Kaasaegne tingatinga-kunst püüab pildile jäädvustada ka aafriklasi ja nende kultuuri. Maalidel võib näha näiteks kellegi toimekat turupäeva, haiglaskäiku või lihtsalt igapäevast külaelu.
Alates tingatinga-kunstiliigi tekkest on see võimaldanud kunstiandelistel aafriklastel end väljendada, samal ajal ka oma nii vajalikku sissetulekut täiendada. Tingatinga-kunstnikud on koondunud kunstnikeühendusse, mis tegutseb Dar es Salaamis. Mõned neist järgivad isegi algset traditsiooni ja kasutavad maalimisel jalgrattale mõeldud emailvärve. Kui Edward Tingatinga oleks praegu veel elus (ta suri 1972. aastal), tooks tema loodud kunstistiili populaarsus kindlasti ta palgele laia naeratuse.