Kui see oleks nii, siis mõtle, mida see tähendaks. Üks vend, kelle poeg tegi enesetapu, küsis: „Kas Jehoova otsustas, et me suudame naisega selle tragöödia üle elada? Kas see juhtus, sest Jumal oli teinud kindlaks, et suudame seda taluda?” Kas tundub mõistlik uskuda, et Jehoova juhib meie elu sellisel moel?

Kui uurime lähemalt Pauluse sõnu, mis on kirjas tekstis 1. Korintlastele 10:13, võime teha järgmise järelduse: ei ole mingisugust pühakirjal põhinevat alust uskuda, et Jehoova teeks kõigepealt kindlaks, kui palju me suudame kanda, ning siis otsustaks, milliseid katsumusi ta lubab meile osaks saada. Vaatame nelja põhjust, miks me võime nii väita.

Esiteks, Jehoova on andnud inimestele vaba tahte. Ta soovib, et me valiksime oma elutee ise. (5. Moos. 30:19, 20; Joosua 24:15.) Kui valime õige tee, võime toetuda Jehoovale, kes suunab meie samme. (Õpet. 16:9.) Kui valime aga vale tee, tuleb meil seista silmitsi oma otsuse tagajärgedega. (Gal. 6:7.) Kui Jehoova valiks, milliseid katsumusi me kogeme, siis kas poleks see meie vaba tahte piiramine?

Teiseks, Jehoova ei kaitse meid ettearvamatute sündmuste eest. (Kog. 9:11.) Traagilised, lausa kohutavate tagajärgedega õnnetused võivad juhtuda lihtsalt seetõttu, et oleme valel ajal vales kohas. Jeesus rääkis tragöödiast, milles suri 18 inimest, kes jäid ümberkukkunud torni alla. Ta andis mõista, et sellised õnnetusjuhtumid ei ole Jumala tahe. (Luuka 13:1–5.) Kas oleks siis mõistlik uskuda, et Jumal määrab ette, kes jäävad õnnetustes ellu ja kes surevad?

Kolmandaks, igaüks meist on seotud vaidlusküsimusega, mis puudutab inimese laitmatust. Saatan on kahtluse alla seadnud kõigi Jehoova teenijate laitmatuse, väites, et me ei jää Jehoovale ustavaks, kui kogeme katsumusi. (Iiob 1:9–11; 2:4; Ilm. 12:10.) Kui Jehoova hoiaks meid teatud  katsumuste eest, arvates, et me ei suuda neid kanda, siis kas ei kinnitaks see Saatana süüdistust, et teenime Jumalat isekatel eesmärkidel?

Neljandaks, Jehoova ei kasuta alati oma võimet näha ette, mis meiega tulevikus juhtub. Kui Jumal valiks, milliseid katsumusi ta lubab meile osaks saada, tähendaks see seda, et ta teab kõike meie igaühe tuleviku kohta. Kuid pühakiri seda ei õpeta. Kahtlemata suudab Jumal tulevikku ette näha. (Jes. 46:10.) Piibel aga näitab, et ta kasutab seda võimet valikuliselt. (1. Moos. 18:20, 21; 22:12.) Jumal ei sekku otsustesse, mida me oma tuleviku kohta teeme. Kas mitte seda ei oota me Jumalalt, kes austab meie vaba tahet ning on armastav ja õiglane? (5. Moos. 32:4; 2. Kor. 3:17.)

Kuidas siis mõista Pauluse sõnu „Jumal ... ei lase teile osaks saada suuremaid katsumusi, kui te suudate kanda”? Paulus kirjeldab siin, mida Jehoova teeb katsumuste ajal, mitte enne neid. Apostli sõnad kinnitavad meile, et mistahes katsumused meile ka osaks ei saa, Jehoova hoolitseb meie eest, kui teda usaldame. (Laul 55:22.) Pauluse lohutavad sõnad rajanevad kahel põhitõel.

Esiteks, katsumused, mis meile osaks saavad, on sellised, „mida inimesed ikka kogevad”. Samasuguseid katsumusi on kogenud ka teised. Kui toetume Jumalale, ei ole need raskemad, kui suudame kanda. (1. Peetr. 5:8, 9.) Salmi 1. Korintlastele 10:13 kontekstis viitab Paulus katsumustele, millega iisraellased pidid kõrbes silmitsi seisma. (1. Kor. 10:6–11.) Ükski neist polnud enneolematu ega ustavatele iisraellastele liiga raske. Paulus ütleb neljal korral, et „mõned neist” ei kuuletunud. Kahjuks andsid mõned iisraellased oma valedele ihadele järele, sest nad ei toetunud Jumalale.

Teiseks, „Jumal on ustav”. Ülestähendus sellest, kuidas Jumal oma rahvaga on tegelenud, näitab, et ta osutab truud armastust neile, „kes teda armastavad ja peavad kinni tema käskudest”. (5. Moos. 7:9.) See ülestähendus kinnitab ka seda, et Jumal täidab alati oma tõotused. (Joosua 23:14.) Need, kes armastavad teda ja kuuletuvad talle, võivad usaldada järgmist kahte lubadust, ükskõik missuguseid katsumusi nad ka ei kohtaks: 1) ta ei luba ühelgi katsumusel kujuneda nii raskeks, et seda oleks võimatu kanda, ja 2) „ta valmistab katsumuse korral väljapääsu”.

Kuidas valmistab Jehoova väljapääsu neile, kes katsumuste korral temale loodavad? Kui see on tema tahe, võib ta katsumuse lihtsalt kõrvaldada. Kuid Paulus ütles, et Jehoova „valmistab katsumuse korral väljapääsu, et te suudaksite vastu pidada”. Seega tihtipeale valmistab ta väljapääsu sellega, et annab meile, mida vaja, et suudaksime katsumusega toime tulla. Mõtle mõnele viisile, kuidas Jehoova võib valmistada meile väljapääsu.

• Ta „lohutab meid igas olukorras”. (2. Kor. 1:3, 4, allmärkus.) Jehoova saab kinnitada meie meelt ja südant oma sõna, püha vaimu ja ustava orja pakutava vaimse toiduga. (Matt. 24:45; Joh. 14:16, allmärkus; Rooml. 15:4, allmärkus.)

• Ta võib meid juhatada püha vaimu abil. (Joh. 14:26.) Kui seisame silmitsi katsumustega, võib püha vaim meile meelde tuletada Piibli jutustusi ja põhimõtteid ning aidata langetada tarku otsuseid.

• Ta võib kasutada ingleid, et meid aidata. (Heebr. 1:14.)

• Ta võib meid aidata usukaaslaste kaudu, kes oma sõnade ja tegudega saavad olla meile „suureks toeks ja abiks”. (Kol. 4:11.)

Mida siis tähendavad Pauluse sõnad tekstis 1. Korintlastele 10:13? Jehoova ei otsusta, millised katsumused meid tabavad. Kui aga neid oma elus kogeme, võime olla kindlad, et kui usaldame täielikult Jehoovat, ei luba ta meile osaks saada katsumusi, mis ületaksid inimvõimete piiri, ja ta valmistab meile alati väljapääsu, nii et suudaksime neid kanda. Milline lohutav mõte!