1., 2. Miks on mõned vanemad mures, kui nende lapsed tahavad Jehoovale pühenduda ja end ristida lasta?

IGAL aastal pühendavad tuhanded piibliõpilased oma elu Jehoovale ja lasevad end ristida. Nende hulgas, kes on valinud parima elutee, on palju Jehoova tunnistajate peredes üles kasvanud noori. (Laul 1:1–3.) Kui oled kristlik lapsevanem, ootad ilmselt, millal sinu poeg või tütar läheb ristimisele. (Võrdle 3. Johannese 4.)

² Ent sa võid olla ka mures. Vahest oled näinud, kuidas mõned noored lasevad end ristida, kuid hakkavad hiljem Jumala seaduste vajalikkuses kahtlema. Osa noori on Jehoova teenimisest isegi loobunud. Seepärast võid karta, et su laps saab küll Jehoova tunnistajaks, kuid hiljem võib ta muutuda ja kaotada esialgse armastuse tõe vastu. Temaga võib juhtuda seesama mis esimese sajandi Efesose kogudusega, kelle kohta Jeesus ütles: „Sa oled lasknud hääbuda armastusel, mis sul algul oli.” (Ilm. 2:4.) Kas on võimalik  püüda seda kuidagi ära hoida? Kuidas aidata oma lapsel „saada pääste”? (1. Peetr. 2:2.) Vastuse leidmiseks mõelgem Timoteosele.

3. a) Kuidas sai Timoteos kristlaseks ning mismoodi ta kristlikesse õpetustesse suhtus? b) Millisest kolmest õppimise aspektist Paulus Timoteosele rääkis?

³ Ilmselt puutus Timoteos kristlusega kokku aastal 47, kui apostel Paulus esimest korda Lüstras käis. Ehkki Timoteos oli tollal arvatavasti teismeline, oli ta hoolas õpitut ellu rakendama. Kaks aastat hiljem sai temast Pauluse reisikaaslane misjonitööl. 16 aastat pärast seda kirjutas Paulus Timoteosele: „Sina aga püsi selles, mida oled õppinud ja milles sul aidati veendumusele jõuda, sest sa tead, kelle käest sa seda oled õppinud. Sa tunned väiksest peale pühi tekste [pühakirja heebreakeelset osa], mis võivad anda sulle tarkust pääste saamiseks usu kaudu Kristus Jeesusesse.” (2. Tim. 3:14, 15.) Pane tähele Pauluse sõnu selle kohta, et 1) Timoteos tundis pühi tekste, 2) tal aidati jõuda õpitus veendumusele ja 3) ta omandas tarkust pääste saamiseks usu kaudu Kristus Jeesusesse.

4. Millised tööriistad on sinu meelest olnud laste õpetamisel tõhusad? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁴ Kristliku vanemana soovid sa kahtlemata, et su laps tunneks pühi tekste, mille hulka kuulub tänapäeval nii Piibli heebreakeelne kui ka kreekakeelne osa. Ehkki lapsed on erinevad, võivad isegi väga väiksed neist omandada põhiteadmisi Piiblis mainitud isikute ja sündmuste kohta. Jehoova organisatsioon on andnud vanematele terve hulga tööriistu, mida laste aitamisel kasutada. Millised abivahendid on sinu keeles olemas? Pea meeles, et lähedased suhted Jehoovaga rajanevad pühakirja tundmisel.

5. a) Milles oli Timoteos veendunud? b) Kust me teame, et Timoteos uskus head sõnumit Jeesusest?

⁵ Pühakirja tundmine on tähtis. Ent lastele usulise hariduse andmine hõlmab rohkemat kui vaid Piiblis mainitud isikute ja sündmuste tutvustamist. Timoteosel „aidati veendumusele jõuda”. Ta tundis Piibli heebreakeelset osa juba väiksest peale. Kuid mingil hetkel veensid ümberlükkamatud tõendid Timoteost selles, et Jeesus on messias. Tema teadmistele lisandus veendumus. Ta uskus kindlalt, et see, mis ta on õppinud, on tõde. Timoteose usk heasse sõnumisse oli niivõrd tugev, et ta lasi end ristida ja ühines Paulusega misjonitööl.

6. Kuidas sa saad aidata oma lapsel jõuda veendumusele, et Jumala sõnas on kirjas tõde?

⁶ Kuidas sa saad aidata oma lapsel veendumusele jõuda? Kõigepealt, ole kannatlik. Veendumus ei teki üleöö. Samuti ei kandu see sinult lapsele edasi lihtsalt sellepärast, et sina oled veendunud. Iga laps peab kasutama omaenda mõtlemisvõimet, veendumaks, et Piiblis on kirjas tõde. (Loe Roomlastele 12:1.) Sinul kui lapsevanemal on selles protsessis väga tähtis osa, eriti kui laps esitab küsimusi. Mõtleme ühele näitele.

7., 8. a) Milles on ilmnenud ühe kristliku isa kannatlikkus oma tütre õpetamisel? b) Kas ka sina oled näinud vajadust olla laste õpetamisel kannatlik?

 ⁷ Thomas, 11-aastase tüdruku isa, jutustab: „Minu tütar küsib vahel midagi sellist: „Kas Jehoova võis elu maa peal luua evolutsiooni abil?” või „Miks me ei püüa oma kodukandis elu parandada ega käi näiteks valimas?” Vahel on mul kange tahtmine lihtsalt öelda, mida ta peab uskuma, ent siis tuleb mul pingutada, et keelt hammaste taga hoida. Pealegi ei teki veendumus ühe suure tõekamaka peale. See tekib paljude väikeste tõeterade koosmõjul.”

⁸ Thomas teab, et õpetamine nõuab kannatlikkust. Tegelikult on kõigil kristlastel tähtis olla kannatlik. (Kol. 3:12.) Thomas mõistab, et ühel ja samal teemal võib olla tarvis maha pidada palju vestlusi. Tal on vaja tütrega pühakirja põhjal arutleda, et too võiks õpitavas veenduda. „Eriti just tähtsamate asjade puhul soovime naisega teada,” sõnab Thomas, „kas meie tütar tõepoolest usub seda, mida ta õpib, ja kas see on tema meelest mõistlik. Kui tal on küsimusi, on see väga hea. Õieti oleksin mures, kui ta usuks midagi ilma küsimusi esitamata.”

9. Mida teha, et Jumala sõna õpetused lastes kinnistuksid?

⁹ Tänu vanemate kannatlikule õpetamisele võivad lapsed ajapikku mõista „tõe laiust, pikkust, kõrgust ja sügavust”. (Efesl. 3:18.) Meil on hea kohandada oma õpetamisviisi laste vanusele ja võimetele. Kui nad on oma tõekspidamistes veendunud, on neil lihtsam kaitsta oma usku koolikaaslaste ja teiste ees. (1. Peetr. 3:15.) Näiteks, kas su lapsed oskavad Piibli abil selgitada, mis juhtub surma korral? Kas Piibli selgitus on nende meelest arukas? * Niisiis läheb vaja kannatlikkust, et Jumala sõna õpetused lastes kinnistuksid, kuid see on väärt kõiki pingutusi. (5. Moos. 6:6, 7.)

10. Mis peaks olema laste õpetamise oluline osa?

¹⁰ Loomulikult on ka sinu enda eeskuju oluline, et laste usk võiks kasvada. Kolme tütre ema Stephanie lausub: „Juba sestsaadik, kui lapsed olid väga väiksed, olen pidanud esitama küsimusi. Kas ma räägin lastele, miks mina olen veendunud Jehoova olemasolus, tema armastuses ning tema teede õigsuses? Kas mu lapsed näevad selgelt, et mina armastan Jehoovat? Ma ei saa oodata, et mu lapsed oleksid neis asjus veendunud, kui mina seda pole.”

11., 12. Mis on tarkus ja miks võib öelda, et vanus ainuüksi ei tee inimest targaks?

¹¹ Nagu oleme näinud, Timoteos 1) tundis pühakirja ja 2) oli oma tõekspidamistes veendunud. Mida mõtles Paulus aga sellega, et pühad tekstid võivad anda Timoteosele „tarkust pääste saamiseks”?

¹² Piiblientsüklopeedia „Insight” selgitab, et Piibli kontekstis tähendab tarkus „võimet kasutada teadmisi ja mõistust selleks, et lahendada probleeme, vältida ohte, saavutada eesmärke või anda teistele sellistes asjades nõu; selle  vastand on rumalus”. Piibel ütleb: „Rumalus on seotud lapse südamesse.” (Õpet. 22:15.) Järelikult on tarkus – rumaluse vastand – märk küpsusest. Vaimne küpsus ei sõltu niivõrd inimese vanusest, kuivõrd sellest, kas ta kardab Jehoovat ja on valmis tema käskudele kuuletuma. (Loe Laul 111:10.)

13. Mismoodi saab noor tõendada, et tal on tarkust pääste saamiseks?

¹³ Vaimselt võrdlemisi küpsed noored ei lase himudel ja eakaaslastel end nagu lainetel pillutada ja siia-sinna kanda. (Efesl. 4:14.) Nad hoopis treenivad oma eristusvõimet „vahet tegema õige ja vale vahel”. (Heebr. 5:14.) Nad tõendavad, et püüdlevad kristliku küpsuse poole, tehes tarku otsuseid, isegi kui nende vanemad või teised täiskasvanud neid ei näe. (Filipl. 2:12.) Selline tarkus on vajalik pääste saamiseks. (Loe Õpetussõnad 24:14.) Kuidas sa saad aidata oma lastel tarkust omandada? Esmalt tee kindlaks, et nad teavad, millised on sinu väärtushinnangud. Sinu sõnadest ja tegudest peaks olema näha, et Jumala sõna väärtushinnangud on ka sinu väärtushinnangud. (Rooml. 2:21–23.)

14., 15. a) Mille üle oleks hea mõtiskleda noorel, kes plaanib ristimisele minna? b) Kuidas sa saad aidata oma lastel mõtiskleda õnnistuste üle, mis kaasnevad Jumalale kuuletumisega?

¹⁴ Ent ei piisa sellest, kui vaid öelda lastele, mis on õige ja mis vale. Sul oleks hea aidata neil mõtiskleda muu hulgas selle üle, miks Piibel keelab ära asjad, mis võivad meie patust loomust ahvatleda, ning mis veenab neid, et Piibli põhimõtted on alati kasulikud. (Jes. 48:17, 18.)

¹⁵ Lapsega, kes avaldab soovi lasta end ristida, oleks hea arutleda ka selle üle, kuidas ta suhtub kristlase kohustustesse. Miks tasub neid täita? Miks võib olla raske seda teha? Miks on tasu väärt kõiki pingutusi? (Mark. 10:29, 30.) Sedalaadi küsimused võivad  pärast ristimist päevakorrale kerkida. Seepärast on hädavajalik need asjad läbi arutada enne niivõrd tähtsa sammu astumist. Kui lastel aidatakse mõelda sellele, millised õnnistused kaasnevad kuulekusega ja mis tagajärjed on sõnakuulmatusel, on palju tõenäolisem, et nad jõuavad veendumusele. Milles? Selles, et Piibli põhimõtteid tasub alati järgida. (5. Moos. 30:19, 20.)

16. Millega oleks vanematel tark arvestada, kui nende ristitud lapse usk lööb kõikuma?

¹⁶ Mida teha aga siis, kui sinu pojal või tütrel tekivad millalgi pärast ristimist kahtlused? Näiteks võib ristitud teismeline tunda tõmmet maailma poole või hakata kõhklema, kas ikka tasub Piibli põhimõtete järgi elada. (Laul 73:1–3, 12, 13.) Lapsevanemana on sul tähtis mõista, et see, kuidas sa oma poja või tütre kõhklustele reageerid, võib teda kas tõmmata Jehoova poole või tõugata temast eemale. Ära kuuluta lapsele sõda, ükskõik kas ta on veel üsna noor või juba peaaegu täiskasvanu. Sinu eesmärk peaks olema teda lahkel ja meeldival viisil aidata ning toetada.

17., 18. Kuidas saavad vanemad aidata noort, kellel on tekkinud kõhklused?

¹⁷ Ristitud noor on andnud Jehoovale pühaliku lubaduse. Ta on lubanud armastada Jumalat ja panna tema tahte täitmise kõigest muust ettepoole. (Loe Markuse 12:30.) Jehoova ei suhtu sellesse tõotusse kergekäeliselt ning seda ei tohiks teha ka tõotuse andja. (Kog. 5:4, 5.) Tuleta sobival ajal neid tõsiasju lapsele lahkelt meelde. Kuid enne uuri abimaterjali, mis Jehoova organisatsioon on lapsevanematele andnud. See aitab sul rõhutada, kui tõsine on tema otsus pühendada oma elu Jehoovale ja lasta end ristida, ent ka seda, et sellega kaasneb palju õnnistusi.

¹⁸ Näiteks võib väärt nõu leida raamatu „Noored küsivad. Praktilisi vastuseid” esimese köite lisast „Lapsevanemad küsivad”. Seal öeldakse: „Ära tee kohe järeldust, et su teismeline laps on sinu usu hüljanud. Paljudel juhtudel seisneb asi hoopis milleski muus.” Võib-olla norivad tema kallal eakaaslased. Vahest tunneb ta üksildust või leiab, et teised kristlikud noored on temast palju tublimad. See lisa jätkab: „On oluline tähele panna, et need probleemid pole kuidagi seotud sinu religiooni õpetustega. Pigem on tegemist seikadega, mille tõttu noor tunneb, et usklik olla on raske – vähemalt nii talle praegu tundub.” Seejärel tuuakse lisas soovitusi, kuidas kristlik vanem võib aidata noort, kelle usk on löönud kõikuma.

19. Kuidas võivad vanemad aidata lastel omandada „tarkust pääste saamiseks”?

¹⁹ Sulle kui lapsevanemale on antud kaalukas, kuid samas auline ülesanne kasvatada oma lapsi Jehoova juhatuse järgi ning juurutada neisse tema mõtteviisi. (Efesl. 6:4.) Nagu oleme arutanud, on sul vaja õpetada neile seda, millest Piibel räägib, ja aidata neil jõuda õpitavas ka veendumusele. Nende veendumus peaks olema nii tugev, et see ajendab neid pühendama oma elu Jehoovale ja teenima teda kogu hingest. Tänu Jumala sõnale, tema vaimule ning sinu pingutustele võivad su lapsed omandada „tarkust pääste saamiseks”.