1. Miks tegi Kain halva otsuse ja millega see päädis?

KAIN seisis valiku ees: kas talitseda oma patuseid tundeid või anda neile voli? Sellel otsusel oli väga kaugeleulatuv mõju. Me teame, millise valiku Kain tegi – see polnud tark. Tema otsus päädis sellega, et suri tema vend Aabel, kes oli Jumalale ustav, ja et ta rikkus suhted oma loojaga. (1. Moos. 4:3–16.)

2. Kui tähtis on langetada tarku otsuseid?

² Ka meie peame tegema mitmesuguseid otsuseid. Muidugi pole iga otsus elu ja surma küsimus. Siiski avaldavad paljud otsused meie elule sügavat mõju. Kui oskame langetada häid otsuseid, võime elada võrdlemisi murevaba ja rahulikku elu. Kui langetame aga halbu otsuseid, võime sattuda probleemide ja pettumuste küüsi. (Õpet. 14:8.)

3. a) Kellesse ja millesse peab meil olema usk, et võiksime teha tarku otsuseid? b) Mis küsimusi me arutama hakkame?

³ Mis aitab meil langetada tarku otsuseid? Kahtlemata on meil vaja usku Jumalasse. Me ei tohiks kahelda, kas ta soovib või suudab aidata meil teha tarku otsuseid. Samuti  peab meil olema usk Jumala sõnasse ja tema toimimisviisidesse. (Loe Jaakobuse 1:5–8.) Kui saame temaga lähedasemaks ja õpime pühakirja armastama, hakkame tema nõuandeid usaldama. Meile saab harjumuseks enne otsuste tegemist Piiblist juhatust otsida. Ent kuidas õppida paremini otsuseid langetama? Ja kui oleme mingi otsuse teinud, siis kas peame selle juurde jääma, maksku mis maksab?

4. Millise valiku pidi Aadam tegema ja mis olid tema otsuse tagajärjed?

⁴ Inimestel on tulnud langetada tähtsaid otsuseid juba alates aegade algusest. Aadam pidi valima, kas ta kuulab oma loojat või Eevat. Ta oli küll valmis otsustama, kuid mida tema tehtud otsusest arvata? Eksiteele viidud naise õhutusel langetas ta äärmiselt kehva otsuse, mille tõttu ta kaotas võimaluse elada paradiisis ja lõpuks suri. Ja see oli alles tema tekitatud hädade algus. Kõik inimesed kannatavad siiamaani tema hukatusliku otsuse pärast.

5. Kuidas meil tuleks suhtuda otsuste tegemisse?

⁵ Mõni võib mõelda, et elu oleks palju meeldivam, kui ei peaks otsuseid langetama. Kas ka sina tunned nii? Pea meeles, et Jehoova ei loonud inimesi robotiteks, kes ei suuda mõelda ega otsuseid langetada. Ta õpetab meile Piibli kaudu, kuidas häid otsuseid teha. Ilmselgelt soovib Jehoova, et me otsuseid teeksime, ja see ei ole sugugi halb. Mõtle järgmistele näidetele.

6., 7. Millise valiku pidid muistsed iisraellased tegema ning miks võis neil olla raske õiget otsust langetada? (Vaata pilti artikli alguses.)

⁶ Kui muistsed iisraellased olid end tõotatud maal sisse seadnud, pidid nad tegema lihtsa, kuid tähtsa valiku: kas teenida Jehoovat või muid jumalaid? (Loe Joosua 24:15.) See võib tõesti näida lihtne otsus. Kuid sellest sõltus elu. Kohtumõistjate päevil tegid iisraellased korduvalt halva valiku. Nad keerasid Jehoovale selja ja hakkasid kummardama ebajumalaid. (Kohtum. 2:3, 11–23.) Või mõtle ühele hilisemale juhtumile Jumala rahva ajaloos. Prohvet Eelija ütles sõnaselgelt, et iisraellased peavad valima, kas nad teenivad Jehoovat või Baali. (1. Kun. 18:21.) Eelija tõreles nendega, kuna nad ei suutnud otsust teha. Jällegi võib tunduda, et tegu oli nii lihtsa valikuga. On ju alati tark ja kasulik teenida Jehoovat. Miks peaks üks arukas inimene tahtma teenida elutut jumalat?! Ometi ütleb Piibel, et iisraellased olid kahevahel. Eelija õhutas rahvast tegema otsust tõelise Jumala Jehoova teenimise kasuks.

⁷ Miks võis neil iisraellastel olla sedavõrd raske õiget otsust langetada? Esiteks, nende usk Jumalasse oli niisama hästi kui hääbunud ning nad ei tahtnud teda kuulata. Nad ei lootnud enam Jehoovale ega omandanud teadmisi ei tema ega ta tarkuse kohta. Kui nad oleksid seda teinud, oleks õpitu aidanud neil langetada tarku otsuseid. (Laul 25:12.) Teiseks, iisraellased lasid naaberrahvastel end mõjutada või suisa lubasid neil enda eest otsuseid langetada. Need võõramaalased,  kes polnud Jehoova teenijad, mõjutasid iisraellaste mõtteviisi, nii et need hakkasid paganarahvaste kombel kurja tegema. Jehoova oli ammu hoiatanud, et midagi niisugust võib juhtuda. (2. Moos. 23:2.)

8. Mida tähtsat me võime otsustamise kohta õppida Iisraeli rahva ajaloost?

⁸ Eespool toodud näited õpetavad meile midagi tähtsat. Meil kõigil tuleb ise otsuseid langetada ning targad ja õiged otsused põhinevad pühakirjal. Piibel tuletab meile meelde: „Igaühel on kanda oma vastutusekoorem.” (Gal. 6:5, allmärkus.) Me ei peaks otsuste langetamise vastutust teiste kaela veeretama. Meil tuleb endil kindlaks teha, mis on Jumala silmis õige, ning siis selle järgi toimida.

9. Miks võib olla ohtlik lasta teistel enda eest otsuseid teha?

⁹ Kuidas võib juhtuda, et laseme teistel enda eest otsustada? Näiteks võivad kaaslased mõjutada meid tegema halba otsust. (Õpet. 1:10, 15.) Ent ükspuha, kui palju survet teised meile ka ei avaldaks, lasub meil vastutus talitada oma südametunnistuse järgi, mida oleme Piibli põhjal õpetanud. Kui laseme teistel enda eest otsuseid teha, siis õigupoolest otsustame nendega kaasa minna. Seegi on otsus, kuid võimalik et hukutav.

10. Mille eest pidi Paulus galaatlasi hoiatama?

¹⁰ Paulus hoiatas galaatlasi, et on ohtlik lasta teistel enda eest otsustada. (Loe Galaatlastele 4:17.) Mõned vennad soovisid teha otsuseid teiste eest, et neid apostlitest lahutada. Miks? Need isekad mehed tahtsid, et hoopis neid järgitaks. Nad astusid üle piiri ega austanud kaaskristlaste õigust langetada ise otsuseid.

11. Kuidas me saame teisi aidata, kui neil on vaja mingi otsus teha?

¹¹ Paulus jättis hea eeskuju selles, et ta austas oma vendade otsustusvabadust. (Loe 2. Korintlastele 1:24.)  Kogudusevanematel tänapäeval tuleks seda eeskuju järgida, kui nad annavad nõu asjade kohta, mille puhul igaüks peab langetama oma otsuse. Nad annavad karja liikmetele hea meelega Piiblil põhinevat juhatust. Siiski on kogudusevanemad ettevaatlikud ja lasevad vendadel-õdedel ise otsuseid teha. See on loogiline, sest vennad ja õed on need, kes vastutavad tagajärgede eest. Õpetus on selge: me võime tunda teiste vastu siirast huvi ja juhtida nende tähelepanu Piibli põhimõtetele või nõuannetele, kuid neil endil on õigus ja vastutus langetada oma otsuseid. Kui nad langetavad targa otsuse, on sellest palju kasu. Niisiis me ei tohiks kunagi arvata, et meil on õigus otsustada, mida meie vennad või õed peaksid tegema.

12., 13. Miks on ohtlik kuulata üksnes oma südant, kui oleme vihased või meeleheitel?

¹² Tänapäeva maailmas juhindutakse tihti lööklausest „Kuula oma südant!”. Kuid see võib olla ohtlik. Piibel manitseb meid, et me ei tugineks otsuste tegemisel oma ebatäiuslikule südamele ja tunnetele. (Õpet. 28:26.) Piiblijutustused näitavad, millised kurvad tagajärjed on oma südame kuulamisel. Põhiprobleem on see, et ebatäiuslike inimeste „süda on reeturlikum kui miski muu ja on pöörane”. (Jer. 3:17; 13:10; 17:9; 1. Kun. 11:9.) Mis võiks juhtuda, kui me kuulaks üksnes oma südant?

¹³ Kristlase elus on südamel tähtis roll. Meil on kästud armastada Jehoovat kogu südamest ja oma ligimest nagu iseennast. (Matt. 22:37–39.) Kuid piiblisalmid, millele eelmises lõigus viidati, näitavad, kui ohtlik on lasta tunnetel oma mõtteviisi ja käitumist dikteerida. Mis juhtuks näiteks siis, kui langetaksime otsuseid vihasena? Kui oled nii toiminud, siis ilmselt on vastus selgemast selge. (Õpet. 14:17; 29:22.) Või kas on tõenäoline teha häid otsuseid siis, kui oleme kaotanud julguse või meelt heitnud? (4. Moos. 32:6–12; Õpet. 24:10.) Pühakiri annab meile tarka nõu ja innustab meid alluma Jumala seadusele. (Rooml. 7:25.) Niisiis, meie ebatäiuslik süda võib meid kergesti petta, kui me tähtsaid otsuseid langetades seda kuulame.

14. Kust me teame, et vahel on sobilik oma otsust muuta?

¹⁴ Meil on vaja langetada tarku otsuseid. Ent see ei tähenda, et me ei tohiks kunagi oma otsuseid muuta. Õigupoolest on vahel hea mõni otsus uuesti läbi vaadata ja võib-olla seda ka muuta. Me võime õppida sellest, kuidas Jehoova tegeles Joona päevil Niineve elanikega. Piiblis öeldakse: „Kui Jumal nägi, mida nad tegid, kuidas nad pöördusid oma kurjadest tegudest, siis ta muutis oma otsust ega toonud nende peale seda õnnetust, mille ta oli kavatsenud tuua.” (Joona 3:10.) Jehoova pani tähele, et niinevelased kahetsesid oma tegusid ja parandasid meelt, ning ta muutis oma otsust. Selles ilmnes tema mõistlikkus, alandlikkus ja kaastunne. Erinevalt paljudest inimestest ei tee Jehoova  otsuseid mõtlematult isegi siis, kui ta on vihane.

15. Mis põhjustel me võime vahel oma otsust muuta?

¹⁵ Mõnikord võib olla kasulik enda otsus läbi vaadata. Ehk on meie olud muutunud. Jehoova muutis vahel oma otsust, kui olud seda tingisid. (1. Kun. 21:20, 21, 27–29; 2. Kun. 20:1–5.) Meil võib olla põhjust oma esialgset otsust muuta ka siis, kui saame teada midagi uut. Taavetile anti väärinfot Sauli pojapoja Mefiboseti kohta. Kui tõde hiljem päevavalgele tuli, muutis Taavet oma otsust. (2. Saam. 16:3, 4; 19:24–29.) Vahel on ka meil tark nõnda toimida.

16. a) Millised nõuanded aitavad langetada tarku otsuseid? b) Miks võib meil olla vaja varem tehtud otsus läbi vaadata? Kuidas oleks sel juhul hea toimida?

¹⁶ Jumala sõna paneb meile südamele, et me ei teeks tähtsaid otsuseid tormakalt. (Õpet. 21:5.) Kui võtame aega, et kaaluda hoolikalt kõiki asjaolusid ja tegureid, teeme tõenäoliselt ka parema otsuse. (1. Tess. 5:21.) Perepea peaks enne otsuse langetamist uurima pühakirja ja meie väljaandeid ning kuulama teiste pereliikmete arvamust. Ütles ju Jumal Aabrahamile, et ta võtaks oma naist kuulda. (1. Moos. 21:9–12.) Ka kogudusevanematel tuleks leida aega uurimistöö tegemiseks. Mõistlike ja tagasihoidlike meestena ei peaks nad kartma kaotada teiste lugupidamist, kui saavad teada uut infot, mille tõttu oleks vaja mõnda otsust muuta. Nad peaksid olema vajadusel valmis oma mõtteviisi ja otsuseid kohandama. Meil kõigil oleks hea niimoodi toimida. See aitab hoida koguduses rahu ja korda. (Ap. t. 6:1–4.)

17. Mis aitab meil teha häid otsuseid?

¹⁷ Mõned otsused on kaalukamad kui teised. Kaalukamate otsuste puhul tuleb asjade üle sügavamalt järele mõelda ja rohkem palvetada ning see nõuab aega. Osa kristlasi seisab valiku ees, kas abielluda, ja kui, siis kellega. Veel üks tähtis otsus, mis võib tuua kaasa palju õnnistusi, on see, kas ja millal alustada täisajalist teenistust. Niisuguseid otsuseid tehes on oluline olla veendunud selles, et Jehoova soovib anda ja annabki tarka juhatust. (Õpet. 1:5.) Seepärast on tähtis otsida nõu Piiblist ja küsida Jehoovalt juhatust palve kaudu. Jehoova aitab meil arendada vajalikke omadusi, et saaksime teha otsuseid, mis on kooskõlas tema tahtega. Iga kord, kui pead langetama tähtsa otsuse, mõtle, kas sinu otsus tõendab su armastust Jehoova vastu, kas see teeb rõõmsaks su pere ning kas see näitab, et oled kannatlik ja lahke.

18. Miks ootab Jehoova, et me ise otsuseid langetaksime?

¹⁸ Jehoova ei sunni meid teda armastama ega teenima. Ta on andnud meile vaba tahte. Ta austab meie õigust valida, kas tahame teda teenida. (Joosua 24:15; Kog. 5:4.) Samas ta ootab, et tema teenijad viiksid ellu oma otsused, mis nad on langetanud tema juhatuse järgi. Kui meil on usk Jehoova toimimisviisidesse ja põhimõtetesse, siis võime langetada tarku otsuseid ja olla kindlad kõigil oma teedel. (Jaak. 1:5–8; 4:8.)