1. Millises olukorras oli Johannes esimese sajandi lõpus?

ESIMESE sajandi lõpus võis Johannes olla üsna murelik. Ta oli juba eakas, viibis pagenduses Patmose saarel ja oli ilmselt ainus elus olev apostel. (Ilm. 1:9.) Ta teadis, et vastased eksitavad kogudusi ja tekitavad kristlaste vahel lõhesid. Võis näida, et kristlik kogudus on hääbumas. (Juuda 4; Ilm. 2:15, 20; 3:1, 17.)

2. Millise põneva prohvetliku nägemuse sai Johannes, nagu näitab Ilmutus 7:9–14? (Vaata kaanepilti.)

² Just sellisel keerulisel ajal saab Johannes põneva prohvetliku nägemuse. Ta näeb, kuidas inglitel kästakse hoida kinni suure viletsuse hävingutuuli, kuni üks grupp Jumala orje on lõplikult pitseriga märgistatud. (Ilm. 7:1–3.) Neid on kokku 144 000 ja nad hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema. (Luuka 12:32; Ilm. 7:4.) Seejärel mainib Johannes teist gruppi, kes on nii arvukas, et ta ütleb: „Ma vaatasin ja nägin suurt rahvahulka, keda ükski ei suutnud ära lugeda, inimesi kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest. Nad seisid trooni ees ja Talle ees.” (Loe Ilmutus 7:9–14.) Kujutle, kui rõõmus võib Johannes olla, saades teada, et nii paljud inimesed teenivad tulevikus ustavalt Jumalat.

3. a) Miks peaks Johannese nägemus tugevdama meie usku? b) Mida me selles artiklis uurime?

³ See nägemus tugevdas kahtlemata Johannese usku. Veelgi enam aga peaks see tugevdama meie usku, sest me elame selle nägemuse täitumise ajal. Me oleme näinud, kuidas on kogutud miljoneid inimesi, kel on  lootus jääda suures viletsuses ellu ja elada igavesti maa peal. Selles artiklis saame kõigepealt teada, kuidas aitas Jehoova rohkem kui 80 aastat tagasi oma rahval mõista, kellest see suur rahvahulk koosneb. Seejärel mõtleme kahele aspektile: selle rahvahulga suurusele ja koosseisule. See arutelu tugevdab kõigi nende usku, kes loodavad olla selles grupis.

4. Millist pühakirja tõde ristiusu religioonid ei mõista ja kuidas erinesid neist piibliuurijad?

⁴ Ristiusu kirik üldiselt ei õpeta seda pühakirja tõde, et tulevikus elavad Jumalale kuulekad inimesed igavesti maa peal. (2. Kor. 4:3, 4.) Tänapäeval õpetab enamik ristiusu religioone, et pärast surma lähevad kõik head inimesed taevasse. Selle õpetusega polnud nõus väike grupp piibliuurijaid, kes hakkasid 19. sajandi lõpus andma välja ajakirja Vahitorn. Nad mõistsid, et Jumal taastab maise paradiisi ja et miljonid Jumalale kuulekad inimesed elavad igavesti maa peal, mitte taevas. Samas läks aega, enne kui nad mõistsid selgesti, kes need inimesed on. (Matt. 6:10.)

5. Mida uskusid piibliuurijad 144 000 jumalateenija kohta?

⁵ Muidugi said piibliuurijad pühakirja süüvides aru, et osa inimesi võetakse maa pealt taevasse koos Jeesusega valitsema. (Ilm. 14:3.) Nendeks inimesteks pidid olema 144 000 innukat ja pühendunud kristlast, kes on maa peal Jumalat ustavalt teeninud. Mida uskusid piibliuurijad aga suure rahvahulga kohta?

6. Mida uskusid piibliuurijad suure rahvahulga kohta?

⁶ Johannes nägi seda rahvahulka seismas „trooni ees ja Talle ees”. (Ilm. 7:9.) Nende sõnade põhjal järeldasid piibliuurijad, et suur rahvahulk hakkab elama taevas nagu ka 144 000 jumalateenijat. Kui aga need mõlemad grupid pidid hakkama elama taevas, siis mille poolest pidid nad erinema? Piibliuurijad arvasid, et suur rahvahulk moodustub kristlastest, kes pole maa peal elades olnud Jumalale täiesti kuulekad. Nad pidasid silmas kristlasi, kes elavad küll üldiselt Piibli moraalinormide järgi, kuid võivad ikka veel kuuluda ristiusu kirikusse. Piibliuurijad järeldasid, et sellised jumalateenijad on innukad, ent mitte nii innukad, et valitseda koos Jeesusega. Arvati, et kuna suure rahvahulga liikmete armastus Jumala vastu pole küllalt tuline, siis saavad nad seista taevas trooni ees, mitte istuda troonidel.

7. Kes pidid piibliuurijate arvates elama tuhandeaastase valitsuse ajal maa peal ja mida nad uskusid vana aja usumeeste kohta?

⁷ Kuid kes pidid siis elama maa peal? Piibliuurijad uskusid, et pärast seda, kui 144 000 kristlast ja suur rahvahulk on võetud taevasse, võimaldatakse miljonitel teistel inimestel elada maa peal ja tunda rõõmu Kristuse tuhandeaastase valitsuse õnnistustest. Nad ei arvanud, et need miljonid teenivad Jehoovat enne Kristuse tuhandeaastase valitsuse algust, vaid et neile antakse õpetust Jehoova kohta selle valitsuse ajal. Seejärel pidid Jehoovale kuulekad inimesed saama igavese elu maa peal, kuid vastuhakkajad pidi hävitatama. Samuti uskusid piibliuurijad, et võib-olla mõned neist,  kes on sel ajal maa peal vürstid ehk valitsejad (sealhulgas ülesäratatud vana aja usumehed, kes olid surnud enne Kristust) saavad tuhandeaastase valitsuse lõpus taevase elu. (Laul 45:16.)

8. Millisesse kolme gruppi jumalateenijad piibliuurijate arvates jagunesid?

⁸ Niisiis arvasid piibliuurijad, et on kolm gruppi: 1) 144000 kristlast, kes hakkavad koos Jeesusega taevas valitsema; 2) suur rahvahulk, kelle moodustavad vähem innukad kristlased ning kes seisab taevas trooni ees ja Talle ees; 3) miljonid inimesed, kellele antakse Kristuse tuhandeaastase valitsuse ajal maa peal Jehoova kohta õpetust. * Kuid Jehoova seatud ajal muutus tõevalgus kirkamaks. (Õpet. 4:18.)

9. a) Mis mõttes seisab suur rahvahulk maa peal „trooni ees ja Talle ees”? b) Miks võib öelda, et praegune arusaam tekstist Ilmutus 7:9 on loogiline?

⁹ Aastal 1935 sai selgeks, kes on Johannese nägemuses suur rahvahulk. Jehoova tunnistajad said aru, et suur rahvahulk ei pea olema taevas, et seista „trooni ees ja Talle ees”. Sellel on sümboolne tähendus. Kuigi selle rahvahulga liikmed elavad maa peal, seisavad nad „trooni ees” selles mõttes, et nad tunnustavad Jehoova positsiooni ja alluvad tema ülemvõimule. (Jes. 66:1.) Nad seisavad „Talle ees” selles mõttes, et näitavad üles usku Jeesuse lunastusohvrisse. Sarnasest olukorrast on juttu tekstis Matteuse 25:31, 32, kus on öeldud, et Jeesuse suursuguse trooni ette kogutakse „kõik rahvad”, sealhulgas jumalatud inimesed. On selge, et need rahvad on maa peal, mitte taevas. See arusaam aastast 1935 on loogiline. Piibel ju ei ütle, et suur rahvahulk võetakse taevasse. Seal on öeldud, et igavese elu taevas saavad ainult 144 000 kristlast, kes valitsevad koos Jeesusega kuningatena maa üle. (Ilm. 5:10.)

10. Miks peavad suure rahvahulga liikmed õppima Jehoovat tundma enne Kristuse tuhandeaastase valitsuse algust?

¹⁰ Niisiis on Jehoova tunnistajatel alates aastast 1935 olnud arusaam, et suure rahvahulga moodustavad ustavad kristlased, kel on lootus elada igavesti maa peal. Et jääda ellu suures viletsuses, peavad nad õppima Jehoovat tundma ja hakkama teda teenima enne Kristuse tuhandeaastase valitsuse algust. Neil on vaja tugevat usku, et neil „õnnestuks põgeneda kõige selle eest, mis peab toimuma” enne tuhandeaastast valitsust. (Luuka 21:34–36.)

11. Miks mõtlesid piibliuurijad, et mõned võidakse võtta Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus taevasse?

¹¹ Mida öelda arvamuse kohta, et mõned ustavad jumalateenijad võetakse Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus taevasse? Selle võimalikkusele juhiti tähelepanu 1913. aasta 15. veebruari Vahitornis. Tollal võidi mõelda, miks saavad vana aja ustavad mehed tasuks üksnes elu maa peal, samas kui vähem innukad kristlased võetakse taevasse. Muidugi põhines see arvamus kahel vääral eeldusel: 1) et suur rahvahulk hakkab elama taevas ja 2) et suure rahvahulga moodustavad vähem innukad kristlased.

12., 13. Millest saavad aru nii võitud kristlased kui ka suure rahvahulga liikmed?

 ¹² Ent nagu nägime, mõistsid Jehoova tunnistajad aastal 1935 selgesti, et suurde rahvahulka kuuluvad need, kes jäävad Harmagedoonis ellu. Nad „tulevad suurest viletsusest” välja siinsamas maa peal ning hüüavad valju häälega: „Pääste me võlgneme oma Jumalale, kes istub troonil, ja Tallele!” (Ilm. 7:10, 14.) Lisaks mõistsid Jehoova tunnistajad, et vana aja usumehed ei lähe taevasse. Piibel ütleb, et need, kes äratatakse üles taevasse, saavad „midagi paremat” kui need vana aja usumehed. (Heebr. 11:40.) Arusaam, milleni jõuti aastal 1935, ajendas vendi tegema innukalt kuulutustööd ja rääkima inimestele sellest, et neil on võimalus elada igavesti maa peal.

¹³ Suure rahvahulga liikmed on oma lootuse üle väga rõõmsad. Nad tunnustavad, et Jehoova otsustab, kes tema ustavatest teenijatest elab tulevikus taevas ja kes maa peal. Nii võitud kristlased kui ka suure rahvahulga liikmed saavad aru, et nad pole oma tasu kuidagi ära teeninud. Neil on selline lootus vaid tänu sellele, et Jehoova lasi oma pojal Jeesus Kristusel nende eest surra. (Rooml. 3:24.)

14. Miks mõtlesid paljud pärast aastat 1935, kuidas täitub ennustus suure rahvahulga kohta?

¹⁴ Pärast seda, kui Jehoova tunnistajate arusaam aastal 1935 selgines, mõtlesid paljud, kuidas on võimalik, et maise lootusega inimestest saab tõesti suur rahvahulk. Vend Ronald Parkin, kes oli tollal 12-aastane, meenutab: „Sel ajal oli maailmas umbes 56 000 kuulutajat ja paljud neist, võib-olla lausa enamik, olid võitud. Näis, et suur rahvahulk polegi eriti suur.”

15. Kuidas on suur rahvahulk kasvanud?

¹⁵ Järgnevatel aastakümnetel saadeti aga paljudesse maadesse misjonäre ja Jehoova tunnistajate arv kasvas järjekindlalt. Aastal 1968 hakati inimestega Piiblit uurima raamatu abil, mille pealkiri on „Tõde, mis viib igavesse ellu”. See selgitas Piibli õpetusi lihtsal viisil ja köitis suurt hulka alandlikke inimesi. Nelja aasta jooksul käis ristimisel rohkem kui pool miljonit uut jüngrit. Kui katoliku kirik hakkas Ladina-Ameerikas ja mujal oma mõjuvõimu kaotama ning  Ida-Euroopas ja mitmes Aafrika riigis sai vabamalt kuulutustööd teha, ristiti veel miljoneid inimesi. (Jes. 60:22.) Viimastel aastakümnetel on Jehoova organisatsioon valmistanud rohkesti teisigi tõhusaid tööriistu, et aidata inimestel Piiblit tundma õppida. Pole mingit kahtlust, et Jehoova kogub suurt rahvahulka, kuhu kuulub juba üle kaheksa miljoni inimese.

16. Kellest koosneb suur rahvahulk?

¹⁶ Oma nägemust kirja pannes märkis Johannes, et suure rahvahulga seas on „inimesi kõigist rahvastest, suguharudest, hõimudest ja keeltest”. Prohvet Sakarja oli varem ennustanud midagi samalaadset. Ta kirjutas: „Kümme meest rahvaste hulgast, kõigist keeltest, haaravad neil päevil kõvasti kinni juudi mehe kuuest ja ütlevad: „Me tahame tulla koos teiega, sest me oleme kuulnud, et Jumal on teiega.”” (Sak. 8:23.)

17. Mida on ette võetud, et aidata inimesi kõigist rahvastest?

¹⁷ Jehoova tunnistajad mõistavad, et kõigist rahvastest inimeste kogumiseks on tarvis kuulutada head sõnumit paljudes keeltes. Me oleme tõlkinud piiblikirjandust  üle 130 aasta, kuid praegu käib sadades keeltes ajaloo suurim tõlketöö. Jehoova on niimoodi suurt rahvahulka kogudes teinud tõesti imet. Tänu sellele, et vaimset toitu on üha rohkemates keeltes, teenivad erisugused inimesed üle maailma ühtselt Jehoovat. Tema teenijaid tuntakse innuka kuulutustöö ja omavahelise armastuse järgi. Kas pole vaimustav olla selle kõige tunnistajaks! (Matt. 24:14; Joh. 13:35.)

18. a) Miks pole üllatav, et Jehoova on täitnud ennustuse suure rahvahulga kohta? (Vt Jesaja 46:10, 11.) b) Miks need, kel on lootus elada maa peal, ei tunne end kõrvalejäetuna?

¹⁸ Nägemus suurest rahvahulgast on tõesti põnev. Pole üllatav, et Jehoova on täitnud selle ennustuse nii imelisel moel. (Loe Jesaja 46:10, 11.) Suure rahvahulga liikmed on oma tulevikulootuse eest Jehoovale väga tänulikud. Nad ei tunne end kõrvalejäetuna selle tõttu, et nad pole võitud püha vaimuga ega saa teenida koos Jeesusega taevas. Piiblis on palju näiteid ustavatest meestest ja naistest, keda püha vaim võimsalt juhtis, kuid kes ei kuulunud 144 000 hulka. Üks selline mees on näiteks Ristija Johannes. (Matt. 11:11.) Teine on Taavet. (Ap. t. 2:34.) Nemad ja lugematu hulk teisi äratatakse üles eluks maises paradiisis. Koos suure rahvahulgaga saavad nad näidata, et on ustavad Jehoovale ja toetavad tema ülemvõimu.

19. Kuidas aitab Johannese nägemuse täitumine meil mõista, et meil on teha pakiline töö?

¹⁹ Mitte kunagi varem inimkonna ajaloos pole Jumal ühendanud miljoneid inimesi kõigi rahvaste hulgast. Ükskõik, kas meil on lootus elada maa peal või taevas, tuleks meil aidata võimalikult paljusid, et nad võiksid kuuluda „teistest lammastest” koosnevasse suurde rahvahulka. (Joh. 10:16.) Varsti algatab Jehoova suure viletsuse, mille käigus hävitatakse valitsused ja religioonid, kes on inimestele kannatusi põhjustanud. Seejärel on suurel rahvahulgal auline võimalus teenida Jehoovat maa peal igavesti. (Ilm. 7:14.)