Kui keegi lahutab ja abiellub uuesti, tuleks kogudusel pidada tema endist abielu lõppenuks ja uut abielu kehtivaks. Et seda seisukohta paremini mõista, uurime lähemalt, mida ütles Jeesus lahutuse ja uuesti abiellumise kohta.

Tekstis Matteuse 19:9 andis Jeesus teada, milline on pühakirja järgi ainuke põhjus abielu lahutamiseks. Ta ütles: „Kes lahutab naise endast muul põhjusel kui hooruse pärast ja abiellub teisega, see rikub abielu.” Nendest sõnadest saame teada, et 1) piibli järgi võib abielu lahutada ainult hooruse pärast ja 2) kui mees lahutab mingil muul põhjusel ja abiellub teisega, siis on see abielurikkumine. a

Kas Jeesuse sõnad tähendavad, et mees, kes on rikkunud abielu ja oma naisest lahutanud, on piibli järgi vaba uuesti abielluma? Mitte tingimata. Abielurikkumise korral otsustab süütu pool, kas ta andestab oma abikaasale või mitte. Kui süütu pool otsustab lahutada, on pärast lahutuse jõustumist mõlemad abikaasad vabad uuesti abielluma.

Kuidas on lugu siis, kui naine soovib oma mehele andestada ja abielu päästa? Kui abielu rikkunud mees temast siiski lahutab, ei ole mees piibli järgi vaba uuesti abielluma. Kui ta seda siiski teeb, on jällegi tegu abielurikkumisega ja asja peab käsitlema õiguskomitee. (1. Kor. 5:1, 2; 6:9, 10.)

Kui mees, kes pole piibli järgi vaba abielluma, siiski teeb seda, siis kuidas peaks kogudus suhtuma tema eelmisse ja uude abiellu? Kas tema eelmine abielu on piibli järgi kehtiv? Kas süütul poolel on vaja otsustada, kas ta andestab oma eksabikaasale? Kas uude abiellu peaks suhtuma kui kestvasse abielurikkumisse (ehk nii-öelda abielurikkumisabiellu, nagu oleme seda vahel nimetanud)?

Varem suhtuti uude abiellu kui abielurikkumisse niikaua, kui süütu pool oli elus, polnud abiellunud või polnud teinud hooruspattu. Kuid Jeesus ei maininud midagi süütu poole kohta, kui rääkis abielulahutusest või uuesti abiellumisest. Ta ütles hoopis, et mees, kes lahutab naise endast, ilma et pühakiri seda lubaks, ja abiellub teisega, rikub abielu. Sellisel juhul lõpetavad lahutus ja uuesti abiellumine, mille Jeesus võrdsustas abielurikkumisega, eelmise abielu.

Niisuguses olukorras ei ole naisel enam võimalik otsustada, kas ta andestab mehele või mitte. Ta ei pea sellist  rasket otsust langetama. Peale selle ei tohiks koguduse suhtumist uude abiellu mõjutada see, kas süütu naine on elus, abiellunud uuesti või teinud hooruspattu. b

Eespool toodud näites rikkus mees abielu ja toimus lahutus. Kuidas on aga lugu siis, kui mees pole rikkunud abielu, kuid siiski lahutab ja abiellub kellegi teisega? Või mis siis, kui mees ei riku abielu enne lahutust, kuid teeb seda pärast ja seejärel abiellub kellegi teisega, hoolimata sellest, et tema endine naine on valmis talle andestama? Milline olukord ka poleks, lahutus ja uuesti abiellumine, mis on abielurikkumine, lõpetab eelmise abielu ja uus abielu on seaduslikult kehtiv. 1979. aasta 15. novembri Vahitornis leheküljel 32 öeldi järgmist: „Kui mees on abiellunud uuesti, ei saa ta seda abielu lihtsalt lõpetada ja oma endise naise juurde tagasi minna. Eelmine abielu on lõppenud, kuna see lahutati, toimus abielurikkumine ja sõlmiti uus abielu.”

See uus arusaam ei vähenda kuidagi abielu pühadust ega abielurikkumise tõsidust. Kui mees lahutab abielu, ilma et tal oleks selleks piibliline alus, ja abiellub teisega, ilma et oleks piibli järgi vaba seda tegema, siis on ta rikkunud abielu ja seda asja arutab õiguskomitee. (Kui tema uus abikaasa on Jehoova tunnistaja, siis ka tema on süüdi abielurikkumises ja seda väärtegu käsitleb samuti õiguskomitee.) Ja kuigi uut abielu ei peeta abielurikkumiseks, pole mees paljude aastate jooksul kõlblik täitma vastutusrikkamaid ülesandeid koguduses. Ta ei saa selliseid ülesandeid seni, kuni teised on tema süütegude tõttu pahased või kuni ta pole pälvinud nende lugupidamist. Samuti võetakse arvesse tema endise naise olukorda, kellega ta võib-olla käitus väga reeturlikult, ja ka laste olukorda, kelle ta võib-olla abielu lahutades hülgas. (Mal. 2:14–16.)

Kui kristlane lahutab ja abiellub kellegi teisega, ilma et see oleks Jumala seadustega kooskõlas, on sel väga halvad tagajärjed. Seepärast tuleks meil kõigil suhtuda abielusse samamoodi nagu Jehoova ja pidada seda pühaks. (Kog. 5:4, 5; Heebr. 13:4.)